Kus te jõulud veedate?

Aastakümneid olin ma jõulude ajal esmalt isa vanematega meie kodus, sõin verivorsti ja siis läksin ema vanemate juurde, kus sai seapraadi ja sülti. Ja jõuluvana tuli. Nii aastast aastasse. Mis on nüüd teisiti?

Kui ma Meelisega kokku hakkasin, siis otsustasime, et veedame jõulud KOOS. Ei lähe minu maale ega ka Tartusse tema vanemate juurde. Lihtsalt see “miks te sinna lähete”, “äh, alati oleme ju koos olnud!” tüütas nii ära. Lihtsam oli loobuda mõlemasse kohta minekust, et üks ei oleks teise peale kade vms ja olimegi kahekesti kodus. Tegime ise seapraadi ja vahetasime kinke ja punkt. Päris mitu aastat.

Ühe aasta olime vahepeal üldse ära. Palmi all jõulude ja aastavahetuse ajal šašlõkki teha oli muidugi veider, aga jälle omaette kogemus. Igaljuhul tagasi tulles tegime veelgi huvitavama pöörde ja hakkasime jõule tähistama sõpradega.

Hea vabandus oli ka – õde oli ära kolinud, vanavanemad surnud, perekonnavärk justkui laiali lagunenud. Meelise vanematega ei olnud aastatega suhtlus ka kuigi palju paremaks läinud, et oleks pidanud vajalikuks sinna Tartusse teesklema ja head nägu tegema minna. Olimegi kodus. Sõpradega.

Kuna mu allesjäänud pere (noh, tädi ja õde jne) on üsna kokuhoidev ja me ikka suviti neil külas käime ja alati mõni linnasõber ka meiega kaasas on jne siis eelmisel aastal proovisime sellist segasummasuvilat teha, et sõbrad ja sugulased. Aga ei, see ei toiminud mitte. See oli ikka täielik laat. Mulle ei meeldinud. Usun, et teistele ka mitte.

Sel aastal olime me jälle situatsioonis, kus ühed tahtsid, et me läheks maale, teised, et me jääks linna… Meelist nagunii pole – ta teeb jõuluvana (hetke seisuga umbes kolm aega on veel jõuluõhtuks alles, kui keegi tahab; kolm õhtut detsembris hetkel ka veel vabad, kui mõni firmapidu peaks jõuluvana otsima). Mul oleks mugav minna maale, sest sinna tuleb üks laps veel, kellega Hedon klapib väga hästi. Samas, tahaks ma jääda linna, sest sõbrad ongi mu pere.

Lõpuks sai siis vastu võetud otsus, et lähme paariks tunniks maale, sööme ja jagame kinke ja siis linna nö aftekat pidama sõpradega ja siis juba peaks Meelis ka hakkama lõpetama ja tema oli nagunii “tahaks kodus olla” poolt.

Mina, va kingihull, lubasin juba mitu kuud tagasi pühalikult, et mingeid kinke ma sel aastal ei tee. Ma päriselt ka proovin end talitseda, et ma ei teeks kinke. Leppisime kokku, et pereüritusel teeme ühe sooneutraalse kingi, mis sobiks kellele iganes ja lastele, siis kes tahab, see teeb. Sõpradega me kinke ei tee. Hoiame kõik parem reisifondi jaoks raha. Meelis ütles ka, no mõtle, ma teeks mingi sajaeurose kingi ikka sulle – mõtle, kui palju selle eest Tais saab. True that!

Kus te jõulud veedate? Kuidas te valite, kelle vanemad on paremad, kelle juurde minna 24ndal ja kes on kehvemad, et sinna minna 25ndal? Või kuidas teil need jõulud kujunenud on?