ENNE ja PÄRAST maovähendusoperatsiooni

“Kuuuurija” tõi mu postkasti kümneid kirju, et kust leida informatsiooni enne ja pärast maovähendusoperatsiooni kohta.

Esiteks on meil ka mitmeid eestikeelseid lehti, kust saab infot. Kõige parem koht – peenemaks.ee foorum, kus on väga palju kasutajate endi lugusid, alguseid, lõppe, kaasaelamisi, probleeme.

Seal ilmselt ei ole teemat, mida poleks seoses maovähendusoperatsiooniga lahatud – menstruatsioonist, kiilaspäisusest, vitamiinidest, lapsesaamisest, abordist, rinnapiimast.. Seal on KÕIK lood, elust enesest, meie, eestlaste lood, kes on opi ootel, selle läbinud… Sealt peaks leidma vastused kõikidele tekkivatele küsimustele. Lugemiseks on vajalik registreeruda.

Toon välja mõned punktid, mida oskan enda kohalt välja tuua või mida olen avastanud hiljem, ja võiksid olla nö vajalikud. Kokkuvõtvalt on need välja toonud ka mind lõiganud dr Troost oma kodulehel.

Kuna maovähenduslõikuste näol on tegu suurte ja keeruliste kõhuõõne lõikustega, siis on võimalik mitmete tüsistuste teke. Võrreldes normaalkaalus olevate patsientidega, esineb ülekaalulistel patsientidel komplikatsioone sagedamini. Varaste (30 päeva lõikusest) tüsistuste tõenäosus on keskmiselt 2-3%. 97% bariaatrilistest lõikustest mööduvad komplikatsioonideta. Tüsistuste tekkides peab patsient jääma haiglasse kauemaks, kui esialgu planeeritud. Vajalikud võivad olla kordusoperatsioonid, vereülekanded, intensiiv- ja antibakteriaalne ravi. Hilised tüsistused võivad avalduda kogu edasise elu jooksul.

Enne operatsiooni soovitati minul tarbida rohkem valku sisaldavaid tooteid, proovida iseseisvalt nii palju kui võimalik enne operatsiooni alla võtta. Pidin käima erinevate arstide vastuvõttudel, kes tegid mulle selgeks, et operatsioon on elumuutev otsus. Kas ma olen selleks valmis?! Pidin seda kinnitama, mitte lihtsalt paber näpus operatsioonile minema.

Pärast operatsiooni:

Esiteks, andke endale aru, et teie magu on tikutopsisuurune ja te ei saa süüa enam nagu varem. Kahest ampsust saab kõht täis. Te saate kõike süüa, aga ajapikku. Alustada tuleks ikkagi veest, mahlast, teest, puljongist. Seejärel saate lisada menüüsse, umbes 7-10 päeva pärast operatsiooni, püreesupi, jogurti… Kujutlege, ma sõin topsi jogurtit TERVE PÄEV! Vaikselt võib lisada purustatud juurvilju, puuvilju. Kuu aega pärast operatsiooni saate lisada oma menüüsse liha, mis tuleb hakkida imepeeneks. Te ei taha ju ometi, et see mõne õmbluse taha takerduks ja teil maos mädanema hakkaks. Hullemal juhul võib see lõppeda surmaga. Ettevaatlikkus ennekõike. Vältida tasuks leiba, õuna, tomatit (happelisi asju), alkoholi.

Kaks levinumat probleemi, mis pärast maost möödajuhtivat operatsiooni võivad tekkida, on:

• dumping sündroom – toidu liiga kiire liikumine läbi seedetrakti, mille tõttu võib tekkida kõhulahtisus, väsimus ja iiveldus. Probleem on seljatatav tasakaalustatud toitumisega.
• liiga väike vitamiinide ja mikroelementide omastamine, mis võib negatiivselt avalduda enesetundes ja üldises tervises. Probleemi tekke korral on võimalik võtta toidulisandeid ja preparaate.Umbes neli kuud pärast operatsiooni saab keha aru, et midagi on valesti – hambad võivad lagunema hakata (ei pruugi), juuksed kukuvad välja suuremal osal inimestest, minul näiteks ei tekkinud rasedusega rinnapiima (B12 vitamiini puudus). Toidulisandeid ja vitamiine tuleb manustada ilmselt terve järgneva elu.Kõigile patsientidele soovitatakse peale bariaatrlist operatsiooni tarvitada pikaajaliselt multivitamiine, b12 vitamiini, kaltsiumi, raua ja D vitamiini preparaate. Regulaarsete vereanalüüside tulemusel määratletakse erinevate ainete individuaalne vajadus patsiendi elu jooksul.

Mis veel muutub?

• kaal langeb, nahk tõmbub küll tagasi, aga ei pruugi teha seda nii kiiresti kui sa tahaks ja võib juhtuda, et ei tõmbagi tagasi, et reite siseküljed jäävadki lödisema, et kõhunahk ripub poolde säärde. Okei, liialdus, aga võib rippuda väga pikalt alla, kutsutakse sepapõlleks. Need operatsioonid on üldjuhul tasulised, kui kirurg ei otsusta teisiti.

