Categories: #elulineblogi

“EBA 2018: täielik pask!”*

Mõtlesin, et ma ei hakka end üldse vaevama sellega, et blogiauhindade jagamist arvustan, aga noh, ma olen ju blogija ja igal blogijal on õigus oma arvamust avaldada ja diskussiooni tekitada. Kõik ei pea olema ühel arvamusel ja vaidlused pole üldse halvad.

EBA 2018: ainult pime nägi selles ilu

Esiteks tahan ma seda öelda, et misasja selle Vaba Lavaga oli tehtud. Ilus must, minimalistlik ja natuke selline kulunud olemisega koht. Ei, sellest oli vaja mingi fäänsi-bäänsi aed teha. No mida? See lihtsalt ei sobinud mitte kuidagi moodi kokku. Pottide ja vaasidega loodus lihtsat maha võetud ja siseruumidesse veetud. Milleks? Ainult pime nägi selles ilu – mina mitte.

Teiseks, mida lavakujundust? Kuigi seda poodiumit on üldse raske lavaks nimetada. Mis asi see oli nagu? Aed? Terass? Must kast ja sinna sisse oli minu silmis tehtud mingi suvaline Tootsi peenar. Täiesti seosetu plätserdus.

Kolmandaks tekitab minus küsimust, miks valiti toimumiskohaks just Vaba Lava? Nagu Telliskivis vähe oleks kohti kus üritust teha. Miks mitte Erinevate Tubade Klubi? Üleüldse, miks pidi kuhugi hipsterpessa ronima? Kesklinnas oleks ka ju võinud teha. Näiteks Vene Kultuurikeskuses? Või kui ikkagi taheti seda Kalamaja vaibi edasi anda, oleks võinud minna Salme Kultuurikeskusesse. Koha valik oli sellel aastal minu meelest äärmiselt ebaõnnestunud. Nagu ka eelmisel aastal ja aasta enne seda. Tegelikult on koht alati vale olnud. Ma olen alati öelnud, et kontserdisaalis tuleb seda teha.

Neljandaks sooviks välja tuua toidu ja joogi.

Okei, seda oli jah palju, aga siinkohal ma küsikski, et miks seda oli nii palju? Kellele? Kas blogija on mingi vaene, et on vaja võieleiva mäed, juustuhunnikud ja joogid ette anda? Eelmiselt aastal oli hea ja mugav. Laudade peal olid väikesed karbikesed, kus see oli kommi ja muud maiustamist. Venus Club’is olid ka mingid nuudliroad ma mäletan. Terve lett oli neid täis. Olla alles jäänud päris suur kogus. Kuigi ma ise täpselt ei näinud, aga nii mulle vähemalt räägiti. Nüüd aga oleks nagu mingit näljaste armeed toidetud. Joogiga sama lugu, kes tahtis see ostis. Seekord aga pakuti seda jooki eest ja tagant. Selline pealesunnitud asi on alati vastik olnud. Minule mõjus see kõik igatahes solvavalt.

Auhinnafond oli 7000€

Misasja? Kellel neid auhindu vaja on? Me oleme blogijad, me tahame tunnustust. Diplomit ja midagi füüsilist, mida saab seinale riputada või riiulile panna. Mitte mingeid pahnakotte, millega midagi teha pole. Mida teeb pereblogija inhalaatoriga? Või reisiblogija reisifirma kinkekaardiga? Nagunii reisib kogu aeg ja pereblogil on ammu inhalaator olemas! Ja no parim – kokandusblogile mune kinkida! Nagu ta teeks kogu aeg munadest süüa. Ei tee ju. Kõik oli lihtsalt täiesti läbimõtlemata.

Ja nagu mis nendel firmadel üldse arus on, kes neid kinkekaarte teevad, mingid meetrised kinkekad, vea nagu hobune neid seljas. Nagu mida asja, ja kuhu inimene üldse paneb selle? Mida ta teeb sellega? Jah, tore, saan mitmesoti eest nodi, aga edasi?

Lisaks anti kinkekotid võitjatele. Nagunii nad on juba ju võitjad, milleks veel muud pahna juurde anda? Mida üks blogija teeb selle tasuta kraamiga? Nagu tal poleks kehakoorijat ja mingeid ehteid ja personaalseid kutseid kokakooli vms. Niigi tuleb uksest ja aknast neid jogurteid ja šampoone ja igast kutseid. Ära ei jõua tarbida. Jagavad jälle sõbrannadele, emale või korraldavad blogis loose. Täiesti mõttetu! Pigem oleks võitjate kinkekotid võinud kohalolijatele jagada. Taaskord ehe näide sellest kui läbimõtlemata see kõik oli.

