See postitus seisab minu mustandites juba tegelikult paar kuud, ent ometigi ei olema suutnud seda kuskilt otsast kirjutama hakata. Ise ka ei tea miks see nii on. Hirm? Teadmatus? Aus vastus on hoopiski, et liiga palju mõtteid ning loomnulikult on nende seas ka hirmu ja teadmatust. Ja hunnik erinevaid küsimusi issendale.
Päris tihti olen ma tabanud end iseendaga vestlemast ja arutamast, et mis nüüd järsku juhtus? Ma olen 37aastane ja miks nüüd järsku sellised mõtted? Kuidagi suutsin ma endaga siiski rahu teha ja nii öelda kokkuleppele jõuda. Kui ikka miski ei meeldi, siis tuleb midagi muuta.
Kui ma oma lõputööd Türgis kokku kirjutamas käisin, siis juhtus selline imelik hetk, kus ma keset ööd lihtsalt üles ärkasin ning haarasin voodi kõrvalt märkmiku ning pastaka ja kirjutasin üles mõtted ning soovid. Järgnevad kaks nädalat ma sinna enam ei vaadanud. Aga tunne oli hea ning ma teadsin, et tegelikult olen ma õigel teel.
Kindlast oli üheks minu hirmuks ka Leenu ning tema mõtted ja reageering, kui ma teatan talle, et kuule, see mida ma olen senimaani teinud ei paku mille enam rahuldust ning ma soovin muutust. Ma tahan teha midagi muud. Minu jaoks tuli pisut üllatusena see, et tema arvates on see täiesti okei. “No kui sa Kristi Saaret Instas jälgiksid, siis sa saaksid aru, miks mul nii okei on – 40 on uus 30.” Wau, see pani mind mõtlema, et ma ei olegi valel teel, järelikult on 50 uus 40 jne.
Aga kust siis alustada?
Eks inimesi on erinevaid ja nende taktikaid samuti. Minu jaoks oli esimeseks sammuks sotsiaalmeedias sõbralistist inimeste eemaldamine, kes töötasid samas valdkonnas. Ma muide olin seda juba varem ka teinud, aga siis mitte nii teadlikult vaid pigem seetõttu, et osad oli lihtsalt nii tüütud või võltsid ja ma ei soovinud neid enam enda uudisvoos näha. Nüüd aga hakkasin ma seda teadlikult tegema. Samuti olen end eemaldanud igasugustest erialastest Facebooki gruppidest, pannud unline-unfollow erinevatele lehtedele ja teemaviidetele. On see vabastav? Pigem kergendav, sest mul jääb nüüd kordades vähem seda turundusalast müra ette.
Kui inimesed ja lehed on suuremas jaos eemaldatud, siis on järgmine loogiline samm istuda maha ja küsida endalt – aga mida sa tahaksid teha?
Sellele küsimusele vastasin ma natukene juba Türgis olles, kui öösel märkmeid tegin. Hiljem neid lugedes sain aru, et ma panin kirja nii öelda tööülesanded ja tegevused, aga mitte valdkonda. Tahan ma minna tööle pangandusse, telekommunikatsiooni, ITsse, avalikku sektorisse… Kuhu? Tegelikult saaks ma hakkama mis tahes valdkonnas ja mis tahes tööga – lihtsalt mõnes valdkonnas peaks rohkem õppima, mõnes vähema. Aga hakkama saaksin ma kindlasti igas kohas, seda tõestas juba elu Austraalias, et viska mind vette kus tahes, ma ujun välja. Kuidas teha selgeks, mis valdkond mulle sobib, võttes sealjuures arvesse minu isikuomadusi ja võimekust. Vot see oli minu jaoks raske.
Kuid õnneks on siingi abi olemas ja selle väljaselgitamiseks broneerisin ma endale aja Tiina Saar-Veelmaa juurde. Kes ei tea, kes ta on, siis kindlasti soovitan uurida: aaretesaar.ee . Sellest käigust teen ma eraldi postituse.
