#meeliskirjutab

Meelis kirjutab: ma tahaks olla vait ja kaduda!

Teie hulgas on palju neid inimesi, kes tõesti meile kaasa elavad ja isegi kui vahel meie mõtetega ei nõustu, siis saate te aru, et saab elada teistmoodi kui harjutud on. Meie oleme kindlasti need, kes elavad ja tegutsevad teistmoodi, mistõttu on kerged tekkima ka segadused ning aegajalt saadakse meist valesti aru. Nagu öeldakse, et tahtsin ainult head, aga välja kukkus nii nagu alati.

Meie blogi üheks tugevuseks ja plussiks on peetudki seda, et me oleme ausad ja räägime asjadest nii nagu need on. Olgugi, et vahest ei peaks seda tegema. Ja kui aus olla, siis viimasel ajal olen ma tõdenud, et mida vähem sa räägid seda parem. Kõikidele! On parem maksuametile, Sõbranna portaali reporterile, Ekspress Meedia toimetajale ning ennekõike kadedatele inimestele.

Ilmselt on mingi päev (siis kui FB live’i tegin) üks nendest päevadest, kus ma ei taha “tööle” minna, aga ometigi pean. Kuid mis siis täpsemalt toimunud on?

Seda teame me kõik, et ühiskond on lõhestunud ning on vakserid ja anti-vakserid ja ja maski pooldajad ning maski vastased jne. Kõike võimendab muidugi meedia, mis ei räägi muust, kui surmast ja kõigest sellest mis halb. Äng ja õud on igal nurgal.

Nagu ma ka selles Facebook live videos ütlesin, siis on mul kõrini. Kõrini nendest haigetest ja väärastunud inimestest, kes nuhivad, uurivad ja surgivad ning levitavad valesid. Konkreetselt valetavad. Milleks? Miks seda vaja on? Miks on vaja saata kirju meie praegustele ja endistele koostööpartneritele ja reklaampostituste tellijatele? Mida see sulle annab? Miks on vaja teha päringuid igasugustesse asutustesse ja krediidi ja maakohtu või kuhu iganes registritesse, et saada kätte meie andmed, et kus ma olen, kus me elame, mis pangast laenu saime, kuhu kooli läheb Hedon või millisesse lasteaeda on Hedelin kirja pandud? Ma päriselt ei saa aru miks on vaja midagi sellist teha?

Lisaks see kaebamine? Kaebame igale poole. Nuhin midagi välja ja siis hakkan kaebama või vihjeid saatma. Vihjeid saadetakse siis loomulikult enamikele väljaannetele või siis otse oma sõbrannadele, et kuule, need tegid nii ja need tegid naa. Ja siis peame meie selle juraga tegelema. Meie jaoks on see lihtsalt aja raiskamine. Aja, mille ma võiks kulutada blogipostituse kirjutamisele või aja, mille me saaks koos oma perega veeta ja teha midagi lõbusat. Aga ei, me peame tegelema mingisuguste selgituste andmisega, sest keegi isik X arvas kuskil midagi.

Meid loeb kindlasti rohkem inimesi, kui on heitereid, aga ometigi suudavad need 10 inimest teha niivõrd palju kahju ja raisata meie aega, et mul kaob isu seda blogi pidada. Mul kaob isu olemas olla. Selles mõttes olemas olla, et postitan ja teen videoid jne. Milleks? Selleks, et tuleb jälle mingisugune Triin või Kristi kuskilt, kes midagi oletab ja selle põhjal vihjeid hakkab saatma või keegi “kolleeg” turundusjuht, kes oma sõbrannale kitub, et meie mingi postituse peale alustatakse järjekordne “menetlus”. Ei, mul ei ole seda vaja.

Kas korraks on need inimesed pannud ennast ise sellesse seisu, et kui kogu see valetamine ja kaebamine käiks nende kohta? Kui nende tööandjale saadetakse (järjepidevalt) anonüümseid kirju selle kohta mida nad aastaid tagasi on teinud või öelnud. Kuidas nemad end tunneks kui nende ema või meest või õde järjepidevalt tümitatakse? Või teid endid? Ma palun teil korraks mõelda, et kui te olete halvas tujus ja olete välja kirjutanud selle vihast nõretava kommentaari, siis mõelge palun, et kuidas te tunneks ja mida mõtleks siis, kui see jutt käiks teie endi kohta? Teie naise või mehe või lapse kohta? Kas te üldse suudate sellele mõelda? Proovige!

