Arvestades, et 24 tundi enne üritust polnud meil veel sponsorit, kes Ženja kinni maksaks ja arvestades kulutusi, mis ma juba teinud ja maksnud olin, puudus igasugune huvi enda taskust veel mõned sotid välja käia, siis lendas appi Triinu Liis, kes sebis paari kõnega meile Endoveri fotoseina, kes lubas sealjuures kinni maksta Ženja. Lõpp hea kõik hea.
Üritusega jäin ma üldjoontes rahule. Saime kajastust, mida ootasime. Kogu kajastuse proovin kokku koguda bestblogi lehele, seal on nii erinevaid blogijaid kui uudisteportaale, kes meie tegemisi on kajastanud.
Rahvas sai kokku, tutvus. Võibolla vähem kui võinuks, aga siiski. Mallu tunnistas talle omase aususega, et ta ei teinud korralduse poole pealt sittagi ja aplodeerige Leenule. Ma tänan.
Ženja pläkutas talle omasel moel ja hoidis tuju üleval. Kuigi mõne meelest mitte piisavalt. Elisa Kolk laulis ja tunnistas, et loeb marimelli blogi.
Meie beebi oli terve aja melu keskel ja nautis seda täiega. Magas kui tuju tuli, tšillis Sandra süles ja tutvus teiste beebidega, sealhulgas Lipsukese Annuga.
Mina kohtusin lugejatega, suhtlesin kõigiga vabalt, välja arvatud Merjega. Ma ootasin kogu aeg, et ta paneb mulle jalaga näkku, nagu ta kunagi lubas. Seega ma ei läinud talle igaks juhuks tere ütlema, kuigi ta nägi päriselus palju armsam välja ja üldse mitte nii bitš kui blogi vahendusel…
Mis läks nihu? Juba on kriitikanooli lennanud siit ja sealt. Proovin siis vastata ja palun, olge nii kenad, aidake paremaks teha, ärge halage hommikust õhtuni :)
Võitsid valed inimesed
Mismõttes on Mallukas stiilseim? Või marimell kokandusblogi? Või Britt isetegemiseblogi? Kes kurat neid inimesi listidesse pani ja kas teil tõesti polnud aega 257 blogiga enne turvuda, et nimekirju korrigeerida. Tõesti, jah, mul on oma elu ka, ma ei loe kõiki blogisid, ma ei teadnud eile näiteks pooli inimesi (blogijaid) ja ei viinud ka kohe nime ja nägu kokku. Palun, kallid inimesed, kes te kurdate, et kõik oli nii vale. Natuke vähem kui aasta on aega, hakake pihta, koostage need õiged nimekirjad, kus stiilsete all oleks ainult kõige stiilsemad, ja kokandusblogide all ainult retseptiraamatud ja meisterdusblogide all ainult sokikudujad.
Inimesed on erinevad, maitsed on erinevad. Kellegi meelest ongi Mallu stiilne ja minu blogi kokablogi, sest ma kirjutan kokkamisest suvalt, hobi korras, ilma mingite määratletud retseptide järgi. Äkki see meeldib inimestele? Või see, et Britt lapsega meisterdab ja joonistab ja sellest videoid teeb. Kas kõik peab siin ilmas olema nii must-valge. Okei, võibolla peaks olema natukene rohkem piiritletud kogu see kategooriate teema, aga palun, tehke siis nii kuidas parem oleks, aidake paremaks teha ja teeme ära. Halama on kõik meistrid!
Üritus oli nii igav, mingit programmi polnud
Keegi kuskil juba blogis, et nii igav oli, et katusekohvikus pastat süüa oli ka lõbusam. Mul tekib siinkohal küsimus, et mida sellelt ürituselt siis oodati? Tsirkuseartiste, kõhutantsijaid, lõvitaltsutajaid, mida? Ja ma ei ole hetkel ründav või irooniline, vaid mul ongi tõsine mure, et mida siis inimesed sellelt ürituselt ootasid?
