Millal rääkida lapsele seksist?
Kui ma nädalavahetusel Pärnus olin, siis nägin kuskil feissis vms Lauri Pedaja videot, kus ta räägib, et milleks on vaja näidata mingeid SOS-pillide reklaame…
Enivei, ma väga ei süvenenud, lihtsalt kuulasin selle ära ja sinna see jäi. Eile hommikul oli mul jälle see sama “uudis”, või noh, sellest oli tehtud uudis, ja see mul feissi newsfeedis ette jäi… Ja seal oli jõhkralt kommentaare, mida ma siis sirvisin… Rahvas oli nii keema aetud, et jube. Inimesed reaalselt – no sa loed ja saad aru, et nad on jumala närvis… “Ma ei räägiks never 9aastasele seksist!” “Laste koht on õues, mitte teleka taga!” jnejnejne
Ja siis hakkasin mõtlema, et millal oleks siis õige aeg lapsele rääkida seksist, rasedusest ja neist asjadest üleüldse. Jõudsin järeldusele…
- kaheaastane küsib iga asja kohta “A mis see on?” ka selle reklaami või aknatihendi või sahtlist leitud kondoomi või õuest leitud kivi kohta. Kahesele pole vast mõtet hakata seletama, et tead, see on selline asi, et kui emme issit üle laseb, siis on vaja SOS pilli võtta. Või kui sa kord suureks saad, siis kasuta kindlasti kondoomi, et ükski naine ei teataks sulle hiljem, et sa 13aastaselt isaks saad. Kahesele võib vabalt öelda, et… See on SOS pill. Tal savi.
- viieaastase küsimusele peaks juba midagi vastama. Mitte, et sa lahkad kõike seksuaalelust, aga sa võiksid teda siiski informeerida mis see on. Väga palju rõhuti kommentaarides sellele, et nii ei arvaks see viiene, et kui naabri Kalle talle m***i kurku topib, et see ongi õige. See on sama, kui viiene näeb telekast uudiseid ja mõrva, siis te ei hakka ju talle mingit kamalajura tootma, et see on mingi mäng, mida terroristid mängivad, vaid räägite ja seletate talle, mis on mõrv. Ei?
- teadlikkus on vajalik, see ei tähenda, et see viiene, või kümnene kohe seksi praktiseerima läheb. See on sama nagu 112 numbri teadmine. Kui vaja, siis tead, kuhu helistada.
- lapsed ei ole lollid! Nad teavad väga palju asjust, millest meie arvame, et nad ei tea midagi. Näiteks, on meie Hedon 1,5 ja ta teab täpselt kus on kommid või jäätis, või millises pudelis on Coca Cola. Ma ei ole talle neid kohti näidanud või õpetanud, ta lihtsalt teab. Keelatud vili on magus, eks seepärast teabki :) Samamoodi teab ta väga hästi, mis asi on musi. Ta ei käi niisama suvalt musitamas või käsu peale musi ei anna. Vaid tuleb siis, kui ongi nunnu hetk, täpselt sobiv hetk, ja teeb musi.
Mis teie arvate? Millal on õige aeg millest rääkida? Kui ma oleksin täna uuesti rase, siis ma hakkaks ju kohe Hedonile rääkima rasedusest, täna ma jah, ei räägiks talle, kuidas see titt sinna kõhtu sai, aga ma ei hakkaks talle ajama ka mingit iba, et tead, emme-issi magasid ja siis käis kurg.
Kui ma läheksin haiglasse, siis ma läheksin ikka sünnitama, mitte tite-poodi, et tagasi tulles toon õe/venna. Ma olen üsna kindel, et seksist saab rääkida ka nii, et sa ei lasku detailidesse kuidas jäigastunud riist sinusse tungib ja seemnepurske tagajärjel hakkab beebi arenema… Saab ka teisiti, aga mitte mingit muinasjuttu kurgedest ja ma ei tea millest.
Mina isiklikult ei mäleta, et keegi oleks minuga kunagi kodus laua taha istunud, et räägime nüüd seksist ja päevadest ja rasedusest. Ma arvan, et ma saingi need vastused ja teadmised kui ma küsisin. Ja minu meelest on see osa elust, siis milleks mingit mulli selle kohta ajada?
Ma olin 11, kui mu õde oli rase ja sünnitas, keegi ei rääkinud mulle midagi kurgedest või poest, kust saab lapsi osta. Teadsin, õde on haiglas ja sünnitab. Ma ei pidanudki teadma detaile, aga ka mitte seda, et lapsed kuskilt kapsalehe alt välja ilmuvad.