Ja kui ma või meie sulle ei meeldi ja oleme nii halvad ning teeme kõike valesti, siis palun ära jälgi meid. Mine ära! Ära tule kunagi siia blogisse tagasi ka. Mina ei loe ega jälgi neid, kes mulle ei meeldi. Miks sina seda siis ei tee? Aga ei – sa oled justkui väike masohhist, kes küll kirub ja krigistab suurest vihast (tegelikult ilmselt kadedusest) hambaid ja tuleb tagasi. Milleks? Ma päriselt ka ei saa aru miks seda harrastatakse?

Kui see oleks minu teha, siis homsest seda blogi enam ei oleks. Mida te siis teeksite? Ma mõtlen teie, kes te kitute ja kaebate ja valesid levitate? Ma tean tegelikult küll mida te teete. Te leiate uued ohvrid. Seda ilmselt sellepärast, et teie endi elus on midagi väga puudu või valesti. Minul ei ole näiteks aega kellegi peale kade olla või kaevata või teha meeletut taustauuringut, et siis ajakirjandusse kitule minna. Ma soovin oma aega sisustada millegi kasulikumaga. Isegi kui selleks on plesa mängimine või jabura komöödia vaatamine.

Samas on mul kahju sellele kõigele kriips peale tõmmata, sest kuskil on grupp väärastunud mõtlemise ning haigestunud suhtumisega inimesi, kes teevad kõik endast oleneva, et meid hävitada. Ärge muretsege, teie oletuste põhjal oleme me ju nii rumalad ning saamatud, et me peaksime endid ise suutma perfektselt “hävitada”. Aga miks seda siis siiani juhtunud ei ole? Ju oleme veel saamatumad kui te arvate. Või äkki ei ole ka? Meil oleks ilmselt paljust rohkemast rääkida ning kirjutada aga ma ei taha. Päriselt ka ei taha.  Ma tahakski lihtsalt olla vait ja “kaduda.” Olla oma naise ja lastega ning nautida rahu. Igaveseks!

Aga selleks ongi meil nüüd veidi kinnisem blogi ja IG closed friends list, et jagada seda, mida me avalikult ei saa ega taha.

24 thoughts on “Meelis kirjutab: ma tahaks olla vait ja kaduda!

  1. Kadedus on selle nimi Et olete iseseisvalt mõeldes endale loonud teile sobiva elu, mida väärite ja olete õnnelikud selle kõige juures. Eestlaslik kadedus, kui ei saa olla parem kellestki, siis kasutatakse inetuid võtteid.

  2. Ei taha liiga teha aga äkki ikka peate peeglisse vaatama – see üks aastatetagune seik, mida teile endiselt pahaks pannakse, võib ju öelda, et kasvage suureks ja laske elada aga nüüd jälle teema, et nahhaalselt võtsite kellegi teise kasutustingimused ja esitasite enda omadena, ilmselt ikka näitab suhtumist, et kust saan, sealt võtan. Igasugune teie eraellu sekkumine on muidugi nõme.

    1. Kui sa oleksid lugenud selle kinnise loo läbi “kuidas ma kellegi kasutustingimusi varastasin”, siis ilmselt teaksid, et see oli jälle ainult pealkiri. Aga on Eestis kombeks.. pealkirju lugeda, mitte sisu. Kopin sulle siia sellest loost minu vastuse. Kas ikka võtsin nahhaalselt kellegi kasutustingimused?

      Aasta algas Eesti lugemishuvilistele uudisega, et sarnaselt paljudele teistele väljaannetele muutub nüüd ka Marimelli blogi osaliselt tasuliseks.

      Mari-Leen Albers ja Meelis Tomson peavad Eesti üht loetumat pereblogi. Nüüd otsustati ettevõtmises aga uus leht keerata. Osade postituste eest hakkavad fännid maksma. Blogijate endi sõnul saavad need olema postitused, mida laiema valikkusega jagada ei taheta.

