ÄGE! 155 liitrit suppi jälle müüdud

Oh, ma olen nii rahul selle nädalavahetusega, mis oli täis küll pikki ja sisukaid töötunde, ent umbestäpselt 350 inimest sai oma kõhu täis, sest me müüsime 155 liitrit suppi. See on 65 liitrit rohkem kui eelmisel aastal. No kakssada pigistaks veel välja, aga puht füüsiliselt rohkem lihtsalt ei jõuaks.

Kõiki huvitab aga alati, miks me selliseid supikööke tihedamini ei tee ja nad ei näe selle taha. Kui mul seda blogi ja suurepäraseid koostööpartnereid ei oleks, ei oleks mõtet seda ka Uue Maailma Festivalil teha rohkem kui lõbu pärast. Mingi teenimiskoht see tegelikult ei ole. Ongi fun, midagi korraldada, kokata, sõpradega to do liste teha ja asjatada. Ma naudin seda 120%.

Eelarve: mul pole kunagi mingit eelarvet, sest alati tekib mingeid asju, millele ma mõelnudki pole, sest tahaks teha ägedamalt kui varem. Aga..

Telk ja mööbel – funrent.ee on aidanud meid sellega kolm aastat. Just sealt oleme me oma kraami alati tellinud ja nad on väga koostöövalmid toimetama tooteid meile kohale just siis kui meil vaja on, sest peame arvestama majaelanikega, keda me ei saa laupäeva hommikul kell seitse voodist välja ajada ja öelda, et ole meheks, ära kaks päev ahoovis pargi… Sorry, sel korral palusime kahel naabripoisil tõesti kell kaheksa ärgata. Suurem osa naabreid läks üldse kuskile ära, niiet saime aias bossata.

Kokku: 133€

Igal aastal tahame me midagi erilist – esimesel aastal punane vaip, eelmisel aastal valge vaip… Sel aastal otsustasime, et teeks õhupallidest allee.. No mõeldud-tehtud. Tellisin AGAst heeliumit, õhupallid saime Gemossist ja EBAst. Aga kui avastasime, et otse meie hoovi ette tehti rattaparkla, suuremalt kui eelmisel aastal, siis ma olin valmis juba minema seda parklat kolima.. Aga tegelikult toimisid need õhupallid nagu vaja…

Kokku: 61€

Ja kuna jälle oli ilm vihmane, mis muidugi supimüügile kehvalt ei mõju, siis arvestades masse mis peatänaval liikusid ja kes meile jõudsid.. Ma olen enam kui rahul :)

Sõbrad olid juba valmis toimetama kella kaheksast. No olgu, ma lubasin hommikukohvi ja võileibu kella kaheksaks. Üheskoos kaunistas õuetoimkond telgi lampidega (mis me suve hakul hoovi ostsime) ja pallidega, mis jäid alles pulmast. Seega, kulu null.

Sel korral säästsin ma raha ka supitermoste rendi pealt. Ühe supitermose ostsin ma kevadel endale ise ja kaks tükki tõi mulle laenuks sõber Phuket.eest, kes tegeleb talvel mõnusate trippidega Phuketil ja suvel-sügisel Eestis igasuguste suurköökide tarvikute rendi ja müügiga.

Sel korral oli meiega ühe katuse all ka Eesti Baarmenite Assotsatsioon, kes pakkus erinevaid jooke supi kõrvale.

Õhtu lõppes kokteilikoolitusega, kuhu kogunesid marimelli tiimiliikmed ja mõned blogilugejad. Altia on ka üks minu vana sõber, kes andis kokteilikoolituse jaoks vajalikud rummid ja ginid, et me neid testida saaks ja erinevaid kokteile teha prooviksime.

Valio on terve meie blogi tegutsemise aja meid hea ja paremaga kostitanud ja nii ka sel korral. Juustud ja dipikastmed pärinevad just Valio laost. Samuti andsid nad kaasa võid ja hapukoort ja riivjuustu, et pelmeenisupp imeline saaks.

Sel korral saatis Estrella ka oma uusi krõpse – värsketest kartulitest tehtud või ja kukeseentega, tilli ja küüslauguga – ausalt, kui ei proovi, ei saagi teada, et paremaid krõpse pole maailma loodud. Ma ei valeta. Need kukeseentega sulavad suus ja on niiii mõnusalt seenesed.

Tegelikult oli terve eelmine nädal sisustatud erinevates poodides ja ladudes käimisega. Ühel päeval käisime Gemossis varustamas – kõik topsikud ja kaaned, supikausid ja lusikad, kummikindad ja majapidamispaberid – need ajasin ma kokku sealt. Ka Gemossi meeletut seemneriiulit ei saa unustada, sest parema hinnaga seemneid kui seal, pole mina mujal näinud!

Kokku: 85€

Jägmisena läksin nori.ee poodi, kust olin tellimuse pannud kokku juba veebist. Aga jube mugav on nii kui palju tellida, et lisad kõik mis vaja ostukorvi ära ja samal ajal kui sina sinna sõidad, pannakse kaup sulle kokku. Pealetõstmise vaev.

