Ma kirjutan tegelikult pigem selleks, et jagada neid üliimelisi pilte, mis me tegime, aga ühtlasi kirjutan ka siis saamisloost ja.. verisest ninast.
Hmm.. ma mõtlen, kui kaua me Anetet tunneme? Ikka päris-päris-päris kaua, ma isegi ei mäleta enam kuidas me tutvusime või kuidas me esimest korda tema kaamera ette sattusime, ehk oligi see koostöö.. Aga aastaid oleme me tema juurde tagasi läinud, maksnud nagu päris kliendid ja iga jumala kord õhanud, kui ilusad pildid sealt kaamerast ikkagi väljuvad. Seepärast olengi nõus maksma, ja maksma mitte vähe, aga ma tean, mida ma saan ja ma tean, et ma olen selle tulemusega rahul.
Anete on meid pildistanud väga palju.. Ma tõsiselt ei suuda meenutada meie esimest pildistamist.. Äkki see oli mu tüdrukuteõhtu, 2014? Aga me teadsime Anetega juba ammu enne seda, sest ma tean, et me viisime Anetele mingeid asju enne kui me “Taisse kolisime” ja see oli 2012 sügisel, aga siis ta ei pildistanud veel…
Sellele üsna loogiliselt järgnesid kõhupildid…
Mäletan, et järgmine kord tegime emadepäevaks pilte…
Siis sai Hedon aastaseks, ja jälle oli Anete meiega..
2016 detsembris käisime me Anete juures jõulupilte tegemas…
Vahepeal sai Hedon jälle aasta vanemaks… Ja Anete oli taas meiega :)
Ei läinud ka 2017 aasta jõulupiltidega teisiti…
Küll aga jäi vahele Hedoni kolmas sünnipäev, sest selleks puhuks lendasime me hoopis Hurghadasse.
Ja nüüd oleme me jõudnud tagasi praegusesse hetke, ehk jõulupildid 2018, ja taas, kus mujal kui Anetega.
Seda, et me Anetega jälle jõulupilte tegema lähme, teadsime me juba ammu. Aga mida selga panna, oli natuke lahtine. Otsustasime siis, et Gowri riided on veel meil, venitame nende tagasiviimisega, sest stuudio, kus käisime Fitbiti pilte tegemas oli nii ilus, et tahtsime ka enda jõulupilte seal. Ja kuna seal oli parajalt glamuurne, siis tundusid Gowri riided ideaalselt sobivat.
Lisaks tegime tiiru Paavli kaltsukas, et vaatame, kas leiame tervele perele midagi jõulust ja kodusemat, et pole ainult perekond litter ja swarovskid.
Meelis tegi tiiru, mina tegin tiiru – kokkusaades oli mõlemal täpselt üks asi ja need olid toon-toonis. Ei, me ei olnud seda üldse kokku leppinud. Valisime siis alt lasteosakonnast enam-vähem toonis kampsuni Hedontsile ka.
Kuna ma käisin seda WildWomani ehet ikka nillimas ja olin lasknud selle endale kõrvale panna, siis uurisin, kas saaks soodukat, sooduskoodi, ehteid laenutada pildistamiseks.. Kõike sai. Mina sain ehte, teile sooduskoodi MARIMELL, mis annab 10% allahindlust kõigilt nende veebipoe ehetelt ja pildistamiseks panid mulle kleitide järgi mitu komplekti ehteid ka kokku.
No ja asi lõppes, nagu see postituse avapilt näitas, verise ninaga. Hedon tahtis hüppe pilte teha. Algul hüppas ta patjadele..
Hiljem otse põrandale.. Mingi hetk käis selline hele plaks, nagu käed vastu maad, ma mõtlesin, et ta lõigi käed ära. No.. tuli nuttes mu juurde, ma juba olin riideid vahetamas.. Ja järsku vaatan ninast niriseb verd..
Panin kähku salfaka ette, et viska pikali.. Ja kui ma käe ära võtsin, mul oli reaalselt peotäis verd.. Sedasi lahmas. Aga suht kähku jäi kinni ja õues kutt juba naeris. Lõpp hea, kõik hea :)
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…
Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…