Ausalt, jätke mind rahule!
Palun öelge mulle, kuidas ma saan selgeks teha nendele kaubanduskeskustes olevatele tegelastele, et nad ei pakuks mulle iga kord kui ma neist möödun, mingit toodet või teenust.
Mõni päev on neid nii palju, et kui ma jõuan sihtkohta ehk toidupoodi, olen ma nii vihane, et tahaks korvivirna ümber lükata.
Minu tavaline päev – sisenen Kristiine keskusesse tagant uksest, vanasti olid seal LHV vennad, siis Starmani tüübid ja nüüd on seal need piffid, kes kutsuvad „Tulge osalege Tai reisi loosimises“.
Esiteks, kes kurat loosib välja NÄDAL aega Tais, kui juba lend kaotab nö kaks päeva reisist. Mida iganes. Teiseks, ma kunagi, kui enne seda Tai reisi oli mingi, Pariis vist, siis panin oma andmed sinna ja hakkas kohe samal päeval tulema sellist spämmi meilile, et sure maha. Lihtsalt kogutaksegi emaile ja ma ei tea, müüakse maha kuskile. Ajuvaba.
Kui ma siis viisakalt teatan, et olen juba osalenud või mind ei huvita, siis nad naeratavad malbelt ja otsivad uusi ohvreid.
Liigun siis paar sammu edasi ja seal on mingid Elisa vennad, pakuvad imetabast tahvlit, kui ma teatan, et olen juba Elisa klient ja mul on iPad, siis nad arvavad, et see pole ikka see ja mul oleks vaja seda uut tahvlit. Ma ei kasuta iPadigi rohkem kui korra kvartalis ja siis mul on ilmtingimata mingit mõttetut tahvlit veel koju tolmu koguma vaja.
Natuke maad edasi on end sisse seadnud Starmani vennad. Mul on juba vastused otsas, sest neid ei koti, et mind ei huvita, mul on Elion, või et nad juba ise pakuvad mulle teenust… Lihtsalt, kuidas nad viitsivad kõnetada kogu aeg ja mingit ila ajada.
Aga sealt Starmanist, on mul ühe kutiga üks lugu ka rääkida. Siis nad olid veel seal tagumise ukse juures. Ma käisin praktiliselt iga päev Hedoniga jalutamas ja alati käisin Krissust ka läbi, üht-teistpidi ma neist IGA PÄEV möödusin ja iga jumala päev see tüüp tüütas mind. Kuidas neile näod meelde ei jää? Nagu päriselt?
Ma olen oma elus töötanud klienditeenindajana mitmetes kohtades ja mulle jäid küll inimesed meelde.
Ükskord ma siis peatusin viisakalt ja asusin noormehega vestlusesse, ütlesin, et kuule, kas sa päriselt ei mäleta mind? Ma möödun siit iga jumala päev? Ei mäletavat jah. Ma siis ütlesin, et okei, kui sa mind ei mäleta, jäta see käru meelde ja kui ma ausalt üks kord veel pean kuulma „Vabandage, proua..“ siis ma saadan su v*** Ta oli üsna ehmunud.
Järgmisel korral temast möödudes… „Vabandage, proua..“ Ma reaalselt karjusin üle kuradi Kristiine keskuse, et faking jäta mu nägu meelde ja ära tüüta mind! Ausalt, kui kuradi raske on mõni nägu meelde jätta! Kuidas see on võimalik, et inimesele ei jää meelde keegi, keda ta iga faking päev näeb?
Näiteks kui ma töätasin Solarises, siis igapäev poes käies need müüjad ja kassapidajad küll juba mäletasid nägupidi mind.. Kuidas üks suvaline Starmani jorss ei suuda mind meelde jätta?
JÄTA MIND MEELDE! :D
Umbes kaks päeva ta ei teretanud mind enam. Siis ta kadus sealt ära. Ja nüüd passib ta Prisma iseteeninduskassade väljapääsu juures – ja ikka ja jälle see debiilik tüütab mind oma juraga. Ausalt, inimene peab olema vaimse puudega, kui ta ei suuda nägusid meelde jätta, seda enam kui ma olen temaga sel teemal rääkinud, ilusti, koledasti…
Ma ei kujuta ette, kui palju need vennad palka saavad, et nad viitsivad seal seista ja seda jura pähe määrida. Nagu reaalselt suurem osa Krissus käiatest on ilmselgelt sellised, kelle kodupood see on. Ja jumala ära tüütab see pähe määrimine.
