Nii nagu igal aastal tulevad jõulud, üllitavad ka mitmedsajad artistid üle maailma jõuluteemalisi plaate. Seda kõike ikka selleks, et inimesed neid kingituseks ostaks või soetavad endale, et neid jõuluõhtul ja sellele eelneval perioodil kuulata ning meeleolu tekitada.

Ma praegu hakkasin mõtlema, et pole veel kuulnud, et mõni eestikeelne jõuluplaat oleks tulnud. Aga noh, Eestis antaksegi jõuluplaat välja detsembris ja suvehitt juulis, kuigi tegelikult peaks neid asju tegema kõvasti varem. No näiteks suvehitt võiks hitt olla ikka suvel, aga selleks, et ta hitiks saaks, peab teda enne paar kuud kuulama-mängima-promoma, mitte, et see saadetakse jaanideks raadiotesse ja esitletakse septembris „Nädalalõpp Kanal2ga“ :D

Milline on sellel aastal see kõige parem jõuluplaat, mis oleks vastav just sinu muusika maitsele? Millise artisti laulud tekitavad sinus kohese jõulutunde ning kelle laulude peale sooviksid sa hoopis ise inglite juurde laulma minna?

Selleks ei pea sa läbi kuulama tundide viisi muusikat mitmetelt erinevatelt artistidelt, sest selle töö olen mina juba ära teinud. Siit siis väike ülevaade, mida teile aastal 2018 pakutakse. Nagu koolis kombeks, siis panen ka mina hindeid. Noh nagu koolis, et 5 on väga hea ja kahesaaja saab pisut vitsa.

Miks ma üldse selle ette võtsin? Ma nagunii oleks need plaadid läbi kuulanud, sest ma olen suht suur muusikahuviline ja tean esimesest taktist igat teist laulu. Päriselt ka, Leenu ütleb, et ma olen elav jukebox.

Jessie J – This Christmas Day

Selle neiu nimi on tuttav, sest just tema on tuntuks laulnud laulud „Do it like a Dude“ ja „Price Tag“. Viimane laul rääkis sellest, kuidas kõik ei keerle ümber raha ja tema ei vaja meie raha ning soovib ainult maailma tantsima panna. Ometigi maksis see see laul iTunes’is 1.99€. Irooniline kas pole?

„This Christmas Day“ plaat sisaldab 11 lugu, mis on tegelikult kõikidele teada ja tuntud pealkirjadega. Kuna Jessie J on juba selline veidike rnb’lik ja pisut ka hiphop sugemetega laulja, siis ootasin ka siit sellist temale omast stiili.

Minu jaoks on alati väga oluline esimene lugu plaadilt. Sellele plaadil on selleks „Santa Claus is Coming to Town.“ Lugu algab väga rahulikult ja ma juba kujutan ette, kuidas üks kena küpses eas ema paneb selle loo mängima, saab selle saatel rahulikult avada veinipudeli, valada selle sisu klaasi (või panna pudelisse kõrs) ja kui kõik need toimingud on tehtud, saab ka lugu hoo sisse.

Algus rahulik, aga jämmi ei pea kaua ootama. Paneb puusa nõksuma ning kingituste pakkimine võib alata. Nõksutada saab ikka päris pikalt, mistõttu ei ole seda plaati soovitatud kuulata pärast puusaliigeste operatsiooni ja ka neil, kellel süda pisut nõrk, sest see tantsimine võib lihtsalt sinu sisemootori üle kuumendada, mis omakorda võib aga lõppeda kogu kere külmenemisega. Kes meist jõuluajal külmunud vanaisa tahab näha? Mitte keegi, uskuge mind.

Jämmida saad sa kuni lauluni number kuus. Siis läheb kõik rahulikuks ja malbeks. Selline unelev tempo jõuab haripunkti viimase looga, milleks on loomulikult „Silent Night.“ Pärast pisukest jõulumärjukest võib üpriski kindel olla, et viimase loo lõppedes on ka sinu majas „Silent Night,“ sest sa lihtsalt oled neid uina-muina laule kuulates magama jäänud.

