Hedeliniga jälle haiglas
Hedelin on oma elus rohkem haiglas olnud kui mina oma elu jooksul. Rääkimata Hedonist, kes on ptüh-ptüh-ptüh, terve nagu purikas. Esiteks on haiglas olek minu jaoks kurnav, magamata, koguaeg valvel, aga.. Hedelinile meeldib. Ta sirutab käe välja kanüüli panekuks, teeb hea meelega undava masinaga auru ja naudib igat amspu sellest imelisest haiglasöögist. Kui muidu kutsud lapsi kodus korrale, et tee auru, muidu tuleb viiu-viiu, siis meie oma teatab, jaaaaa, haiglasse, jeeee!
2022 aasta kevadel oli tal esimest korda, oksendas ja köhis nagu koer, arvasin, et tal on oksendamisest mingi tükk kurgus, kutsusin kiirabi, sest ta hingas imelikult. Nemad ütlesid, et ilmselt larüngiit ja haiglasse minek. Ma olin täiega selle vastu ja raiusin, et tal ei ole mingit larüngiiti. Oli.