Tõmbame draama käima ehk Hedelin 8 kuud

Ma panin eile üles Hedelinist ühe story ja sain kohe mitu kirja, et ma võiksin temast rohkem kirjutada. Kellel kuu noorem, sama vana või natuke vanem laps kodus ja hea oleks võrrelda. Esiteks – ära võrdle oma lapsi teistega, teiseks – usalda oma sisetunnet. Ja kolmandaks, ma ei taha selle postitusega üldse draamat, aga ma tean, et raudselt see lõppeb nii. Sest on vana tõde, teised teavad paremini kuidas lapsi kasvatada kui mina emana.

Nohu, palavik, inhalaator

Kogu mu eilne story sai alguse sellest, et Hedelinil on nohu ja ma olen see imelik inimene, kes väldib igasugust lisaatribuutikat kergemate külmetuste raviks – ma ei näe mõtet nina tatist puhtaks tõmmata mingi imuriga, sest siis ta tulevikus ei oskagi ilma olla. Kui tal on nohu, siis lasin tal ööune magada lamamistoolis.

Oh, juudas kus siis hakkas kirju tulema – ma ei tohiks teda sinna panna, füsioterapeudid ei soovita seda, saadeti erinevaid linke, üks peamisi oli see emmedeklubi oma – Lamamistool takistab beebi arengut ja mõjub halvasti seljale ja hingamisele.

Täpselt nagu meie blogigi on näidanud – inimesed loevad, mida nad lugeda tahavad. Seal loos on selgelt öeldud, et see piirab tema arengut.

Lamamistoolis olles ongi lapse liikumine piiratud – ta ei saa hästi harjutada diagonaalsuunalisi liigutusi. Ainsaks võimaluseks liigutada on otse ees olevate asjade haaramine, nendega mängimine ja suhu panemine. See ei ole Englase sõnul paraku lapse igakülgseks arenemiseks piisav.

Lamamistoolis on lapse selgroog ebaloomulikus kumeras asendis. “Lamamistoolis olles lülisamba füsioloogiliselt korrektsed kumerused areneda ei saa, kuna tooli ehitus soodustab vaid üldist kumerust kogu lülisamba ulatuses,” selgitab füsioterapeut.

Kas te saate aru, et sellel on ikka vaks vahet, kas ta istub terve päev seal toolis ja ei saa areneda, sest saab enda ees ainult asju näppida või ta magab seal kaks ööd aastas ööune. Ta istus seal toolis paarikuuselt kui ma ei tahtnud teda kogu aeg selili/kõhuli hoida ja mul oli vaja näiteks süüa teha või pesu kuivama panna. Üldjuhul on ta ikkagi 98% ajast liikumises. Hetkel kasutame me seda tooli reaalselt ainult magamiseks – kui me just kärutama ei lähe, siis tõstame ta sinna ja ta teeb oma lõunaune sutsakad seal. Ta saab olla nii meie seltskonnas ja sobival hetkel silma kinni panna ja magada. Aga inimesed arvavad, et ta on mul 24/7 kinni seal.

Nagu mul täna just Instas ette jäi üks postitus, siis tegelikult see, mida me Instagramis oma elust jagame, on heal juhul 1% ja see ei ole ainus elu, mida me elame, mida te seal näete. See ei kehti ilmselt ainult meie, vaid kõikide Instagrami kasutajate kohta.

Ma ei tea, kas enda rahustamiseks või teile teadmiseks – Hedelin roomab, läheb ise istesse, tõuseb toe najal püsti, liigub toe najal (laua või diivani) edasi. Ma olen üsna kindel, et seismine ilma toeta ja ringi tatsamine pole enam kaugel.

Ühtki hammast tal veel ei ole. Mõni ema lööks kindlasti juba lamenti, et mis toimub ja kulutaks arstide uksi, aga mina usaldan sisetunnet. Hedonil tulid ka hambad hiljem, tal oli kaks esimest hammast suus 11kuuselt alles. Ei usu, et ka Hedelin oluliselt erineb. Muuseas, mida hiljem hambad tulevad, seda parem. Mida hiljem tulevad, seda hiljem ka vahetuvad enne kooli. Hedon on oma lasteaiarühmas hetkel mu meelest ainus, kellel kõik hambad suus on.

Hedelin laseb spagette nagu mühiseb (NALI!)

Oi, ma mäletan kuidas ma kunagi sain megalt heiti, et ma Hedonile spagette andsin (ca 6 kuuselt) – üks ainumas kord, lihtsalt keetsin meile ja andsin talle ka “pläkerdada”. Jumal, inimesed arvasid, et vaene laps saab iga päev kilo spagette ja seepärast ta nii paks ongi ja no pole ime kui vanematel ajude asemel rosinad on jne.

Kas teate, Hedelin on kaheksa kuune ja andsin talle ka eile spagette mekkida. Hirrrrmus.

Söögiteema on kindlasti üks neist, mis ajab kõik leili. Mina olen alati usaldanud sisetunnet lastele süüa andes. Kui tunnen, et on õige aeg, siis on. Päris kolmekuusele ma McDonaldsi einet pole blenderdanud, aga ma ei näe ka probleemi kui ta aastaselt ühe burxi pläkerdamiseks saab. Palju sealt suhu jõuab – mitte eriti, eks!