Hinne 4

David Archuleta – Winter in the Air

Mõnede jaoks võib see nimi olla pisut võõras, kuid samas ka kuidagi nagu tuttav. David on suure naeratusega noormees, kelle tähelend sai alguse 2008 aasta „American Idol’i“ saates, kus ta saavutas teise koha (võitis David Cook). Kuigi noorsand on tänaseks saanud 27aastaseks, siis Euroopa temast väga palju pole kuulnud. Ometigi on ta välja andnud seitse albumit. „Winter in the Air“ on muideks tema teine jõuluteemaline plaat (esimene ilmus 2009).

Pikalt sellel plaadil peatuma ei pea, sest siin lihtsalt ei ole mitte midagi millest rääkida. See plaat on nii keskmine kui üks keskmine jõuluplaat saab olla. Kõik need 12 laulu on klassikalise meloodiaga ning mingit uut tunnet või vau-efekti ei ole mõtet oodata. Iseenesest on see ju kurb, sest kui sinust pole kaua aega midagi kuuldud, siis ehk olekski võinud lajatada niimoodi, et kõik sinust räägivad. Aga kahjuks otsustati minna suverehvidega lumisele teele ja sõidetakse väga-väga rahulikult. Tulemuseks igav sõit ja tühi tunne.

Hinne 3-

John Legend – A Legendary Christmas

See nimi väga tutvustamist ei vaja, sest see mees on võitnud nii Oscari kui Emmy, Gloobuse, Tony ja loomulikult ka kärutäie Emmy’sid. Tõeline legend, eksole.

Teades härra tausta, olid minu ootused kõrged nii vokaali kui ka sisu osas. Õnneks ei pidanud ma pettuma, sest John on hea. Ta balansseerib väga hästi ballaadi ja puusanõksutamise vahel, visates kord ühte kord teist sisse. Üks lugu on selline tempokas ja sa võid omal südame kenasti pulseerima saada ning mõtled, et issand, ma enam ei jõua. Aga siis algab järgmine lugu ning see on mõnusalt sume ja täpselt parajaga pikkusega, et hingamine taas rütmi saada ning kõik maitseained, mis suures keerutamise tuhinas mööda kööki lendasid, kokku korjata.

Loomulikult on vahepeal päris mitu aeglast laulu, kuid mitte nii aeglast, et sa hakkaks mõtlema sellele kui kole ilm õues on, või sellele, et jälle sa jõulupreemiat ei saanud ning lõppkokkuvõtteks oma veene sooviks läbi lõikuda, sest no elu on pekkis ja muusika on ka väga depressiivne. Seda kindlasti mitte, sest Johni plaadilt kuuldav muusika on äärmiselt meeleolukas ja tujutõstev.

Infoks kindlasti ka see, et plaadil on kaheksa klassikalist ja tuntud jõululaulu ning kuus originaalloomingut. Seega saad sa kõike. Nii vanu häid laule kui ka uusi tuuli. Eriliselt tooks tema plaadi puhul välja ka albumi kaanepildi. See on kohe selline „cheeky“ ja tekitab hea tuju. Laulud „Please Come home for Christmas ja „Wrap me up in Your Love“ on minu jaoks sellised täielikud seksikad jõululaulud, mis tähendab, et kui pereemal on köögis kõik tehtud ja kingitud pakitud, siis on aeg muusika kaasa võtta ja magamistuppa minna, sest mine tea mis seal kõike juhtuda võib (if you know what I mean).

Hindeks 5+ (see plaat on kindlasti minu (Jõuluvana siis) kingikotis)

Samantha Jade – The Magic of Christmas

31aastane Samantha, kes on võitnud 2012 aastal Austraalia talendisaate X-Factor on ilmselgelt Eesti publikule tundmatu nimi. Mitte minu jaoks.

Kuigi neiu hääl on hea ja ka välimus sama ablas nagu tunde ahjus küpsenud Maks ja Mooritsa seapraad, siis kahjuks album ise erilist elamust ei paku ja suurest eufooriast kuuse otsa hüppama ei hakka.