Kuidas teie suhtute nendesse pakkujatesse kes pidevalt poodides teid kõnetavad? Kuidas te neile ära ütlete? Lihtsalt ignoreerite?
88 Kommentaari
Tüütud tõesti. Aga palka saavad üldjuhul päris hästi. Ikka 4kohalise summa, kes ikka on müügiinimene. Ja kes sellisel alal saab palka vähe siis ausalt vahetage töökohta, see polegi kõigile.
Lihtsalt ära vaata nende poole, ignoreeri ja kõnni mööda. Kui sa natukenegi nende poole vaatad, siis võid kindel olla, et kohe jookseb küsima. Vaata hoopis teise suunda ja kõnni kiirelt mööda. Sellise taktikaga pole mind juba keegi ammu tüüdanud. Pigem tahan ise starmani mehikesi tüütama minna, aga neid kuradeid pole kusagil :D
Kristiines on, SEB kontori ees, iga päev – mine tüüta!
Ma olen proovinud kõiki variante, näpin telefoni, vaatan mujale.. ma nagu mingi magnet :D
Aitab, kui hüüad neile selle “tere proua” peale vastu, et juba olen teie klient! Naeratavad ja otsivad uue ohvri.
Ei aita see midagi. Olen proovinud ilusti ja pahasti. Mõnikord lausa karjuvad järgi: ” Hei, sina, roosa jopega!” Üks kord võttis noormees lausa käest kinni. On see siis normaalne?
See ahistamine võiks olla kaubanduskeskustes keelatud.
Igakord peab eelnevalt juba ette mõtlema, et kes siis täna seal passib- Lhv, Starman,jne. Mängin ninjat, kurti/pimedat, teatejooksjat, mobla otsas pläkutavad businesswoman, jne. Miks ma pean seda komejanti tegema?
Olen kaalunud kleepida või riputada kaela silt, et ära tüüta mind…
äriidee – nagu postkastidele mõeldi kleepsud millega rämpsu ei pandaks. Mõelge nüüd inimestele ka, et reklaamiagendid kaubanduskeskuses eemale mõistaks hoida :)
Mul on sama taktika :D Starman pakub teenust (tegelt Elion), pension on LHVs (tegelt pole) ja tahvelarvuti mul ka “on” :D
Suhtun neisse neutraalselt. Eks see tüütu on, aga nemad teevad oma tööd ja kohati imetlen neid, sest ma ise ei suudaks selline enesekindel pähemäärija olla. Tuhisen neist kas vaikides mööda või ütlen viisakalt ära. Kui tahan millegipärast äraütlemist selgitada, ütlen LHV-omadele, et olen praeguse pangaga rahul, Starmani omadele seda, et mul ei olegi telekat ja neti saan ka tasuta ülikooli võrgust. Ma ei jää ka paljudele meelde, samuti ei jää mulle kõik kliendid meelde, kes mu töö juures käivad, sest mul on hea mälu pigem nimede/faktide kui nägude peale.
Pisut arusaamatu on, miks on kergem minna isiklikuks ja kedagi sõimata, kui saab ka öelda kiire “ei, aitäh” ja edasi liikuda. Hoiavad nad Kristiines varrukast kinni, et ignodes mööda ei saa? Kui mina neist möödun ja ära ütlen, siis ma ausalt öeldes ei mäletagi paari tunni pärast, et keegi mind üldse tülitas, aga kui ma neile näkku karjuks üle keskuse, siis jääks see olukord mind päris pikalt kummitama ja tekitaks negatiivseid emotsioone veel juurde. Chill.
Vaata, kui ma ütlen neile reaalselt 105 korda, tänan ei, mul juba on elion või teie juba pakute teenust ja ta ikka küsib uuesti, siis ausalt, IGAPÄEVASELT viskab ikka kopa ette küll. Ma saan aru, kui ta korra nädalas pakuks, aga iga jumala päev. Siis tõsiselt, võiks nägu meelde jääda. Ja selle “isiklikuks minemisega”, proovisingi teist taktikat, et äkki ma siis jään meelde.. Kussa sellega! :D Ma olen reaalselt nagu mingi magnet, kes neid ligi tirib, isegi kui neid ignon ja kaarega mööda kõnnin.
Aga tee omale mingi plakati moodi asi, nt “käi per*e”, “jäta mind rahule” jne. Enne nendeni jõudmist võtad plakati välja :D äkki siis jääd meelde kui hullumeelne naine sildikestega!