Hedelin on tänaseks söönud väga paljusid asju – kartulit, friikartulit, kartuliputru, riisi, kana, sealiha, loomaliha, lõhet, koha, sparglit, brokkolit, maisi, porgandit, sellerit, kodujuustu, jogurtit, riisiputru, herkulaputru, tatart, kuskussi, muna, hapukurki, värsket kurki, mangot, melonit, arbuusi, maasikaid, mustikaid.. Suures plaanis kõike seda, mida meiegi. Ma annan talle maitsta. Kui ma ütlen, et ta on maasikaid söönud, siis see tähendab äärmisel juhul kolme maasikat, sest ma olen neid purustanud, tükeldanud jne. Aga inimesed loevad ja mõtlevad, et ma panen ta maasika-mustikavanni istuma ja lasen hea maitsta :D

Praegusel hetkel olen jõudnud (näed, me kõik õpime!) Hedeliniga sellesse faasi, kus ma magusat talle ei anna. Pean silmas magusaid püreesid. Magusani nagu kommid ja šokolaadid jõudsin ma ka Hedoniga paari aastaselt. Jäätist on ta küll mõned ampsud saanud.

Ta on neli kuud lisa saanud ja selle aja jooksul vb 4-5 magusat püreed. Paar korda banaani ja puuvilju küll. Aga püreedest eelistan ma just soolaseid, kala, parti, kalkunit, kana, sealiha, loomaliha – et ta harjuks maitsetega ja tahaks neid ka tulevikus. Hedoni pealt näen hästi, et see, mida ta lapsena palju sai, see meeldib ka praegu ja mida vähem sai, see meeldib vähem. Ehk siis lemmikuteks on sea- ja kanaliha, kartul ja erinevad teraviljad ja jogurtid. Samas kala ja juurviljad jätavad teda pigem külmaks.

Mida veel ühe kaheksakuuse kohta kirjutada?

Ronib igale poole, näiteks laua alla ja siis undab, et ei saa edasi ega tagasi. Või tõuseb tooli all püsti ja ei oska tagasi põlvedele end lasta.. Sööb hea meelega kõike, kamapallid on vanad lemmikud. Beebiküpsised, värske porgand ja nuikapsas meeldivad ka matsutada. Ta ei saa ühtki tükki sealt kätte veel, aga ikka hea närida.

Reisidel on ta ideaalne laps – magab suurema osa ajast lennukis. Kui on üleval, ei karju. Ma ei saagi aru, mis fenomen see on lastega, et nad kõik lennukis röögivad? Nagu reaalselt. Viimasel reisil oli hotelli alal ka üks titekisa kogu aeg. Ainult ÜKS laps ei röökinud ja vingunud iga asja peale peale Hedelini – veel ühe Eesti pere laps, kellega paar päeva kõrvuti basseini ääres olime.

Ööuned magab ühe jutiga – üheksast hakkame sättima, piimad, pesud, pidžaamad ja äratus umbes kaheksa ajal hommikul. Öösel magab, ei ära, süüa ei saa jne.

Päevaplaan

Ärkab, tripib, sööb (tavaliselt puder/muna).

1,5-2h pärast ärkamist teeb umbes tunnise tudu

Siis jälle tripib, ronib, turnib, mängib oma kolaga.

Lõuna + lõunauni (vähemalt 2, mõnikord ka 4h) – olenevalt päevast kas kärutamas või toas (tihti ka magamistoas voodis lahtise aknaga). Lõunaks saab tavaliselt püreed – lemmikud on soolased Põnni ja Good Gout’i omad.

Ja jälle aeg trippida ja maailma avastada. Venna tuleb lasteaiast koju, siis saab ju õhtu otsa naerda iga tema tegevuse peale.

Vahepeal jälle suu matsub – kamapallid, küpsised, puuviljad.

Viimased nädal aega ei ole ta teinud enam veel üht und, vanasti ta tegi ca kl 19 ajal ühe pikutuse (ca 30min) enne ööund. Pärast reisi on see ära jäänud ja siis tulebki ööune aeg. Pessu, pidžaamasse ja piim ja tsau-pakaa :)

Ma ei saa aru, mis lastel viga on?

Ma arvan, et see tuleb..

A) liiga närvilistest vanematest (mõnikord ausalt tahaks lapsed ära võtta mõnelt vanemalt ja öelda, et kuule, mine tee üks gintonic, rahune maha ja tule tagasi)

B) oskamatusest – lastel lähevad ju kõrvad lukku lennukis – mul on alati piim kaasas tõusmiseks ja maandumiseks, et kui ta parasjagu ei maga, saaks midagi imeda ja mõte läheks mujale kui kõrvadele

c) viitsimatusest – lihtsam on mingi ekraan pihku anda terveks lennuks kui nendega tegeleda ja isegi paariaastased ei viitsi 3,5h ekraani vahtida ja siis hakkavad vinguma

Aga mida mina ka tean. Lapsed on erinevad. Aga ühes olen ma kindel, laps on vanema peegel. Kui tema kräunub, on asi sinus, mitte temas.

Vaielge vastu või lööge maha. Mida teie kaheksakuused söövad? Kuidas nad magavad? Kuidas ja kuhu ronivad?

PS! Kui teil on Hedelini kohta küsimusi, siis vastan hea meelega. Ma ei oska nii ise vist kirjutada erinevatest asjadest, mu jaoks igapäev.