Ma olen aastaid nori.ee poest asju ostnud ja kui Gemossist kadus mu lemmik kookospiim ja Tom Kha pasta, siis aina enam leian ma end nori.ee poes asju ostukorvi lisamas. Mulle meeldib kui ma saan hea hinnaga asju ja autentseid tai maitseid. Seal on konkreetselt see sama galangal ja sidrunhein ja kaffirlaimilehed, mida ma isegi Taist alati kokku ostan. Hinnad on rohkem kui mõistlikud ja ma tean, mida ma saan. Oleksin nõus ka nö rohkem maksma, sest ma saan selles tootes kindel olla.

Tom Kha on üks kallemaid suppe, mida teha. Kookospiim on tegelikult nii kallis, aga ilma selleta ja mingist lahjast lurrist ma seda keeta ei viitsi.

Kokku: 91€

Toidupoest sai ostetud igasugust kraami – porgandist ja sibulast, kana ja tomatiteni. Seenesupi jaoks plaanisin alguses metsa seenele minna, aga kui kuulsin, et Keskturul uputab, siis sain kaks ämbritäit seeni 14€ eest.

Ja suitsuliha haarasin Matsimoka letist kust võtsin seljanka jaoks ka suitsuvorsti. Nagu ma varemgi kirjutanud olen, siis Matsimoka suitsuvorst maitseb minu jaoks õigelt. Ma proovisin mingit suvalist vorsti süüa mingi hetk ja no nii vale tundus.

Kokku käisime me kahe päeva suppide jaoks poes neli korda (nagu toidupoes varustamas), arved olid vastavalt 152, 47 ja 34€. Lisaks hüppasin läbi Kaupmehest, kus müüakse head tomatipastat ja suurtes topsides puljongeid. Ja SOS tomatipasta ost laupäeva hommikul veel 8€ (õnneks meie lähedal “Tüdrukute” poes oli ka kangemat tomatipastat saadaval).

Ja 40 topsi tomatipastat. Teate kui raske on leida head (kanget, vähemalt 30%) tomatipastat, mis poleks nagu mingi suvaline ketšup või tomatipüree. Just see ongi see, mis teeb heast seljanka hea seljanka. Jälle 15€. Maitserohelist ostsin poe-eest tädikeselt 2€ ja no nii see raha kulub.

Teine asi on seljankas muidugi ohtralt liha. Aga selle jaoks valmistun ma juba suvel. Kõik kodustest grillimistest alles jäävad šašlõkid, lihad ja vorstid tükeldan ma imepeeneks, panen minigrip kotti ja sügavkülma UMFi ootama. Nii saab seljanka mõnusalt tummine, nii et lusikas püsti seisab.

Kokku: ~300€

Aga nii me supiköök valmis sai ja laupäeval kell 12 me suppe serveerima asusime. Ma olin ettenägelikult valmistanud ette nö kaks korda rohkem seljankat ja kaks korda rohkem Tom Khad. Aga nagu ikka, varasema 45 minuti asemel kuluski umbes kaks tundi, et meil olid potid tühjad. Õnneks oli kapp hakitud kraami täis, et teha juurde. Nii saidki mõlemad supid veel täiendust. Kell neli olid kõik potid tühjad ja juurde ma tegema enam ei hakanud. Kella viieni välja sai veel pelmeenisuppi. Leivasupid kadusid nii kiirelt, et ma ei saanud isegi aru.

Pühapäevaks keetsin valmis seenesupi, et hommikul ajan kuumaks, saumiksriga sametiseks ja voilaa… Aga einoh, see tehnika ei armasta meid. Panin hommikul saumiksri reina ja käis kerge plõks. Nii vaikne, et ma peaaegu ei kuulnud seda, aga siiski… ja mikser tööle ei läinud. See läks lihtsalt läbi. Ausalt, mis järgmiseks? Ptüi-ptüi-ptüi. Egas midagi, blender töösse ja kaheksa liitrit liitri haaval sametiseks.

Ka Tom Kha jaoks oli kõik vajalik valmis, ainult potti ja tuld. Seljankamaterjali mul tõesti rohkem polnud ja selle asemel tegin 15 liitrit klassikalist kanasuppi, mis läks samuti kenasti kaubaks. Kuumad leivasupid jäätisega läksid kohe kaubaks kui need välja said. Mõned müüsime hiljem kombodena – supp + magustoit. Otsa sai kõik :)

Nii, räägime siis kokkuvõtetest ka. Tööjõukuludele kulus 150€.

Kokku teenisime kahel päeval 1051,50€. Kui sellest kõik kulud maha võtta, mis ma eelnevalt välja tõin, jääb kasumiks 230€. Noh, parem kui nulliring, aga igapäevaselt ma kohvikut veel pidama ei hakka. Kui ma peaks endale palka maksma siis… ärgates kell 6, minnes magama südaööl ja nii kolm päeva järjest (varustamine, ettevalmistamine, reaalne supiköök ja järelkoristus jne). ja meid on kaks… Tuleb tunnihinnaks 2,1€ brutos, võtame veel maksud maha… Ütleme nii, et kasulikum on üks blogipostitus raha eest kellelegi maha müüa või Meelis kaameraga pildistama saata :)