Pigem tekitab see plaat minus tunde, et kõik on halvasti, miski sellele aastal ei õnnestunud ja sul ei ole muud teha, kui lihtsalt põrandale viskuda ning nutta. Ära muretse, nutta saad sa pikalt, sest esimene pooleldi tempokas lugu sellelt plaadilt tuleb alles kuuendana. See on nüüd see aeg kui sa pead end kokku võtma ja mõtlema, et „Fuck it, ma teen need jõulud ära.“

Korjad pisaratest vettivad taskurätikud ning sead sammud peegli ette. Sealt aga vaatab vastu see, keda sa ei eeldanud. Just siis hakkab ka lugu „Santa Baby“ ning sind tabab uus nutuhoog, sest olgem ausad, sellisena üks Santa baby küll välja ei peaks nägema. Lähed nägu pesema ja nutad veel. Nutad seni, kuni plaat saab läbi. Tänad siis ainult õnne, et sa seda repeat’i peale ei pannud, sest muidu nutaksid hommikuni. Loomulikult on plaadi viimaseks looks taaskord „Silent Night.“

Kellele see plaat siis sobib? Mitte kellelegi kui aus olla. Ilus kujundus ja ilus hääl, aga ei mõju kuidagi sütitavalt või jõulumeeleolu loovalt, sest laulud lihtsalt tekitavad sinus tunnet siit ilmast lahkuda.

Hinne 2 (palun ära osta ega kuula seda plaati, sest sinu riik tahab, et sa oleks maksumaksjate nimekirjas edasi)

Gwen Stefani – You Make It Feel Like Christmas (Deluxe Edition)

Endine No Doubti solist, kes muideks on 49aastane, andis jõulualbumi välja tegelikult juba eelmisel aastal. Siis oli selle plaadi nimeks „You Make It Feel Like Christmas. “ Tegelikkuses on tegemist eelmise aasta plaadiga, kuid sellel aastal on see pisut tuuningut saanud. Seda nii kaanepildi kui ka lugude näol.

Eelmisel aastal ilmus plaat eriväljalaskena ka Targeti poodides ning alles siis muudel platvormidel ja kaubandusvõrgustikes, kuid meeletu edu seda ei saatnud. Kriitikud hindasid seda plaati keskmiste keskmiseks. Küll heideti, ette, et daami häält on moonutatud ja ta ei kõla nii nagu Gwen Stefani kõlama peaks. Kui 2017 aastal ilmunud plaadil oli 12 laulu, siis tänavusele on viis viisijuppi juurde visatud. Ehk siis kokku võid 2018 aasta uusversioonilt leida 17 laulu. Kuna eelmisel talvel Gwenikene minus mingeid emotsioone ei tekitanud, siis ei olnud ootused kõrged ka selle helikandja osas.

Kui palju suudavad need viis uut lugu muuta olematuks või talutavaks need 12 eelnevat lugu, mis olid suhteliselt keskmised? Ei suudagi. See plaat on täpselt samasugune nagu aasta tagasi.

Positiivne on see, et on ka tempokaid lugusid, aga oma kingikotti ma seda ei paneks. Paneks ainult siis, kui mitte midagi muud ei oleks panna. Aga pigem kingiks vist raamatupoe kinkekaardi, sest siis saab inimene ise valida, kas ta soetab raamatu või mõne lauamängu. Aga kindlasti ei soeta ta Gwen Stefani jõuluplaati.

Hinne 3+

Hea meelega tooks välja ka mõne Eesti laulja jõuluplaadi, kuid imekspandavalt seda sellele aastal käesoleval hetkel ilmunud ei ole. Jõulutuure on aga päris mitu. Proovi sa nüüd siis leida see kõige õigem kuhu minna ja mida nautida. Praegu tundub kõige lahedam Rolfi jõulutuur, kus ta moodustab, reklaami järgi vähemalt tundub, ülilaheda koosluse Tiit Kikase valgustehnikaga.

Aga mis on need jõuluplaadid, mis minul alati plaadimängijas edasi-tagasi keerlevad?

Kindlasti nr 1 koht läheb Michael Buble 2011 aastal ilmunud plaadile „Christmas.“ Seejärel võtavad koha sisse kõiksugused suursugused kollektsioonid, mida samuti igaaastaselt välja antakse ning kus on kõlamas nii Wham, Mariah Carey kui ka ABBA. See on klassika, mida tasubki kuulata ainult kord aastas. Ega siis head asja ei saagi palju kuulata.

Ilusat muusikalist jõuluaega teile kõikidele!
Jõuluvana