Tegemist oli blogiauhindade jagamisega, kus oli kohal hulk blogijaid ja lugejaid. Esimesed poolteisttundi oli mõeldud kogunemiseks ja omavahel tutvumiseks. Selleks oli loodud üsna hea pinnas, kogu blogiseltskond oli planeeritud ühte Butterfly poolde, kus ootasid Tassikoogid, Valio jogurtismuutid ja Butterfly suupisted. See kui inimesed laua taga telefonis istusid ja kellegagi rääkida ei tihanud, no ma ei saa aidata.
Pärast seda jagati ära esimene osa auhindu, kokku üheksale inimesele. Mina ei saa ka siin aidata, et pooled neist kohale ei suvatsenud tulla.
Seejärel tuli mõni minut oodata Elisa esinemist, aga Ženja lahendas käigu pealt mure ja tegi ekspromt intervjuusid inimestega, kas nad blogivad või loevad, millest blogivad, miks blogivad jne. Kui mitte kuulata ja üritusele süveneda, võis tõesti igav olla.
Mina ei saanud igavust tunda, suhtlesin teiste blogijatega, lugejatega. Võtsin baarist paar jooki, sõin. Suhtlesin inimestega. Ma ei tea. Ehk olen mina imelik, et ma nii seltskondlik olen.
“Kohale ronisid vaid rotid”
Kuulsin seda eile õhtul kellegi huulilt. Tõesti, ka mind pani imestama, et suurem osa seltskonnast tuli kohale, istus lauda ja ootas. Ma ei tea mida, et kuldmune sadama hakkaks. Väga vähe oli neid, kes oleks baarist tellinud endale juua, kusjuures Butterfly kokteilid on ühed linna parimad.
Kas me oleksime pidanud tegema avatud baari, leidma sponsori, kes kõik kinni maksaks? Kui nii, siis öelge, oleme järgmisel aastal targemad.
Mallu puhul, ma annan nö andeks, et ta läks endale burxi ostma, sest kui Mallul tuleb burxi isu, peab ta seda saama. Aga et seda süüa Butterflys.. Noh, see on Mallu, kelle puhul ma pigistan silma kinni, sest juhtub päris tihti, et ta enne teeb ja siis mõtleb. Loomulikult kupatati ta oma burxilaadungiga õue, aga see selleks.
Miks inimesed ei tellinud kohapealt süüa-juua, ei nautinud kokteile ja hõrke roogi? Mina jõudsin küll süüa tellida ja juua mojitosid ja… Kas oli liiga kallis? Ma sõin pöffi, juustuvaliku hiljem, mõned kokteilid ja cappuccioni ja mu arve oli 40€ midagi. Ma ei tea, polnud nagu mingi meeletu väljaminek, eriti arvestades, et kohal oli ilmselt ka palju selliseid, kes tihti väljas ei käi ja oleks võinud õhtust ikka maksimumi võtta.
Ühesõnaga, sellessuhtes oli see seltskond natuke veider mu jaoks, aga võibolla polnud need kõik ka blogijad, kes mulle „passin siin niisama“ tundusid.
Hiljem blogis keegi veel, et tegelikult oleneb õhtu ikkagi inimestest endist, kuidas nad ennast tunnevad ja mida nad teevad. Ja nii ongi. Lihtne tõde – kõik hakkab sinust enesest, lihtsam on muidugi näha palki teise silmas kui pinda enda omas. Aga see selleks.
Võitjad polnud kohal
Näed, järgmine mure, millega ma ei saa aidata. Kui Anna Elisabeth ei suutnud kahe kuu jooksul oma ühte õhtut vabaks teha, siis näitab see minu meelest a) ma boikotin seda üritust b) mind ei koti, et rahvas mind parimaks hääletas c) lugupidamatust oma lugejate vastu.
Minul isiklikult, on sügavalt savi, kas see ennasttäis moeblogija oleks seal olnud või ei. Ausalt. Kirja teel ülimalt viisakas, muidu ka kindlasti väga hea mulje jätja, selja taga bitš, no ja siis? Mind ei huvitagi, kas ja mis auhindu ta sai, kas ta tuli kohale või ei, aga nagu publikust ka näha oli, oli tema toetajaid seal küll ja veel. Kes ootasid, et ta oleks tulnud ja vastu võtnud oma auhinnad.
