“Ei, ei, blogijale ma ei maksa!”

Vana hea teema, et (väike)ettevõtjad ja turundajad ei taha blogijale maksta, sest a) äkki saab negatiivset tagasisidet, b) miks ma pean reklaami eest maksma, blogi on ju suvaline.. blogi!

Miks ma sellest kirjutan, just täna sattusin ma Kaupo Kalda mingiblogi peale, kus ta oli lühidalt ja tabavalt selle kokku võtnud:

Läksin mööblipoodi ja tegin ettepaneku: “Palun üks kummut. Raha ma ei maksa, aga mainin teie nime”. Selle peale taheti turvamees kutsuda. “Täitsa segi läinud!”, loen müüja pilgust välja. Proovisin sama asja restoranis torditükiga – sama tulemus. Loogiline, mis.

Ma olen sellest ka varem kirjutanud – siin!

Rääkisin sellest jutukäigus sõbrannale, kes rääkis omakorda loo mingist seebi- või kreemitegijast, kellega ta just oli “reklaam blogides” rääkinud ja ta olevat esmalt öelnud, et nui neljaks, blogijale tema ei maksa. “Seebi võin saata, aga raha küll ei anna!” Hiljem lisas ta, et “Oleks veel mingi Soome blogija!”

Vaatasime sõbrannaga silmad suured üksteisele otsa – mismõttes?! Miks on Soome blogija parem kui kodumaine? Miks on pisike reklaampilt Kroonikas vms ajakirjas parem kui reklaamartikkel mõnes blogis, läbi mille on see terve igaviku internetiavarustes näha.

Täna oli ka ühes internetireklaami grupis teema – naiste ajakiri pakkus üheküljelist reklaami hinnaga 600€. Et lugu ka veebis ilmuks tuleb maksta lisa. Ja see ei jää sinna alles, vaid on ainult 2-4 nädalat üleval. Olenevalt palju sul raha on.

Ehk, et.. Üks pakub olematut reklaami 600€ eest – inimene lappab ajakirja läbi ja seejärel viskab ahju, meelde jääb see reklaam pisikesele protsendile inimestest, kes juba viie tunni pärast ei suuda meenutada, kus ta seda nägi; googeldades leiaks blogiposti kiire vaevaga taas üles. Ja siis teine arvab et seebi eest saab terve blogitäie ülistust. Miks ei võiks olla mingi kuldne kesktee? Et blogija ei peaks tegema tasuta tööd ja reklaamisaaja ei peaks tasuma ulme summasid.

Kunagi oli siin blogijate seas mingi eetikakoodeksi teema, ma arvan, et piisaks ühest punktist kõikidele blogijatele – pole vahet, kas teil on 10, 150, 1500 või 15000 lugejat – peaks kehtima ühtne reklaampostituse hind, sest see jääb igaveseks interneti “ajakirja” alles ja reklaamil ongi oma hind!

Makstes kardetakse kallutatud arvamust, samas kardetakse ka negatiivset tagasisidet. Aga kõik maailma asjad ei saagi ju kõigile sobida! Seepärast ongi näiteks šampoon kuivadele juustele; rasustele juustele; õhukestele juustele; lokkis juustele jnejne sama on kreemide, puudrite jneje toodetega.

Aga nagu mulle mõelda meeldib; kolm põhipointi blogimises ja elus eneses – tegelikult on igas lauses point sama, aga ikkagi erinevad laused :)

– any publicity is a good publicity
– there’s no such thing as bad publicity
– there is only one thing worse than being talked about and that is NOT being talked about

Mis arvate? Ega ma siia alla mingit küsimust oskagi panna. Aga kui keegi tahab blogiauhindadel õla alla panna – otsime kategooriate sponsoreid ja kinkekoti täitjaid, siis võib oma ideed teele panna – info(@)marimell.eu