Kuna aga Tiina konsultatsioonini oli veel aega, siis loomulikult sukeldusin ma ka internetti ja lugesin kümneid artikleid, mis puudutasid karjäärivahetust. Mis aga juhtus pärast seda? Sotsiaalmeedias hakkas mulle ette jääma mitmeid reklaame, mis suunasid mind küll koolitustele ja online nõustamistele, kuid kõikidest nendest paistis silma ja “kõnetas” mind üks reklaam. “Milline töö sobib sulle vastavast sinu tähemärgile?” Ehk siis pakuti mulle astroloogilist vaatenurka. Ja teate mis? Ma ostsin selle. Miks? Aga miks ma mitte, kui juba siis juba. See oli mingi 29 USD ja saadeti sulle 24H jooksul. Pidid kasutajaks registreerima, seejärel sisestama on andmed, ehk sünniaja, sünnikoha (riik, linn) ning kellaaja millal sa sündisid. See kõik on vajalik selleks, et näha milline oli planeetide seis sellel ajal kui sina siia ilma sündisid. Vähemalt nii oli kirjas tutvustavas tekstis.
Mis siis sellest horoskoobist selgus?
Ütleme nii, et selle raha eest oli see ikka päris põhjalik ja pikk. Nii pikk, et ma tegin vahepeal pausi ja siis lugesin järgmisel päeval edasi. Siit mõningaid noppeid, kellele astroloogia huvi pakub. Minu jaoks on ainukene kokkupuude astroloogiga see, kui ma ostan poest Igor Mangi horoskoopi. Okei, tegelikult ostab selle Leenu, aga no ma loen siis ka.
Nagu näha, siis hakkas siit juba miskit kooruma. Minu jaoks oli kõnekas vabakutselise ja kontori töö sobivus. Praegu olen ma küll 100% freelancer, aga kui on võimalus kontoris käia, siis seda ma kindlasti ka teen.
See oli nii veider graafik, aga õnneks järgnes sellele kohe selgitus.
Järgnev pilt on siis see, mida ma sellelt raportilt ka ootasin. Kas need tulemused on sellised nagu ma eeldasin? Kindlasti mitte.
Kogu seda raportit lugedes oli mul tõesti aegajalt vau-tunne aga kui me nüüd planeetidest tagasi maa peale tuleme, siis… Milline personalijuht/värbaja võtaks mind tõsiselt, kui ma annaks talle selle raporti ja väidaks, et see on minu CV?
“Miks kandideerite sellele ametikohale?”
“Sest minu astroloogiline kaart ütleb, et ma peaks seda tegema ning just siis olen õnnelik mina ning saaksin pakkuda parimat tulemast ka teie firmale.”
No kamoon. Selline stsenaarium ei ole lihtsalt võimalik. Ilmselgelt ei saaks ma kuhugi tööle ja lõpetaks psühhiaatriaosakonnas. Vähemalt mina arvan nii, sest senine kokkupuude värbajatega on ikkagi jätnud mulje, et tegemist on äärmiselt kinniste ja konservatiivsete inimestega. Ma ei pane neile seda kindlasti pahaks, sest see ongi nende töö. Ma tean ainult ühte personalijuhti, kes on megachill, aga… See aga on see, et me oleme sõbrad ja ma tean teda kui inimest, mitte kui värbajat ning kui me neile külas käime, siis tema tööst räägime me päris vähe.
Ehk kokkuvõtlikult võib öelda, et see raport on lihtsalt nice to have, aga praktilist kasu ma sellel pigem ei näe.
Mis saab must nüüd edasi? Lugu on selline, et tegelikult ootan ma Tiina juures käiku, sest just sealt loodan saada selgemaid ja konkreetsemaid vastuseid. Äkki tulla tagasi isegi väike stateegilise plaaniga.