Jumala hea mõte oleks mingi väike pildike näiteks keskmise näpuga välja printida ja nii kui mind vaatab, tõmbaks selle kuskil pulga otsas välja :D
kui ma ta perse saatsin, siis ma lootsingi, et ehk mäletab mind kui “oioi, see ju sõimas mind.. ma ei tüüta..” Tutkit!
vo meelega hakkab sulle pinda käima, sest teb, et sind häirib see. Kiuslik võib olla ka meelega :D
Mina ei vastagi neile midagi. Las nad siis räägivad omaette :D Paar korda vihjasin neile, et üleslaadimine liiga aeglane, siis uuriti, kas olen fotograaf. Ennast närvi ajada küll selle pärast mõtet pole.
Kuigi, LHV omad on mind närvi ajanud küll, kui Kristiine Photopointis töötades kord üks tüüpidest lausa järgi tuli ja kuna olime nö leti taga lõksus, siis hakkas pähe määrima.
Ah, mul on jumala kopp ees. Meil siin käivad tihti LHV vennad. Elan väikses linnas ja mõtlen ,et mida nad siia nii tihti ronivad, siin kogu aeg samad inimesed, et kellele seda jura kogu aeg ajada on. Ma kõnnin neist tuimalt mööda, ma ei viitsi, mul muudki teha.
Need starmani mehed vist on kõik mälu probleemidega. Mõned nädalad tagasi käisin Mustika keskuses ja seal nad olid ka ukse juures, sisenedes kohe tulid ligi. Olin viisakas ja ütlesin, et mul juba on starman. Käisin seal samasel kõrval raamatupoes ja tagasi tulles (umbes 5 min hiljem) nad taas küsisid sama asja. Ma siis tuletasin meelde, et me just 5 min tagasi rääkisime sel teemal ja ma endiselt olen starmani klient :D
Rahvast oli sel hetkel veel üsna vähe liikvel ja mul on erksat värvi mantel ka, kuidas ma küll meelde ei jäänud :D
Haha, ma tean täpselt, keda sa mõtled.. Käin ka suhteliselt tihti Kristiines(mees töötab seal) ja no see kutt ei jäta rahule. Ma isegi võtsin tema käest selle Starmani pakkumise (oli hea pakkumine ja teenusepakkujat vaja :D :D) Aga ta siiani ei mäleta mind, ainult kui ma koos mehega temast mööda jalutan, siis teretab.. No ei saa aru mina samuti aru, kuidas ta inimesed talle meelde ei jää.
Ma tavaliselt teesklen telefoniga rääkimist või peitun möödudes mõne inimese taha. :D
+1000
Starmani kutidega on mul kerge… Mul on kodus starman ja seda ma neile ka ütlen. LHV omad on ilgelt tüütud… neile lihtsalt ütlen, et Väga kiire on. Üldjuhul ripub mul kah laps käe otsas ja siis ütlen, et ei saa.. lapsel on pissi häda or smthing :P
Need reisi tsikid… sinna olen paar korda oma andmed andnud.. aga mul on spets nn. spämmi mail olemas :D
Ma soovin neile alati “Ilusat tööpäeva jätku”, kui mind kõnetavad :D
AMEN! WORD!
JAA!!!!
Ma ei saa aru kas nende keskuste/poodide omanikud ei saa aru kui tüütav see kleintidele on. Mina olengi hakanud teatud poode/keskusi vältima kuna iga-kuramuse-kord on seal keegi ahv kes ei lase rahus poodi minna vaid peab ila ajama et oma teenust või toodet müüa.
Reedeti on vabsee hullumaja. Eriti Rimis. Iga nurga peal on degusteerimised ja kassade ees lhv või starmani tüübid.
Tõesti võiks selle poes tüütamise ära lõpetada muidu lihtsalt varsti ma ei lähegi poodi. Tellim toitu koju :D
Mulle käivad ka pinda, aga samas neist kahju natuke ka :D ise üritan ringiga kuidagi mööda minna. Kord oli küll selline juhus, et olime sõbrannaga Kristiines määriti Lhv pensioni pähe, omg, see kutt oli nii kena, et ma vist ei kuulnudki mida ta rääkis, vaid lihtsalt sulasin ja riietasin teda silmadega lahti :D piinlik, igatahes jah, läksin õnge krt :D
Mina tavaliselt vastan et olen alaealine, aga seda olen saanud viimasel korral väga harva kasutada, sest nüüd pidevalt laps kaasas! Aga muidu lapsega koos lihtsalt ignoreerin neid või teen näi, et ei saa keelest aru!
