Päisepildi mask on pärit siit!
Kui ma märtsis ütlesin, et koroona on mõttetu jura, julgesin reisida, ei saanud aru karantiinis istumise mõttest, lõpuks istusin toas, kandsin hiljem soovituslikult maski, et kiirendada hulluse lõppu, sain ma sõimu, et ma olen vastutustundetu tüüp, kellel on tuhandeid jälgijaid ja ma lihtsalt sülitan selle megalt tapva haiguse peale ja ma peaksin olema eeskujuks ja kutsuma üles inimesi maske kandma, lolliks desoma ja kodus püsima. Kui ma seda siis tegin, et see kiiremini läbi saaks ja normaalne elu taastuda võiks, sain heiti, et ma olen riigi poolt kinni makstud, alles ma ei uskunud ju koroonasse. Ei uskunud siis, ei usu täna, aga ma tahan normaalset elu – kus ma saan klubisse minna, kus ma saan teatris käia maskita, kus ma poes ei pea ootama kollase joone peal, et edasi astuda, kus.. oleks maailm nagu varem.
Täna, kui ma kannan maski, ütlen küll, et ma ei taha koroona testi teha, aga teen kui see on vajalik ja elan üle, saan ma heiti, et ma olen ajupestud, ma allun valitsuse provokatsioonile. Mul on ikkagi nii palju jälgijaid ja ma võiksin lugejate maailma avardada ja öelda, et lõpetage naljad, mehed, hingake värsket õhku.
Nagu te teate, ei ole ma supertugev argumenteerija, aga ma ma suudan vähemalt oma meelest mõelda loogiliselt. Ja ma ei pea sealjuures lugema mingeid vandenõu teooriaid (eks me kõik teeme seda ka), vaatama mingeid videoid jne, et aru saada, et miskit on ikkagi mäda. Nagu elu näitab, on inimestel lihtsalt kõrini nendest koroonauudistest ja paanika külvamisest. Ma olen isiklikult lõpetanud kõikide uudiseportaalide jälgimise Facebookis, sest kui iga viies postitus feedis sisaldab sõna koroona, covid, nakatunu, positiivne – siis ma tõsimeeli tahaksin oksendada.
Ma arvan, et ma ei ole ainuke, kelles tekitab see pull küsimusi. Näiteks mitu % Eestis elavatest inimestest on positiivsed? Miks ei kirjuta ajalehed igal hommikul – täna pandi 85 vähidiagnoosi, 8 neist on keemiaravil, viis suri pika ja raske haiguse tagajärjel. Miks ei kirjutata, et eile sai avariides vigastada 34 inimest, kellest viis on haiglaravil ja kaheksa surid sündmuskohal. Miks ei kirjutata mitu naist suri sünnitusel, mitu enneaegset last suri, mitu rasedust peetus, mitu naist otsustas abordi kasuks, mitu inimest suri vanadusse, mitu inimest viibib veresoonkonnahaiguste tõttu haiglaravil, mitu inimest tegi enesetapu, mitu inimest kukkus kodus kapi otsa, mitu naist sai mehelt kolakat ja suri.. Miks sellest ei kirjutata? Miks on koroona nii palju erilisem haigus, mille kohta igal hommikul peab kokkuvõtte tegema? Ja miks ei räägita nakatunute protsendist, vaid numbritest?
On ju vahet, kas teha 100 testi, millest viis on positiivsed või teha tuhat testi või viis tuhat testi millest kolmsada on positiivsed. Kas me ei peaks rääkima siin sellest, et Eestis elab xn seisuga xn inimest. xn kuupäeva seisuga on teostatud xn testi, st xn %le rahvastikust. xn testi on olnud positiivsed, st xn % rahvastikust on hetkel positiivsed viirusekandjad. xn inimest on surnud, st xn % rahvastikust. Oleks ju loogilisem?
Kui Eesti rahvaarv on hetkel 1 328 976 inimest, neile on tehtud kokku 390 025 testi, siis teeb see 29% rahvastikust on justkui testitud, kellest 1,8% on saanud positiivse tulemuse, siis on see ju rahvastiku mõistes täielik köömes.
Jutt, et praegu on nakatunuid rohkem, iga päev see number tõuseb 100 tuhande elaniku kohta, siis kas poleks mõistlikum seda numbrit jagada protsentides? Loogiline, et kui teha päevas sada testi, saab tulemuseks viis positiivset, aga kui teha kolmtuhat testi siis tuleb ka positiivseid teste rohkem. Protsentuaalselt ei muutu aga suurt midagi. Surevus ei ole tõusnud 500%, olenemata sellest, et kui kevadel “lisandus 70 positiivset” ja praegu “lisandus 324 positiivset”. Selliste suurte numbrite jagamine meedia poolt igal hommikul jätab lihtsalt vale ja hirmuäratavalt suure mulje. Selle asemel võiks rääkida Eesti rahvastiku nakatumisest protsentides.
Millesse keegi surnud on – surnult sündimisest kuni vähkide ja veresoonkonnahaigusteni, selle kohta leiab infot statistikaameti lehelt. Näitena toon, et vähki suri eelmisel aastal 3900 inimest, vereringeelundite haigustesse 7658 inimest, hingamiselundite haigustesse 592 inimest ja me hullume, sest viimase kümne kuuga on koroonasse surnud 76 inimest (0,23 inimest päevas). Päriselt? Kas te teete nalja?
Jah, ma saan aru, need on kellegi emad, isad, vanaemad, vanaisad, aga.. samas sureb iga päev ca 40 inimest, kes on ka kellegi emad, isad, lapsed, sõbrad. See on elu.
Lõpetuseks siia üks video, äkki see paneb need minu siunajad mõtlema – esiteks, miks ma julgen arvata teisiti ja teiseks, miks ma lihtsalt ei viitsi vaielda ja “lihtsam on alluda” ja see mask ette panna ja test ära lasta teha ja lihtsalt oodata, et läheb paremaks:
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…
Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…