Olime aastavahetusel Meelisega kodus. Tegime head-paremat süüa ja vaatasime saateid. Hedon kebis juba üheksa ajal magama ega tea metsikust paugutamisest midagi. Meil oli kolm šampust külmas, aga jõime hoopis klaasi veini, sest see oli lahtine ja Meelis keeldus kahte suurt pokaali šampust joomast, sest mina poleks kindlalt üle klaasi joonud, mulle need kihisevad asjad väga peale ei lähe.
Aga enne kui ma jõuan saadete kommenteerimise juurde, pean ma rääkima oma eilsest kokkamis-feilist.
Tahtsin, et laual oleks 12 erinevat toitu, nagu vana kombe kohaselt hea oleks. Ega ma lolliks varem ei mõelnud, haarasin lihtsalt kapist, mida oli. Ja mul on üldjuhul kapis igast kraami.
Mis meil siis laual oli?
Ja juba ammu enne seda olin ma ühe kena kamaraga porkbelly ahju visanud. Tahtsin, et see oleks hästi kaua ahjus, mõnusalt mure ja pehme ja megakrõbeda kamaraga. Kui see oli oma kolm tunnikest ahjus 170kraadi juures küpsenud, arvasin, et võiks kamara ikka eriti krõbedaks lasta.. Aga mitte nii krõbedaks nagu see kolme minuti pärast oli:
Nojah siis! Paar väikest kamarajuppi sai ära nositud ja liha oli lihtsalt nii valmis, et lagunes laiali ainuüksi vastu minnes. Aga ega me selle söömiseni ei jõudnudki. See ja kõik ööseks lauale jäänud (vanarahva komme – jäta söögid ööseks lauale) kraam leidis esimese jaanuari lõuna ajal tee pitsa peale :)
Naabripoiss tuli ka parasjagu šampa kaenlas headuut soovima ja sai kõhu täis!
Aga tuleme nüüd söögijuttude juurest telesaadete juurde. Häid palu oli nii “Edekabelis” kui “Tujurikkujas”, üldine kokkuvõte oleks aga kogu programmi kohta lahja. Vaatasime lisaks “Padjaklubi” ja täna järelevaatamisest “Kinoteatrit” – mis üllatas positiivselt!
“Kinoteatris” oli palju pisikesi nüansse, mis nagu meeldisid, otseselt ühtki sketši välja tuua ei oskagi. Mihkel Raua oma oli hea, ainult ma ei saanud aru, miks ta pussitama pidi. Ma loodan, et ta pole muidu nii nõrganärviline, et käärid haaraks… Samas mulle meeldis Langi osa ja see, et Kaja Kallas kaasa tegi.
Ja tegelt mul vist ikka oli lemmik ka – Mari-Liis Lille diivatsemine. Ma kujutan ette, et meil siin väikses Eestis, kus kõik on omad, leidub ka selliseid frukte siiski. Huvitav, kas Mari-Liis on päriselt ka selline diiva? Ma tean ühte lauljat, nimesid nimetamata, kes on üsna selline :) Prügikoti viib ka nii välja, et paneb täismeigi peale, megapäikeseprillid ette ja kontsad alla – äkki keegi näeb :D
Olav Osolin, “Edekabeli” stsenarist, oleks võinud selle Toobali osa küll ikka mõnuga veel rohkem üle võlli panna. Kuskile Raua-tänava sauna vaevalt see Toobal eksib, aga kohe kindlasti võib teda näha Tatari-tänava saunas. Kui juba, siis juba! Aga muidu oli Normanni Toobal päris hea.
Priimägi oli kindlalt parim pala! Eriti veel see kooliteema ja üleüldse – Priimägi oli nii tekstilt, maneeridelt kui olekult väga hästi tabatud, samas kui näiteks Avandi puhul oli mul tõsiselt kahju – minu meelest on Avandi väga ilus mees, isegi oma habemega, veits liiga kilu, aga ilusa näoga. Normanni Avandi oli kottis silmadega kärakas, nagu mingi ärajoonud narts. Ja minu meelest ei hoople Avandi kunagi kuskil, kes ta äi on. See nali oleks olnud naljakas korraks, mitte saadet läbivalt.
Ja ausaltöeldes ma ei imesta, et Maie on minevik, sest sellist säärejooksu nagu Normann ETV + saatejuhi Anna (vist oli Anna) puhul näitas… oleks aeg, et Normann hakkaks beibesid tegema!
Ja kuigi muidu mulle Normann meeldib, siis näiteks Taukarile tegi ta ka liiga. Paroodia paroodiaks, aga minu meelest näiteks Taukar oskab laulda, seal aga jäi mulje nagu tegemist oleks mingi isehakanud invalauljaga, kes arvab, et oskab laulda. See hääle katkemine ja kärin polnud naljakas. Taukar küll sedasi ei kraaksu ja naljakas, et see Normannil, kes tegelikult oskab laulda küll, nii jubedalt välja tuli.
Mis teema selle Taukari väikese pintsakuga muidu on? Varem eetris olnud “Me armastame Eestit” saatest käis ka see Taukari väike pintsak läbi… Guugeldasin ta pilte ja peamine, mis ma täheldasin, oli et tal varrukad lühikesed, aga Normannil oli pintsak Taukarit tehes selja pealt pooleks.. Ok, see nali või teema on minust mööda läinud.
Kahjuks “Edekabeli” klippe eraldi üleval pole, seega saate tervet saadet järele vaadata:
“Tujurikkuja” on tihti minu jaoks liiga diip või kunst, mida ma ei hooma. No sel korral ka, kuna ma pole filmi “1944” näinud, siis läks see “nali” minust mööda. Ainus naljakas asi oli see, kus Avandi Oscarimehikesega vehkis, see oligi nali?
Ja sellest raadionaljast ma ka aru ei saand. Ma vist imelik. Kolmanda undamise korral ma hakkasin naerma, et wtf, aga kas see pidigi selline nali olema, või oli seal taga mingi diip teema, mida ma ei hoomanud?
Parim oli see sportlane. Ma tean küll, miks see mulle meeldis – mulle ei meeldi sport. Ja ma päriselt arvan ka, et sportlased olid kõik trennis kui mõistust jagati ja üleüldse, ma võtsin alati Õhtulehes puhkuse kui mingid olümpiamängud või suusamaratonid või jalkamatšid olid, et ma ei peaks kuulma-nägema seda spordi-saasta. Aga seal “Tujurikkujas” – no täpselt sellised need eestlased ongi. Oi, ma nii vormis, teeme ära! Ups, jäin viimaseks :D
Ja no loo valik oli väga hea – Alo Mattiiseni südantliigutav ballaad… Isegi kurb hakkas korraks, kuigi sõnum oli jälle täpselt naelapea pihta. Ja eriti meeldis, et Benton oli nōus laulma loo kõige karmima lause :)
* peakiri “Jack, come back” on Rose’i meeleheitlik hüüd “Titanicu” filmis, kui on selge, et Jackiga on kõik.. Ma tahaks samamoodi karjuda “Tujurikkuja, tule tagasi!”
Aga nagu “Tujurikkuja” produtsent Eerik Moora ütles, oli hea hetk lõpetada, et mitte alla käia, ära vajuda või end kordama hakata.
Kuidas teie aastavahetus möödus ja milliseid saateid vaatasite? Mis meeldis? Mis ei meeldinud?
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…
Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…
