Esmaspäeval läks Hedelin lasteaeda ja oli õues olles öelnud, et tal on külm. See pole väga tavapärane, sest ta on alati esimene kes mütsi ja salli minema viskab, pusa maha kakub ja pigem kergelt kui paksult riides on. Õpetajad kraadisid – 37,4. Helistasid, ütlesid, et ta võib jääda, sest kohe nagunii magama minek ja tuju on hea. Olgu, jäi õhtuni.

Teisipäeval ma teda ei viinud. Palavikku polnud mitte üks gramm. Ja kolmapäeva hommikul ärkas ta 39.4 palavikuga. Panin küünla, läks alla, tõusis jälle ja käis üles alla nagu ameerika mäed, reedel palavikku polnud, läksime lastehoiu peole ikka nägu näitama ja õhtul enne kui külalised jõudsid, põmm jälle palavik. Noh, vana hea küünal sisse ja mingi hetk läks alla ja hakkas siis jälle tõusma. Sõbranna ütles, et annaksin vaheldumisi paracetamoli ja ibumetiini, andis mulle siis tableti, purustasin selle ära ja.. kui te arvate, et Hedelin seda võttis, siis te eksite. Proovisin jogurtit, mahla, siirupit, jäätist, igal pool tundis ta võõrast maitset ja plädistas selle välja. Okei, järgmine vanarahva tarkus, viinasokid. Need aitasid öö üle elada, aga enne seda oli palavik kerinud juba 40,2ni.