• psüühika – kui sa tunned, et vajad mingis etapis abi, ära karda seda küsida.
• alkohol – seda tasuks vältida nii kaua kui suudate. Hea, kui te üldse ei jooks. Muidugi, iga inimene tunneb ennast ise paremini, aga pärast operatsiooni on sõltuvus kerge tekkima. Uskuge mind, ma tean millest ma räägin.
• regulaarne tervisekontroll – alguses pead iga kuu, siis iga aasta, käima andmas analüüse, et kõik on korras.
• naiste asjad – minul pole mingit lugu rääkida, aga võib juhtuda, et menstruatsioon jääb ära, muutub valulikuks.. kõigile mõjub operatsioon erinevalt, aga tasub valmis olla.
• rasedus, lapse saamine, viljakus – rasvumine on riskikoht nii rasedale kui lootele. Ühtlasi võib see pärssida ka viljakust. Pärast kehakaalulangust tuleks siiski kehale anda kaks aastat toibumiseks enne kui rasestuda. Raseduse ajal tuleks jälgida oma toidulauda veelgi hoolikamalt, sest mineraalide ja vitamiinide puudus võib lapse sünnikaalu mõjutada. Kõige kohta tulebki ise uurida, keegi sulle kandikul ette ei kanna. lisainfot saab näiteks siit!
• oksendada ei saa – mina näiteks ei saa. Kõht võib saada ülemäära täis, megapaha on olla, aga isegi näppe kurku pannes tuleb välja lusikatäis tatti.
• liikumine/toitumine – kõik käib käsikäes. Operatsioon on elumuutev otsus. Sa pead aru saama, et sellest hetkest, kui sa astud haiglast välja, muutub su senine elu kardinaalselt.
• võhm ja jaks tulevad tagasi – sinu jaoks oli piinarikas toidupoodi piima tooma minna? Ma tean! Pärast operatsiooni kui kaal hakkab langema, lähed mängleva kergusega vabatahtlikult jalgsi aina kaugematesse poodidesse.
• tee endale selgeks, kas tahad elada või halada. Kui oled otsustanud operatsiooni kasuks, algab sinu uus elu. Ela, nagu homset pole – ole õnnelik, et oled elus, jõuad lapsele järele joosta, jalutada, süüa häid toite jne Kui tahad halada, siis hala omaette. Keegi ei taha seda kuulda, kuidas käisid opil ja ups, ei väljunudki vaala asemel Barbiena haiglast.

Operatsioon on nagu jalgratas, mille kirurg sulle annab, aga sõitma õpid sa ise.

Kõik minu blogis ilmunud maovähendusoperatsiooniteemalised postitused leiab siit! Olen varasemalt kirjutanud toitumisest, rinnapiimapuudumisest, kaalulangusest jne.

Kolm levinumat müüti:

Müüt nr 1 – „Rasvumus on sama ohtlik või ohutum kui maovähendus või möödajuhtiv operatsioon.”

Kuigi erinevad protseduurid, mida bariaatriline kirurgia kasutab, omavad teatavaid riske, on operatsioonist tulenevad elustiilimuudatused ja kehakaalu langus palju kindlam viis enda tervist hoida kui mängida rasvumusega õnnemängu.

Igaühe füüsis ja eelsoodumused on erinevad ja sellest tulenevalt pole sobilik hakata hindama, mis on „ohtlikum”. Mõni inimene võib olla rasvunud, aga ilma sellega kaasnevate tüüpiliste tervisehädadeta. Küll aga ei saa eitada, et kõrgem kehakaal tekitab terviseriske.

Müüt nr 2 – „Normaalne inimene hakkab lihtsalt ennast liigutama ja dieeti pidama, mitte ei lähe noa alla.”

Paraku pole evolutsioon veel inimeselt kõrvaldanud instinkti näljaajaks rasva varuda. Rasvumusega seonduvad sageli ka terviseprobleemid, mis postiivseid muutusi elus takistavad – depressioon, ärevus, unehäired, liigesehädad, kergesti tekkiv üleväsimus, jne. Samuti võivad kaalulangust takistada erinevad haigused, ravimid või lihtsalt geneetiline soodumus.

Bariaatriline kirurgia ei ole võlunipp kaalu langetamiseks. Pigem tasub seda võtta kui võimalust, mis soodustab uue elustiili ette võtmist juba üsna keerulises olukorras.

Müüt nr 3 – „Bariaatriline kirurgia viib kindlalt uute terviseprobleemideni.”

Maandamaks erinevaid riske, mis operatsioonijärgselt ilmneda võib, nagu näiteks vitamiinide või mineraalide puudus, saadame kõik protseduuri läbinud inimesed teele põhjaliku toitumiskava ja soovitustega. Operatsioonijärgselt on saadaval tugi ja konsulteerimisvõimalus nii arsti kui bariaatriaõega.

Üldjuhul on operatsioonile järgnevad võimalikud terviseprobleemid vaid detailid võrreldes elukvaliteedi madalseisuga, mida rasvumus tekitada võib.