See on tegelikult nagu nuhtlus kui mul arvel raha on ja ma midagi lahedat näen. Ma kohe pean ostma. Ei saa nii, et mõtlen homme uuesti, kas mul vaja on. Kui tahan, siis kohe ja kui raha on, siis ostan.
Mulle täiega meeldivad tooted, millel on oma lugu. Mingi oma kasvamise ja kujunemise lugu. Näiteks käisin ma mõni aeg tagasi kohviröstlas. Täitsa Eesti omas. Ja megalahe oli kogeda seda lugu selle kohvitööstuse juures. Kuidas selleni on jõutud, kuidas see on toimima pandud. Kuidas täna elavadki Columbias farmerid, kes eestlaste näpunäidete järgi kohvipõlde peavad.
Mõni aeg tagasi jäi mulle Facebookis ette reklaam. Teepakkidest. Aga see lugu kõnetas mind täiega.
Et nende teepakid on kõik eraldi kaalutud. Et vaarika-piparmündi tee olekski vaarika-piparmündi, mitte vaarika või piparmündi. Et kui sa võtad ise lahtist teed, siis sa ei võta kunagi samasugust kogust. Aga et nende teepakkidesse on see valmis kaalutud, et tee oleks iga kord tassis samasugune. Täiega äge. Mulle nii meeldis see mõte, et ma läksin ja tellisin endale teed.
Ma ei ole ausaltöeldes mingi maailma suurim tee sõber, aga talvel ma ikka endale teed teen. Minu meelest käib talvega tee kokku samamoodi nagu lumi, kelgutamine, glögi ja piparkoogid.
Mul on talvel alati külm ja kohvist ma üldjuhul kuuma ei saa, aga tee paneb kohe vere käima ja annab sooja.
Kui ma nende kodulehel ringi uudistasin, sain teada, st nad ise kirjutavad, et nende tee on kallis. Palju see siis poes maksab? Ma ei vaata kunagi vist tee hinda. Ma ostan seda maitset, mis mulle põnev ja maitsev tundub. Samamoodi ei tundunud mulle 3,50€ nende tee eest palju. Ma ei tea. Oleks see 13,50 olnud, oleks ma ilmselt mõelnud, aga 3,50 mind mõtlema ei pannud. Seda enam, et tegemist on puhta, päris toiduainetest tehtud teega.
Saate aru jah, et kui vaarika tee, siis see ongi vaarikatest, mitte, et musta tee puru ja vaarikaekstrakt vms. Poest ostes saad vaarikamaitselist teed küll, aga üldjuhul seal vaarikaid pole, vaid on lisatud vaarika aroomainet. Kas sa tahaksid vaarikateed, milles vaarikaid pole?
See on ju sama, et lähed poodi, tahad kreemikooki moosiga, aga saad saiaviilu piimaga. Pole ju see? Sa tahtsid kreemikooki moosiga!
Ma võin kinnitada, et Põhjala Teetalu vaarika teel on reaalne vaarika maitse. Kui sa selle karbist välja võtad, löövad sellised aroomid ninna – piparmünt ennekõike, selline värskelt peenralt võetud piparmünt, kui pakki nuusutada, siis mõnus vaarikane maitse kumab sealt alt. Ja mis peamine, sa näed, et see tee on õiget värvi – kuivatatud vaarikas on tumeroosa ja piparmünt roheline, mitte mingi pehkinud tee värvi nagu tavaliselt.
Kui kuum vesi peale valada, siis tulevad uued aroomid esile. Ma panin mett ka. Ma lõikasin kogemata oma tee paki katki. Ja kui mind tavaliselt häirivad need teetükid, siis kui üks vaarikatükk suhu sattus, polnud mul selle vastu midagi. Ehe värk. Täitsa vaarikas, mis vaarikas. Külmkuivatatud ainult. Eestis tehtud ja tõsiselt hea. Ma poleks ise ka uskunud, et ma võiksin teest sedasi kirjutada, aga tõesti, maitsmist väärt!
Milline on teie lemmiktee? Kas olete Põhjala Teetalu teesid juba proovinud?
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…
Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…