Jah, ta polnud ainuke. Mõni neist võitjatest oligi välismaal ja ei saanud osaleda, näiteks Henry, Britt, Jake ja Merilin. Nende kiituseks – kõigil oli saadetud kohale inimene, kes nende kotid enda kätte hoiule võttis! 10 points! Aga minu aus arvamus on see, et kui sa oled Eestis, veelgi enam, Tallinnas, umbes kuskil ümber nurga ja sa ei tule kohale lihtsalt seepärast, et üritust korraldavad inimesed, kes sulle ei meeldi… Sorry, see on ikka idiootsuse tipp.
Ehe näide sellest, et tuleb olla üle sellistest asjadest on Merje. Ka tema teatas, et ta ei tahaks meiesuguste kõõmade korraldatud üritusele tulla, aga kui rahvas on teda nomineerinud ja tema poolt hääletanud, oleks aus, et ta tuleks. Ja ta tuli. Ja minu tunnustus talle selle eest! Väga tubli. Super!
Kaotatud-leitud asjad
Lahkuma hakates ja asju kokku pakkides selgus tõsiasi, et keegi on lihtsalt omavoliliselt kaasa kahmanud Valio promotooteid – reaalselt varastas keegi ära võitoosi ja paki võid!? Päriselt? Ma ei suuda seda uskuda. Õnneks on mul olemas pildid nendest inimestest, kes seal lauas istusid. Seega, mutid, kuhu võitoosi panite? Ja, halloo, keegi ei varasta võitoosi?
Kui see võitoos välja ei ilmu, hakkan seda avalikult taga ajama! Koos nägude ja piltidega. Selle võib mulle anonüümselt saata Kristiine Smartposti, telefoninumber on 56 980 917. Kui seda nädala pärast pole, tõmban võimaiasmokad suure kella külge!
Minu käes on veel mõningad auhinnad – näiteks kinkekotid kokkama.ee autorile, kristakoiv.com autorile, gretelink.com autorile, Ideesahver.ee autorile. Palun andke mulle endast märku, kuidas te auhinnad kätte soovite saada: info(at)bestblog.ee
Minu auhinnad:
Saan seinale panna endale, johhaidi, ma pean endale ikka ostma korteri, kus köögipinda on vähemalt 50 ruutu, saaks tiitli sina peale panna! Ma tegelikult veel täpselt ei tea, mis see kuu jagu Valio tooteid tähendab, kas mul hakkab iga hommik kuller värsket piima tooma või kuidas see olema saab, aga annan kindlasti teada :)
Kinkekotis oli veel Triinu heade mõtete purk, kokaraamat, fotokursus, leiba, juustu, Dermoshopi kreem, Pussy ja isegi üks Nurmeseep. Näed, ei kümblegi neis :)
Ja et oleks veelkord selge, meie Malluga saime auhindu ainult selles kategoorias, kus me enim hääli saime, teised auhinnad andsime ära. Mallu loovutas omajagu, mina pidin loobuma DWL agentuuri kinkekaardist väärtusega 270€!
Praegu niimoodi pauhti midagi meelde ei tulegi, et kas oli veel mõni mure. Siinkohal tänan parem meie sponsoreid, kes aitasid meid, et see üritus üldse teoks saaks. Ja ilmselgelt järgmisel aastal veelgi paremini.
Aitäh:
Endover;
Nikon;
Valio;
Bastion;
Tradehouse;
Anne & Stiil;
Sparta;
Cherry;
NaguUus;
Pere ja Kodu;
Naisteleht ja Nipiraamat;
Ajakirjade kirjastus;
Raamat24;
Fiskars;
PhotoPointi fotokursused;
Photopoint;
Auhinnapood;
Janika Koch-Mägi;
Vivacolor
Kodukiri;
Meon;
Hotelliveeb;
Reisipisik;
Levelzone;
Crocs;
Hemtex;
Hotlips;
Placent Activ;
Halens;
Johan Spa;
DWL agentuur;
Sportland;
ajakiri Sport;
Tervis Pluss;
Lauri Pedaja;
FashAddict;
ööloom; Katre Eesmaa; Dermoshop;
Pussy;
Leibur;
Nurmeseep;
Tassikoogid;
Maitsvad Muffinid;
CoffeIn;
lounge Butterfly;
Elisa Kolk;
Ženja Fokin
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…
Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…