      Albers märkis Ärigeeniusele, et päris esmakordne see lüke pole – vastuoluline Paljas Porgand on täiel määral tasuline. “Mina tegin nii, et mõni postitus kinni, mitte kogu blogi,” märkis ta. “Ideaalis tahaks postitusepõhist varianti.” Blogija sõnul on lihtsalt raske lubada tellijale, et iga nädal saab mõnda kõmulist postitust näha. Sellega on aga veel probleem.

      Nimelt ei paku sellist varianti ükski platvorm. Samas on esimene nädal mõningast aimu lugejate eelistustest andnud. “Nädalaga olen näinud, et kolmandik ostab täispaketi,” tõdes Albers. Ülejäänud vaatavad aga ettevaatlikumalt postituse kaupa. “Ehk oli see ka alguse asi,” arvas ta. “Nad ei teadnud, mis sisu oodata, ning võtsid selle prooviks.”

      Esimese nädalaga Albersi sõnul palju tellijaid kogunenud pole, kuid nädala aja ja paari postituse põhjal selgelt mingeid järeldusi samuti teha ei saa.
      “Hetkel on neid vähe, aga samas on mul ka suurem osa postitusi lahtised,” märkis ta.

      Blogi tasuliseks muutudes võis Marimelli vastaval lehel aga märgata tellimistingimusi, mis olid identsed Ekspress Meedia omadega. “Need olid
      mingid üldised tüüptingimused, mida mugandasin,” tõdes Albers Googlest leitud teksti kohta. Tema sõnul on need kõigil suurematel väljaannetel,
      näiteks Eesti Ekspressil, Postimehel või Õhtulehel, samad.

      Tänaseks on need aga muudetud konkreetse ja lihtsa tekstiga, mis hoiatab muuseas 500-eurose trahvi eest tasulise sisu kopeerimisel. “Ma tegin need
      täna kümme korda lihtsamaks, eks ma ei paku ka kõiki nende võimalusi,” märkis Albers kopeeritud tingimuste teksti kohta.

  3. Mina olen kurb et nii nõmedaid inimesi on ja tänu nendele klatsimooridele kannatab teie pere.
    Olge tublid ja tugevad mina fännan teid , Leenu on nagu oma ema kes tarkustega tihit päeva alustab või lõpetab.

  4. pane oma putka kinni, mida sa soigud? mallukas oskab raha teha, teie jäljendate ja korjate jäänuseid nagu tavaliselt :D

  5. Tõesti on kahju kuulda, et selliseid asju tehakse. Ja isegi siis, kui te kõigest räägiksite nii nagu asjad on, siis leiduks ikka inimesi, kes seda ei usu. Mõnedele inimestele meeldibki asju välja mõelda. Mõned inimesed tahavad näha, kuidas teised piinlevad ning aitavad sellele rõõmuga kaasa. Te lihtsalt ei saa võita seda võitlust nendega, ükskõik mida te ka teete. Aga te saaksite selle kõik enda heaks tööle panna. Üks asi, mis tegelikult sellisele käitumisele kaasa aitab on ka nö uste koomale tõmbamine (blogi ja IG kinnisemaks), sest uudishimulikke õhutab see veelgi takka. Praegusel ajal saavad kõik hagu nii et vähe pole, nii et asi ei ole ainult teis.

    Nii et võite võtta praegust olukorda nagu teelahkmel olemist – mida teha ja kuidas edasi toimida. Ma vist olen siin juba midagi sarnast ka kommenteerinud. Kui näete, et selle kõigega on rohkem vaeva kui asi väärt, siis tasuks oma vaimse tervise peale mõelda ning ikkagi täitsa avalikkuse silme alt ära minna. Teil on piisavalt heatahtlikke sõpru, kellega oma elu jagada. Ma nüüd nii detailselt ei tea, kuid vähemalt tundub, et viimaste aastate jooksul olete jõudnud oma elus sellesse punkti, kus on piisavalt tööd, et mõnusasti ära elada. Kui suunamudimine sellele nii väga palju juurde ei too, siis tõesti mõttekoht, et kas see jama tasub end ära. Tunneksin teist puudust, kuid kõike arvestades oleks see täiesti arusaadav käik.