Mis teie arvate? Millal on õige aeg rääkida ja kuidas läheneda? Kured ja kapsalehed või nii nagu on?
Lõpetuseks üks väike meenutus…
23 Kommentaari
Hahaha, sellega meenus see kui mul ema ootas minu venda ja ma olin siis kuskil 5 a. Ja olime hambaarstil kui see arstitädi hakkas minuga rääkima, et näe varsti emmele toob kurg tita :D Ma olin kulm kortsus vastanud, et misasja??!! emme toob haiglast venna !!! :D :D
Väga hea!
Meil tuli lapsega seksi teema päevakorda siis, kui rasedaks jäin. Laps on seitsme aastane. Ta varem ikka küsis, millal õe/venna saab, aga see, kuidas õde/vend tuleb, teda ei huvitanud. Nüüd, kui kõht kasvama hakkas, tekkis tal huvi, kuidas õde kõhtu sai. Olime selliseks küsimuseks valmis ja rääkisimegi ilma liigsete detailideta. Armastusest ja kallistamisest. Kõvastunud peenise jms jätsime välja. Siis ta teatas, et on filmides seda kallistamist ja musitamist näinud küll. Lapsi ei tasu tõesti alahinnata, nad on nutikad ja teavad asjadest rohkem, kui me arvame.
Totaalne pseudoprobleem on see. Lauril siis. Kui 9 aastasel lubatakse vaadata “Kättemaksukontorit”, siis see SOS-pill sinna vahele on täielik pseudo. Tolles sarjas on 10 korda retsimaid vaatepilte ja teemasid, kui teadmine, et on võimalik SOS pilliga SOOVIMATA rasedus katkestada. Mul on Laurist suva, aga see oli lihtsalt naeruväärne. Umbes sama, kui ma teeks video sellest, kus ma olen närvis, mis lamp lakke pandi.
Hahaha – hea võrdlus. Aga jep, nõus ses osas, et “Kättemaksukontoris” on vereloigus laibad, räigelt seksi – alati keegi sebib kedagi jne
enda lastele ei pea veel rääkima, nad väikesed, aga sugulase laps oli neljane kui ma rase olin ja siis küll küsis. Rääkisin lihtsalt et väikesest seemnest hakkas beebi kasvama ja varsti ta sünnib, tuleb kõhust välja. Muidugi, kui mul keiser tuli, sisi ta uuris uuesti, et kust tuli vms, siis näitasin armi ja ütlesin, et näed minu oma tuli siit kõhu pealt välja aidata, aga muidu nad ikka tulevad sünnitusteedest. Detaile ta teada ei tahtnud. Kunagi ka küsis, et kus tema siis oli kui ta veel sündinud polnud. Vastuseks sai, et emme-issi unistustes. Jällegi jäi laps vastusega väga rahule. Üldiselt kui enda omadele (poisid) pean selgitama hakkama, siis püüan ikka rääkida nii, et lapsed sünnivad siis kui mees ja naine üksteist väga armastavad ja tahavad beebit saada, siis nad saavas selle beebi teha. Point lihtsalt selles, et ei taha, et nad arvaks, et lapse tegemine on mingi suvakas otsus, et teen kus, kuidas ja kellega tahes. Tahaks ikka seda lapsesoovi ja armastust sinna sisse segada :)
Mäletan siiani kuidas elma seletas meile,et kurg toob tita kapsa alla…me olime ôega 5-6 aastased. Õega sügisel istusime,tallusime umbea 80 kapsast âra titte otsides:) Oli plaan juba naabripôllule otsima minna..aga vanaema sai meid ônneks kâtte:)teda see tite otsimine eriti ei huvitanud vabandusena…saime kôvasti peksa:):) Aga me ausalt uskusime,et tited ongi kapsa all:) oma lapsele seletan siis kui asjadest aru saab..aga ei mingit kure ja kapsa juttu:) Siiani vanaema hüsteeriline karjumine ja rihm meeles:):)
Ema※
No sellest ma ka aru ei saa, et sellise asja eest peksa anda. Üldse ei saa peksmisest aru. Mis vits? Mis rihm? Mis peksa? Ma saan veel aru sellisest tutistamisest, et “aitab!” – et äkki see sakutamine toob maa peale. Aga ma ei tea, mida peaks üks laps tegema, et ma talle peksa annaks… Ma ausalt ei tea!