Ma olin lapsehoolduspuhkusel ja otseselt tavatööle tagasi ei plaaninud. Töötasin kindlustusvaldkonnas. Ja ootamatult tuli pakkumine minna õpetajaks väiksesse kooli. Algne reaktsioon oli, et mis õpetaja ma olen, aga siis see mõte kasvas mu sees ja peas vasardusid juba mõtted, mida lastega koolis teha jne, seega andsin rohelise tule. Ja nüüd on 1 õppeaasta tehtud ja näen, et õige otsus oli, aga kuna mul pole magistrit õpetaja alal, siis proovin ülikooli saada, et magister ka ära teha ja olla täieõiguslik õpetaja. Nüüd juunist mõtlesin suveks vanale töökohale minna, kuna nad väitsid, et koormust palju, aga tegijaid vähe. Esitasin muidugi oma tingimused, et 3 päeva tööl, kuna koolis töötasin vaid kahel päeval ja algselt oli ülemus nõus, kuid nüüd taganes ning ütles, et see variant siiski ei sobi. Väikse lapse kõrvalt keeruline kohe täiskoormusele minna. Muud pakkuda pold palusin end koondada ning loodan, et lähipäevil saab sellege ühele poole. Haridus ja kindlustus on nagu öö ja päev, seega tegemist oli tõelise pöördega. Sügisel lähen tagasi kooli tööle ning loodetavasti ka ülikooli, aga kui sinna ei saa, proovin uuesti tuleval aastal. Kunagi pole hilja suunda muuta
Hei. Kindlasti jälgin seda teemat. Tunnen ka ise, et sooviks muutust ja just ka vahetada valdkonda, aga ei tea kust alustada.
Aitäh teemat kajastamast! Olen täpselt samamoodi ammu juba elumuutuste teemaga enda peas heidelnud, otsapidi uude kooli ja erialasse jõudnud, aga mis edasi… jumalteab:))
Jah- olen täna sellel teekonnal ehk siis täiesti uus valdkond ja ka eriala. Esimene aasta on kohe läbi. Kas see on minu teema? Jaaaa. Ma tunnen ennast nagu kala vees. Ma naudin protsesse inimestega, vahetut suhtlust. Profiilide analüüsimist jne jne. Olen värbaja kindlasti pole ma kinnine või raamides. Täna ei saa selles maailmas selliselt hakkama. Sa pead olema avatud uutele trendidele. Pead teadma kuidas turg reageerib ühel või teisel positsioonil jne jne. Kellega sul varasemalt kokkupuude on olnud- No ei tea. Aga kindlasti on värbajad tegelikult väga ägedad inimesed, kes teavad tihti inimese ambitsioone ennem kui inimene ise.
Mul on magister turunduses, täpsemalt siis ekspordis. Kas olen sellel alal töötanud? Jah, praktikal. Aga see oli ka kõik. See ei sobinud mulle. Aga täna annab sealt saadud teadmised, oskused teha värbajana oma tööd paremini. Ma kindlasti ei ole enesearenguga lõpetanud ja plaanin peale seda edasi õppima minna. Seekord siis IT sektori valdkonda. Elame ja näeme, et kuidas see plaan õnnestub. Igal juhul pooldan ma seda, et inimene teeb asja mis teeb teda õnnelikuks. Et töö ega valdkond pole vastumeelne. On vägagi tervendav, et oled valmis muutma oma suunda ja karjääri uuesti üles ehitama. See nõuab väga suurt tahtejõudu, sest isegi kui teoorias olla tugev on täna tööturul kogemused need mis palka maksavad. Algus on alati raske aga olenevalt enda sisemisest põlemisest, siis on võimalusi lõpmatult. Edu!
Olen täpselt samas kohas oma elus. Vanast töökohast tulin juba 2 aastat tagasi ära, aga vahepeal jäin beebiga koju ka. Teadlikult muidu säästsin raha enne, et tööalaselt paus teha. Hetkel on plaan midagi täiesti uut õppida. Ainult, et mul on nii palju mõtteid seoses uue eluga, et ma ei tea, mida valida. Ausalt öeldes mind köidavad erinevad valdkonnad nagu müük, psühholoogia, näitlemine, iluteenindus ja kehakultuur. :D Ei teagi kohe.. Olen samuti neid karjääriteste teinud, aga see horoskoobi oma tundub tõesti põnev.