Megalt tüütavad tõesti. Tihti peale käin Tartus Eedenis ja seal LHV vennad.. Viska või hundirattaid,aga nood ei suuda ka nägusid meelde jätta,isegi,kui ma neist samal päeval mitu korda möödun. Ma kõnnin edasi ja nii muuseas ütlen,et jaa mul kõik olemas :D Ükskord tüüp jooksis järgi ja küsis veel,et äkki täpsustate,mis olemas on? No ma selgelt vastasin,et kõik see,mida sul pole. Tõesti,kuidas inimene jõuab sellist tööd teha? Mul juhe oleks ammu koos. Kõik need vihased pilgud ja p…e saatmised! Kõva närv neil igatahes! Igatahes,kui ma tahaks endale uut tahvlit,uut tv pakkujat vms,siis ma otsiks ise endale kõik vajamineva..
Starman ei paku oma teenust eramajadele. Seega kui sa tahad, et nad sind ei piinaks, hüüa kaugelt, et sul on eramaja.
Mul Kakumäel oli eramajas zoom.. See ju starman :D
See vist oleneb palju ka sellest, et kus kandis sa elad. Kolisin hiljuti Randverre ja seal ei ole Starmani ühendust, kuigi oleksin seda tahtnud. Praegu Elioniga päris keeruline harjuda, nii et oleks ikka tahtnud Starmani. Nii et pakkugu, mis nad pakuvad, abi ei ole.
Ja mingi hetk, kui Starmanil olid mingid tõrked koguaeg selle ajamasinaga, siis ma sellele “pähemäärijale” vastasin, et Starman on, aga S*** on.
Starman pakub eramajadele teenust. Elan eramajas ja Starman täitsa olemas :)
1) Ütle, et sa jätkuvalt 17:D
2) Et ei ela Eestis, siis nad ka ei viitsi väga jutustada
Mina kasutan ka seda, et ma ei ela Eestis või ütlengi inglise keeles, et ma pole eestlane.
Ps! Näiteks minu koju nad ei levi ja ükskord see kutt ei uskunudki mind kuniks ma talle aadressi ütlesin ja ta veendus. Zoom levib, aga zoomi nad poodides ei paku, nad pakuvad seda, mis ei levi (ma pole eriti tark neis asjus :D)
Olin kodumaal kuu aega ja seda neile ütlesin ka,et ei ela Eestis aga ikka tüütasid ja siis veel et mis riigis elad jne.Tartus Eedeni keskuses.
Väga hea mõte! :D
Rimis on see LHV värk, mu õnnestub neid päris hästi ignoda aga korra ikka sai tüüp ligi, ma siis viisakalt ütlesin, et mul on üldse Soome pank, pole ühtegi Eesti arvet vaja, siis jooksis ikka järele ”aga ikkagi…bla bla” jooksin eest ära :D
Muidu nad ei häiri aga kui viisaka EIga ei lepita , siis ajab närvi nats.
Siin Soomes ajavad mind veits närvi need rahakogujad oma sendikopsikuga. Ok, kui seisab lihtsalt ja inimesed kes tahavad, saavad sente panna sinna, aga kui sulle see nina alla lükatakse ülbelt, et noh krt anneta nüüd midagi, pole see eriti meeldiv. Ma ei armasta sente, maksan kaardiga alati kui võimalik.
LHV omadele olen naeratanud ja öelnud, et juba olen nende klient. Mõni üksik kord nad on tahtnud millestki veel siis rääkida, aga enamasti on vastanud, et väga tore ja soovinud seejärel ilusat päeva/õhtu jätku.
Starmani omadega näen aga pidevalt vaeva Tallinnas Järve keskuses. Mõne korra olen öelnud, et ma ei vaata telekat või et leping pole minu nimel. Paaril korral olen ka lihtsalt tuima näoga mööda kõndinud ja öelnud umbes, et “ma ei viitsi teiega rääkida”.
Mingite tegelaste puhul olen ka telefoni kõrva äärde pannud ja teeselnud, et räägin telefoniga. Õnneks pole samal ajal telefon päriselt helisema hakkand ja feilinud veel pole sellega.. :D
Mul ka kodupoeks Kristiine, kus käin ka pea iga päev. Ja 1x isegi LHV kutt suutis mind meelde jätta ja seda neoonroosade papude pärast…
Aga ma ei usu et nad suudakski kõik näod meelde jätta. See rahvamass, kes keskusest läbi käib, on ju meeletu. Ja osadel lihtsalt polegi nägude peale mälu…
Seega vaid 1 soovitus – IGNORE!!! Töötab hästi.