No vanaema oli sôjaajalaps…temal oli iga suutäis arvel:) praegu naljakas meenutada…siis oli küll hirmus:)
See rihma saamise osa siin loos jäi ka häirima. Julm. Aga noh vanad ajad.. Ise pole kunagi rihma saanud. Paar korda tutistada ja needki korrad meeles. Ja mitte selles mõttes, et oi, mis õppetund, enam kunagi nii ei tee, vaid selline vastik tunne sees vanemate suhtes, et kuidas nad nii said teha. “Pahandusi” pahatahtlikkusest lapsepõlves küll ette ei tulnud. Kõik need korrad, kus ülekohtuselt pahandada sain enam-vähem meeles ja siis ikka mõtlen, et ise nii ei teeks. Samas ma saan aru, et stress ja emotsioonid keevad üle, lähed närvi ja käratad..
Rääkisin pojale, kui ta oli viieaastane, sest ta küsis, kuidas lapsed tulevad. Seletasin, et ema ja isa tahavad omaette olla ja lähevad voodisse teki alla ja siis ei tohi segada. Sellest täiesti piisas. Praegu on ta 12 ja teab kõigest, mis vaja ja ei häbene, julgeb rääkida oma probleemidest ja küsida, ka tüdrukute kohta. Normaalne ju? Mingit haiglast huvi tal pole, pigem on neutraalne, aga soovib enam-vähem täpselt teada, kuidas asjad on. Minusse.
Pedaja paanika on osav PR. No comments.
Ma olen sama suhtumisega. Kui laps küsib ükskõik mille kohta “A mis see on?” , siis vastangi lühidalt ja konkreetselt “see on …” Kui laps esitab küsimuse edasi, siis samamoodi lähtuvalt tema küsimusest vastan ka edasi, aga ikka lühidalt ja võimalikult lihtsalt. Nii saabki laps vastused, mis on just tema eale parajad. Kui esimesele küsimusele -vastusele ei järgne rohkem küsimusi, siis järelikult pole ka vaja sel hetkel pikemalt seletada. Ja see käib kõige kohta, ka seksi, vägivalla, sõja jne kohta. Mina ei poolda ilustamist ega valetamist (ainus erand on vist jõuluvana teema kuniks lapsed ise on selle müsteeriumi lahendanud), lihtsalt vastus peab olema eakohane. Lapsed on väga-väga nutikad ja saavad maailma asjadest palju rohkem aru, kui me arvata oskame. Ja sellepärast ma toetan ka loomuliku huvi korral ausat vastamist, selgitamist. Ma olen oma laste peal näinud, et nii kasvavad lapsed ka julgeks oma küsimustes – nad ei karda tulla ja küsida, sest teavad, et saavad vastuse. Teatud vanuses tuleb mõnikord ka asi lihtsustatult ära seletada, aga öeldagi juurde ausalt, et praegu sa veel ei mõista seda päris lõpuni, aga mõne aastaga hakkad aru saama. Laps peab ka seda õppima, et kõike ei ole alati kohe võimalik mõista ja seegi on loomulik.
Jõuluvana kohapealt olen nõus :) seal võib muinasjuttu ajada. Isegi hambahaldjas on okei!
Aga ma mõtlen jah, nö pärisasjadest peaks ikkagi rääkima. Mis sellest mullist tulevikus kasu on? Jääb ainult võibolla lolli olukorda teistega kunagi arutama hakates vms. Ühtlasi, nagu sa ütlesid, ta julgeb ka tulevikus küsida :)
TÄIESTI nõus sinuga!
Kodus kasvamas 5a tibi,kellel on alatasa vaja teada uusi asju ja tuleb ja küsib,mul reegel,kui on küsimus ,siis peab ka olema vastus ,mis on eakohane ja talle arusaadav.
Nt tahtis teada kuidas kõhus beebi kasvab,näitasin talle youtube’st arvutiga tehtud videot arengust emme kõhus,edasised küsimused puudusid;SOS pillid on selleks et ei sunniks beebi noortel liiga vara,sest noored ei ole selleks valmis,kondoom sama vastusega,
Ühel päeval tuli aiast ja teatas et tema teab kuidas tita sunnib,et on kaks moodust-aias olevat keegi suurem laps toonud aeda vastavasisulise raamatu mida siis salaja uurimas käidi-tuli koju,küsis üle,sai vastuse
Arvan siiski et meie uhiskonnas on teadlikus vajalik ja kõigeks peab olema valmis,ka kusimusteks milleks lapsevanem tegelikult valmis ei ole…:)
Ma alles kogemata sattusin mingi kättemaksukontori osa peale, kus käis ränk sadomaso tegevus.. seda siis on ok lapsel vaadata? :D piitsad ja värgid, no väga hästi käib reklaamiga kokku ju!