Mina ei saa nüüd aru, kas Anu Saagim oli siis õhtujuht või mitte? Mingi jutt oli, et see pereblogija Henry on, aga tema vist ei viitsinud tulla ja siis nagu ei pandud kedagi lavale või? Okei, parem mitte keegi, kui seda Mari-Leenu ja Meelist vaadata, kes lihtsalt oleks jälle ennast või oma koostööpartnereid promonud. See oleks veel jubedam olnud. Neid kahte koos vaadata on lihtsalt vastik. Eelmisel aastal see Mari-Leen töllerdas ju terve aja laval. Milleks? Kellele sa ennast eksponeerid? Oled omast arust mingi promotüdruk või? Okei, ma saan aru, et sinu üritus ja auhinnad peavad õigesti kätte saama antud, aga siis koolita see promotüdruk välja või võta keegi, kellel ajusid rohkem kui rinnaümbermõõtu.

Õnneks ei olnud sellel aastal ka seda Meelist nii palju näha kui eelmistel aastal. Mäletan, kuidas ta mööda Venus’t tähtsa näoga ringi käis ja lihtsalt inimestega juttu rääkis. Miks sa üldse sinna tulid? Olnud siis vähemalt Leenul abis, aga ei, vaja suvakatega pläkutada ja lolle nalju teha. Aga no õnneks ei roninud lavale – see oleks olnud katastroof.

Einoh, muidu oli tore, nägi nii palju blogijaid, ega ma kellegagi rääkinud eriti, sest kuidas ma lähen kellegi juurde ja ütlen, et kuule ma loen su blogi ja täiega äge oled. Imelik ju. Aga no äge oli neid päriselus näha ja niimoodi salaja piiluda. Jane on palju paksem kui ma arvasin ja Eveliis, issand, ta on ikka niiii vana. Õudne. Mingi 55+ raudselt. Kommentaatoritel on ikka õigus olnud.

Alati saaks paremini!

Iseenesest muidugi tore, et Leenu viitsib korraldada ja mässata, kuigi olles ise nii mõnegi ürituse korraldanud, siis tean isiklikust kogemusest öelda, et ega see korraldamine ka midagi erilist pole. Ma mäletan kui ma paar aastat tagasi enda lapse sünnipäeva tegin, siis mõtlesin ka et issand, see saab olema peavalu aga ei, kirjutasin sõbrannadele Facebookis, et tule kohale ja võta laps kaasa ning tehtud see saigi. Jah, okei, raha kulus, aga korraldus oli küll äärmiselt kerge. Võibolla sellisel üritusel oli tõesti paar kõnet rohkem vaja teha, aga üldiselt arvan, et suht lapsemäng.

Suures plaanis kilkab kindlasti Leenu nüüd, et tehtud, nojah, tehtud, aga ei midagi erilist. Kindlasti saaks palju parema ürituse teha, palju paremas kohas ja palju ägedamalt ning mõne tunnustatud õhtujuhiga, kes neid diplomeid üle annaks. Ma ei oska küll täpselt öelda, kus see peaks toimuma, milline see ürituse kontseptsioon peaks olema, kuidas selle ägedamaks saaks, kes võiks see õhtujuht olla ning millised auhinnad välja peaksid nägema, sest see ei ole minu asi selliseid asju välja käia. Kuid ma olen kindel, et selle saab kõvasti paremaks, sest hetkel oli see kõik ikka täielik pask!

*loodan, et lugeja sai irooniast aru! Just selliseid postitusi ning kirju oma postkastis pean ma igal aastal lugema. Ma tean, alati saab paremini ja alati olen ma ka paremini püüdnud teha. Nüüd aga lülitan end puhkuse lainele! Mõnusat suve, armsad blogijad ja blogilugejad!

marimell

Recent Posts

Otsin tööd ehk Sinu uus turunduse- ja influencerqueen on siin!

Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…

2 nädalat ago

marimell Berliinis: kuidas pikas püsisuhtes kõhuliblikaid toita?

Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…

2 nädalat ago

Leenu Veneetsias ehk kuidas ma sõbrannale üllatussünnipäeva korraldasin

Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…

3 nädalat ago

10 aastat abielus

Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…

4 nädalat ago

Viskasime mitu tonni ventikasse

Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…

1 kuu ago

Kui vaid teatud vähi vastu saaks vaktsineerida – saabki!

Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…

1 kuu ago