Viasati ja starmanile ytlen “ei soovi”, kui hakkavad järgi jooksma “miksmiksmiks”, ytlen, et ei levi, teie oma paigaldajad käisid môôtmas. “Ahahhh”
Kui LHV piirab, ytlen, et on juba. Kord arvasid vist, et luuletan, kysisid kas ma ean kyidas seisud on jne. Ytlesin, et eks vaadake siis. Vaatasid, said aru, et ei valetagi. Soovitasin veel, et andku kaart mida ma näidata saaks, et ma ausalt olen nende “klient”
Mingid kindlustused on ka nyyd tekkind. Kônnin mööda.
Huvitav jah palju palka antakse neile, et viitsivad.
Üldjuhul veel kenad noormehed ja jutt nii ladus. (Rakvere)
Tead, kord proovis üks Starmani poiss mind ka kõnetada ja ma lihtsalt plahvatasin, et mul pole telekatgi,mis ma selle Starmaniga peale hakkan nagu?? Kutt oli šhokis ja ei osanud midagi öelda, ma hakkasin lihtsalt valjult naerma ja läksin edasi
Hah, mulle käivad ka õudsalt närvidele. Ma tavaliselt ütlen, et mul kõik olemas, aitäh või teesklen, et räägin telefoniga :D Enamasti lähen üldse suure kaarega mööda, aga kui pood kitsas, siis jah need eelmised variandid :D
LHV tüüpidega veel see nali olnud, et kui ma neile öelnud olen, et ma juba olen LHVs, siis öeldakse, et aga kontrollime üle ikka. :D Naljakad inimesed.
See mis ma kogesin reedel Marja Maximas ületab Kristiine omad! Seal saab siseneda mõlemalt poolt poodi ja mõlemad sissepääsud olid ummistanud AGRESsiivsed Lux esindajad. Ajasid jama,et just see pood on õnnelik väljavalitu mille kliendid saavad loosis osaleda. Nad ei lasknud isegi asju pakkida, juba Pin koodi sisestamise ajal hakkasid pinda käima kassa juures. JUBEDAD!!
Mina kasutan ise seda strateegiat, et kui neid kaugelt näen, siis lähen neist reaalselt nii suure ringiga mööda kui üldse võimalik :D Kui nad näevad, et sa neid nähes kohe suunda muudad ja silmsidet ei tekita, siis nad üldiselt saavad vihjest aru ka. Kuigi paar korda on siiski NEIU, NEIU järele karjutud ka jah, aga siis juba kergem lihtsalt edasi minna ja ignoda kui nad kuskil kaugel karjuvad :D Või siis oota kuni keegi enne sind poodi siseneb ja kui ta nendega rääkima asub, siis ise vupsad mööda.
Õnneks ma neid väga tihti ei näe, aga kui näen, siis lähen kauge kaarega mööda ja väga kurja näoga. Ma vist olen muidu kogu aeg avalikkuse ees bitchy resting face-iga :D, sest ma ei viitsi lihtsalt, et keegi minuga rääkima tuleks. Aga kui iga päev peaks käima sellises poes, kus need tropid tulevad ligi ja midagi pakuvad, siis oiiii bljää kui närvi ma vist läheks ja lõpuks sõimaks ka neil näo täis :D
Enamasti kõnnin neist mööda ja ignoreerin. Kui olen lapsega siis tegelen möödumise hetkel temaga, et müügiinimestega mitte pilkkontakti tekitada. Kui hakatakse juba käisest kiskuma siis Starmani poistele ütlen karmi tõe, et meil nende Zoom ei levi ning LHV rahvale, et nende pension mul juba on. Seepeale pikalt ei tüüdata. Õnneks mu kodupoes varitsevad nad seda ust, mida ma ei kasuta ja seega igapäevast terrorit ma ei saa :)
Jube tüütud. Tavaliselt lähen ringiga mööda kui võimalik. Kui mõnele otsa vaatad kogemata ja ta sinuga juba juttu alustab, siis vahepeal on täiesti võimatu isegi öelda, et ei ma ei soovi. Lihtsalt ei lasta kuidagi ära :D Tahaks nagu viisakalt ära öelda, aga noo ei lasta ja ei jäeta rahule. Julmalt tuleb mööda kõndida ja mitte välja teha.