Naiivitaridele nii palju, et 9aastane teab juba kindlasti, mis seks on. Teab ja kõik:). Meil oli seksuaalkasvatuse loeng koolis nt enne suguküpseks saamist pluss seda teemat tuleb netist, filmidest nii palju peale, et mulli sees on last raske hoida ja miks peakski?
Sellegipoolest on reklaam veits kahtlane küll. Seal ju konkreetselt toonitatakse, et ostke ikka MEIE sos pilli. Nende eesmärk on ikkagi kasum, mitte noorte harimine.
Ma rääkisin kogu loo 7a pojale, sest selgus mingi aeg,et sõbrad olid talle juba üsna põhjalikult sellest jutustanud. ( mis mille sisse käib jne) õudne kui noored neist asjust juba teavad! Võtsin endale raamatukogust appi lastele mõeldud teemakohase raamatu ja lugesin talle ning vastasin küsimustele ja selgitasin ,et tema on siiski liiga noor ja kui ta kunagi alustab siis ikkagi oleks kaitsevahendid jne. Jah,minagi lootsin, et selle jutuajamiseni läheb veel aega, aga ei ☺
Me ütlesime oma neljasele,et emme ja issi armastavad teineteist väga.Nad kallistasid,musitasid ja issi andis emmele seemne ja sealt hakkas kasvama õde.Rohkem küsimusi ei tulnud.Seltskonnas targutas küll,et issi andis emmele seemne ja tema saab õe endale. Infot täpselt parajalt ja ei midagi piinlikku.
Ma isegi ei vaadanud seda Pedaja videot vöi uudist.. ei viitsinud ennast närvi ajada kujutan ette mis seal kirjas võib olla. (Laus lollus kindlasti!?)
Minu meelest on väga õige ja hea et on kondoomi ja sos-i billi reklaamid! Sest inimesed siiani ei ole teadlikud! Siiani on abort väga pop rasestumisvastanevahend
Aga tegelikult ma just ise loen laste seksuaalkasvatus käsiraamatut. Ja olen oma mõtetega samal lainele ja täiesti normaalsed mõtted on sul!
Ma ei tea kas keegi tõesti usub, et tänapäeva ühiskonnas 9 aastane ei tea, mis asi seks on? See tehakse ilmselt selgeks juba esimeses, teises klassis. Ja iga vanema kohustus on sellel teemal lapsega rääkida, et lapsel ei tekiks väärastunud arusaami ja kui midagi juhtub siis laps julgeks enda vanemate poole pöörduda, mitte ei varjaks nx soovimatut rasedust või suguhaigust. No ja igal juhul parem kui teismeline võtab peale kaitsmata vahekorda selle sos pilli, kui hakkab lapsevanemaks. Lauri ja mõned vanemad vist elavad mingis mullis.
Mina rääkisin oma vanemale lapsele seksist, rasedusest ja sünnitusest siis, kui ta kûsis. Vanus võis olla 5-7 a. Arvestades, et 2012-2014 on meie perre veel kaks pisikest õde-venda sündinud, pole ka midagi imestada, et laps huvi tunneb.
Päris detailidesse ei laskunud, aga kõik ta kûsimused said reaalsed vastused.
Mul endal on otsmikul tuulerõugete arm, mille kohta mulle lapsena räägiti, et kui kurg mind tõi, hoidis ta selle koha pealt nokaga kinni ja sellest mul see pisike auk otsaees ongi. Ulme! :-)
Olin kuuene, kui sain suureks õeks. Meie peres pole kunagi räägitud millestki intiimsest jne. (Isegi siis, kui mul 13-aastaselt päevad algasid, ütles ema vaid, et ma arvasingi, et varsti hakkavad. WTF, ta polnud poole sõnagagi maininud, mis need on). Kui ema sünnitama läks, öeldi mulle vaid, et ema läks haiglasse. Nutsin end peaaegu pildituks, sest ma ei teadnud ju, mis emmel viga (raske haigus?) on ja järgmisel hetkel tuli koju ta mingi imikuga. Ma ei mäleta, et oleksin ta rasedakõhtu katähele pannud lapsena, et osata küsida vms.
Ma armastan oma pere jäägitult ja saame hästi läbi, aga kindlasti on mu vanemad teinud vea, et lastele ei ole räägitud elus olulisi asju.