No mind ajavad need raisad nii kettasse. Millegipärast alati kui olen mehega koos, siis nad ei julge tulla, ilmselt näeb mu mees liiga kuri välja :D Aga nii kui ma üksi olen, siis on jama majas. Need LHV tüübid lendasid ka alles ükspäev kahekesi Kristiines peale. Kui ütlesin, et mul on kiire, pakkus tüüp, et viib mu autoga kuhuiganes mul vaja minna on, kui ma tema reklaamimöla kuulan. :D Igatahes ütlesin, et sorry, ma pean koerale juuksurisse järgi minema ja see ajas neid nii naerma, et lasid mu ilma pikema jututa minema. :D Aga Ülemistes need piffid kes seda Pariisi reisi loosisid, need ajasid mind küll ükskord nii vihaseks, et olin piiri peal, et hakata kuhugi kirja kirjutama. Nimelt ma vastasin neile väga viisakalt, et mul on kiire, ja selle peale see tüdruk vihastas mu peale! Hakkas seal paukuma et ” Eee btw see võtab nagu aint 1 minuti ääääää!!!!” ja siis tegi oma mossis nägu ja seisis seal käed ristis ja põrnitses mind. Mida sa ronid siis sellist tööd tegema kui käituda isegi ei oska, aru ma ei saa. :)
Väga tüütud,LHVle ütlen,et ma t6enäoliselt ei näegi mingit pensionit,starman juba on,elioni polegi kohanud.kõige lihtsam on öelda,et mul juba on või ei ma ei soovi,aga üldiselt lähen suure kaarega mööda neist.imestan et nad seda tööd teha tahavad.
Ma tavaliselt ütlen, et mul on mehe nimel see või too ja ma ei otsusta ise midagi :D senini on aidanud :D
Järve Selveris on nad ka alati platsis!!! ja niiimoodi käivad pinda, et vähe pole. Lõpuks elukaaslane siis kuulas, mis neil pakkuda on ja ära rääkisid ja niikaua kuni sooduspakkumine kestis (6 kuud), niikaua seal ka olime ja siis tulime ära, kuna tavahind kõrgem kui Elionil.
Aga need müügimehed teenivad ühe juurde saadud kliendi pealt 200 eurot nö boonust ja kogu palk sõltubki enda värvatud inimeste arvust.
Ma ei tee välja ja jalutan naeratades või tuima näoga mööda :D
Minul on täpselt sama teema aga Mustika Prismaga
Ei aita telefoni näppimine, mujale vaatamine, kaarega(ringiga) mööda kõndimine…ikka jooksevad järgi mulle “Hei neiu, mul oleks paar küsimust teile….vms”
Ja nii iga jumala päev! Tõesti väga tüütu ja väsitav!
Kunagi töötasin ühes suures keskuses ning iga päev pausi/lõunaajal toidupoes käies tüütasid samamoodi(kusjuures veel nii nahaalselt et nii poodi minnes kui sealt tagasi tulles)…missiis et mul oli töövorm seljas ja nimesilt rinnas! Sellest võiks ikka aru saada, kes töötavad samas majas ja inimestel pole iga jumala päev aega oma isegi lühikese pausi ajast veel seda jura kuulata Lõpuks hakkasime kolleegidega läbi teise korruse ringiga toidupoes käima!
Tead,ma arvan,et sa oled lihtsalt üks mittemidagi ütlev roim,kes lihtsalt ei jää meelde,sinusuguseid on terve maa ja ilm täis,ära ületähtsusta ennast väike täpp või tipp,kes iganes sa ka poleks..
Võin niipalju öelda,et ei tea sind ka rohkem kui tipi või täpina,ei tea su tegemistest mitte midagi,ning siia sattusin puht juhuslikult…
A ja muide ma pean ära mainima,et kõige kergem vastus millepeale sind kohe rahule jäetakse on see,et sa ei ela Eestis..
Hehe, ma tavaliselt Starmani omadele ütlen, et mul on Elion ja et töötan seal, see on tavaliselt neil suu kinni pannud kohe.. ja kui ütlevad, et tule Starmani, olen vastanud, et tule ise parem Elioni, saad rohkem palka vms. See paneb neid ebamugavasse olukorda enamasti ;)
Vahepeal oli mingitel müügimeestel komme kättpidi ennast tutvustama tulla, siis tuli a’la “Tere, mina olen Martin LHV-st” ja üks tuttava tuttav vastas “oii tere, mina olen Janek *sealt ja sealt* firmast”, lasi käe lahti ja kõndis edasi. Selle müügimehe nägu oleks pidanud pildistama :D
Kuulge, muidugi ei suuda inimene kõiki nägusid meelde jätta, kui ta kohtub päevas sadade erinevate inimestega.
kuidas mina suutsin?
Kas Sina räägid iga päev paarisaja erineva inimesega? Jah ma saan aru, et mingid näod peaksid meelde jääma, kui tõesti ei suuda kõiki meelde jätta ja ära tunda, et kellele on juba oma toodet/teenust pakkunud. Kui inimene on tõesti keskendunud oma tööle, siis minu meelest ei pruugi ta nii palju pöörata tähelepanu inimese välimusele, vaid rohkem sellele mida ta räägib.
Samuti võib raksusi tekidada välimus, sest me kõik teame, et me ei kanna koguaeg samu pükse/seelikuid/pluuse/jopesid/mantleid jne võib tõesti olla raskusi inimese ära tundmisega ja juba enne kui härra suudab aru saada, kellega ta jällegist räägib, on ta ilmselt omapoolse tervituse juba teinud.
Ei ma ei ole üks neist, kes kaubanduskeskuses püüavad ettevõttele kliente saada, vaid lihtsalt tavaline kodanik.
Ma olen töötanud teenindajana kus päevas näinud sadu inimesi… Ja mul on tõesti hea mälu järelikult.
Aga must vanker mis mul enne oli ja nüüd kollane, pole Tallinnas väga igapäevane nähtus, ja kindlasti ei käi Kristiines iga päev kümmet kollase käruga naist :D
Väga tüütud on nad tõesti ! Niimoodi on mulle LHV pension pähe määritud, kindel plaan SEB-sse tagasi minna ja rohkem sellist viga mitte teha. Ei olnud viimati abi ka sellest, kui ütlesin, et olen juba LHV-s. Sis määriti pangakaart pähe. Sain kätte, kuid pole mitu kuud juba aktiveerinud ega mitte midagi sellega teinud. Ja pole plaaniski. Kõige naeruväärsem on see, et sularaha välja võtmiseks peaksin minema Tartusse või Tallinnasse. No milleks sellist asja pähe määritakse põhjendusega, et “Mida rohkem on kasutajaid, seda kiiremini tuleb pangaautomaat kindlasti ka teiel kodulinna!” ???
Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas saab asju niimoodi pähe määrida. See kõik peab algama ju sellest, et suvalisele LHV tondile ütled oma nime ja kes teab veel, mis andmed.
Juba lastele õpetatakse, et võõrastelt kommi vastu ei võeta.
Ütle EI ja kogu lugu.
Mina töötan Kristiines ja pean nende müügipoistega pea igapäevaselt kohtuma. Kõige paremini töötab see, kui lähed neist lihtsalt tuima näoga mööda. Silma ei vaata ja ei reageeri nende jutule üldse. :)
LHV-ga on lihtne. Kui oled sündinud enne 1983. aastat, siis ütled, et sul pole tehtud ühtegi pensionisammast. Enne 83. aastat sündinutel oli see vabatahtlik ja hetkel enam teha ka ei saa seda ja nende huvi kohe kaob :)
Kas sellele pole mõelnud, et näed uskumatult tavaline välja lihtsalt ning ei jäägi mingil moel meelde?
vahet pole kas ma olen tavaline või ei, lõpuks võiks meelde jääda ikkagi :D
Olen sellist tööd ise teinud.
Müük algab hetkest kui inimene ütleb sulle “ei” :)
Ei ütlegi ei, ütlen, et ma pole teie toodetest huvitatud ja te ei suuda teha midagi, mis paneks mind nendest huvituma. Starmani poisid mind vaatasid nagu hiina imet, kui ma ütlesin, et telekat mul ei ole, aga mõjus, pähe midagi ei määritud. Enamasti käingi neist tuimalt mööda, kui päris teepeale ette ei astuta. Aga ma saan aru, miks nad ärritavad on, laske elada ausalt.
Ütle Oled nende klient Olgu selleks siis LHV,Starman,Elisa, jne.Kohe jäetakse rahule vōi kōnni tuimalt mööda vōi tee keep smile ja aja silmad punni.
Õnneks nendes poodides, kus igapäevast toidukraami hangin, neid tüütuid tegelasi pole. Kuigi pole mul nendega ka kunagi probleemi, sest kuulan alati klappidega muusikat ning vahin tuimalt kuskile kaugusesse, keegi isegi ei ürita suhelda. :)
Häbi on lugeda sellist asja.. Jah, nad on tüütud, kuid inimene teeb oma tööd ja peaks rohkem toleranti olema. Kõigil ei pruugi selline mälu olla nagu sinul, aga õnneks kõigil ei ole ka sellist madalalaubalist ja enesekeskset suhtumist.
Debiilik selle eest, et mingi suvaline hall hiir ei jää meelde? Lubage naerda, kes sa enda arvates oled?
Inimeste mälu on erinev, tuleks end harida enne, kui oma röögatust suurele ringile laiali saata.
Oletame, et sa sõidad iga hommik 7:33 väljuva trolliga tööle – kas sulle ei jää meelde, et seal on veel inimesi, kes iga hommik selle sama trolli peal on? Kui ma omal ajal koolis käisin, siis mäletasin nägupidi neid inimesi, kes bussis olid… Lõpuks ju ometi jääb meelde? Ja kui ma käin praktiliselt iga päev neist mööda, siis ma võiks meelde jääda. Asi pole selles, kes ma olen või kas ma olen hall hiir või mitte…
Kui sa sõidad tööle, siis on sul enamasti aega (st see on sõidu ajal su ainuke tegevus) inimesi pikemalt jälgida ja neid meelde jätta. Kui on hea mälu, siis läheb sellega kiiresti ja hõlpsalt, loogiline. Mõned üldse ei takseerigi teisi inimesi, see ei ole nende jaoks oluline ega huvitav. Nagu ka keegi siin eespool ütles, nende Starmani ja LHV kuttide töö paistab olevat selline kiire rünne – valmistavad peas ette lause, millega pöörduvad ja sööstavad siis klienti püüdma. Ei usu, et nad sealjuures hoolega su ainulaadset kollast vankrit või näojooni piidlevad, kui siis ehk ainult selleks, et mingit tabavat esmakontakti saavutada. Kui nad ei saa sinult, mida tahavad, siis hakkavad juba kiiresti uut klienti otsima, mitte ei keskendu sellele, KES ja MILLINE see oli, kes neile ära ütles.
Võiksid :D
Aga ma hoopis juurdlen siin, mis tüübid need on, kellele kogu aeg ligi astutakse ja midagi pakutakse? Kas nende näos on mingi isevärki kutsuv ilme, et “kutid, kutid, tulge nüüd kõik jaole, siin kõnnib lihtsameelne lollakas, kellel võibolla on raha ka”? Sest ausalt, ma ka seal Kristiines korduvalt käin ja möödun neist müüjatest ja isegi kui jookseb juba mu poole, panen tuima ja kõnnin edasi, mitte keegi pole veel järele jooksnud. Miks neist üldse välja teha ja neile midagigi öelda, sellest ei saa ma aru??
Tere!
Kuna ma ise tegelen ka sarnase tööga, siis tean, et inimesi on tõesti raske meelde jätta. Starmani poiste viga on aga see, et nad on igapäevaselt samas kohas. Meie tiim ikka otsib vaheldust ja muudame oma asukohti. Pidevalt ühes poes passimine ei anna tulemust ja lõpuks ongi kõik inimesed teretatud.
Üks sinu vigadest on see, et kui sa nende lähedale satud, siis sa jääd kindlasti mõtlema, et palun, ära küsi mind. Tegelikult on nii, et selline mõtlemine kutsubki meid ligi. Parem muuda mõtteid: ‘Nad vaatavad kedagi teist!’, ‘Ma möödun neist ilma, et ma ärrituks.’
Katsu muuta kõigepealt ennast ja siis naeratades vaata tagasi, kuidas sa tegelikult ärritusid pisiasja pärast – nad kõigest tere’tasid sind ja proovisid sulle head pakkumist teha.
K.
ma võin mõelda mida tahes, ma olen nagu magnet nende jaoks :D
Miks ta peakski sind meelde jätma tegelikult? Ja miks sa ise oma tuju rikud ja närvitsed? Neist mööda minnes lihtsalt ignoreeri või ütle konkreetselt “ei soovi” ja liigu edasi. Alati toiminud ja tuju heaks jätnud! :)
vaata, kui neid jääks ühes poeskäigu jooksul mu teele ÜKS KORD, siis ma olekski üle ja ei laseks häirida, aga kui minnes toidupoodi, tüütab mind viis inimest ja tagasi tulles nad uuesti mind kõnetavad, siis ausalt, viskab kopa ette :) ma olen ka kõigest inimene, miks ma pean selleks, et piima ja leiba osta, kümme korda kellelegi midagi korrutama.
Mul on ka kõriauguni neist. Eriti on nad Sinu poolt kirjeldatud Kristiine Keskuses, kus käin pidevalt. Kasu pole nendega rääkimisest, nüüd teen nii, et kui nemad teretavad, ütlen ainult “Tere!” vastu ja jalutan edasi. Keegi pole hakanud järele jooksma, toimib!