    Teine variant on oma nahk raudkindlaks kasvatada ja edasi rühkida, et oma kaubamärk uhkelt veelgi kõrgemale tõsta. Kui teil hästi läheb oleks see kõigile surkijatele kõige suurem pettumus. Sest praegu hõõruvad nad rõõmust käsi, et neil õnnestus jälle teid kõigutada. Pole vaja üldse lugeda mingeid suvalisi kommentaare, arvamusi, clickbaite ja muud jama, ei käi Perekoolis kõike lugemas, mida sõbrannad saadavad, ei anna ise mingeid kommentaare, ei õigusta end ja ei lase kõigel sellel end mõjutada – vajadusel kas või terapeudi abiga. Teete ainult seda, mida heaks arvate (kõike vaid seaduse piires, et kellelgi ei oleks midagi kobiseda) ning oma tulemusi mõõdate ainult jälgijanumbrites ja koostööde arvus. Nii saate täitsa rahuliku südamega ainult oma asja ajada ning las maailm keerleb teie ümber, kontroll oma elu üle on ainult teie käes ja teiste jutud selle kohta on tühine sõnamula.

    Osa sellest võib siis olla ka näiteks avalikult sellistest asjadest rääkimine, et mis jama teile tahetakse kokku keerata. Reportaažid elust enesest. Saate oma juristiga arutada, kuidas kõike seda saab legaalselt avalikustada. Sest te ei pea taluma mingeid pahatahtlikke surkijaid, kui te ise teate, et midagi kahtlast ei toimu ning ametkonnad saavad seda tõestada. Saate teha koostööd nende ametkondadega, keda teile kaela saadetakse, saada nende kommentaarid toimunule, et selline teguviis ja valede väljamõtlemine ei jääks karistuseta – ka sellest rääkimine aitab palju kaasa teadlikkuse tõusule, sest võib-olla aitab see kedagi teist, kel samad jamad.

    Mõned aastad tagasi rääkisite üsna palju blogijate eetikast, et mida ja kuidas postitada ja milline vastutus teil on. Tegelikult on täpselt samasugune vastutus ka jälgijatel – nende teod peavad samuti jääma eetika piiridesse ning oma sõnade ja tegude eest peavad nemad ikka ka
    vastutama. Ei ole nii, et suunamudijad jagavad ja neile võib siis öelda või teha mida iganes ja sellele ei järgne mingeid tagajärgi.

    Aga ühe variandina saaksite näiteks oma maine parandamiseks lihtsalt suu puhtaks rääkida ja alustada täiesti puhtalt lehelt. Rääkida oma lood ära ja vajadusel siiralt vabandada – tundub muidugi õudne kõike seda teha, kuid sellest võib väga palju kasu olla. Sest teie minevikku kasutatakse ikka veel teie vastu ära, ükskõik kui palju te seda ka ei ignoreeriks. Sellest tulenevadki kõik need surkimised – pole midagi parata, et inimestel on pikk mälu ja pahatahtlikkust on väga palju. Näiteks Mallukas ja Eveliis on inimestele palju sümpaatsemaks saanud sellega, et on oma elust avalikult rääkinud ja ka oma vigu tunnistanud. TL&J tegid oma elu põrguks sellega, et kunagi oma vigu ei tunnistanud ja seda inimesed andestada ei suutnud. Lihtsalt mõttekoht, kui tahate suunamudijatena edasi liikuda.

    1. Sul on nii mitu punkti siin, millele ma vasta tahan.

      Esiteks, kui see blogi ei oleks nö kasumlik, ma usun, et oleksimegi selle kinni pannud, aga meil on väga toredaid koostöid ja ma ei taha neist loobuda sellepärast, et keegi kuskil ussitab.

      Mis puutub meie minevikku, siis ma ausalt ei tunne vajadust mingite kümneaastataguste asjade väljatoomist ja vabandamist avalikult, sest perekoolis keegi ei andesta mulle :D kelle ees on vaja olnud vabandada, seda olen ma oma elus ka teinud. Väga paljud teemad, mis aegajalt jälle üles kerkivad – need on mu meelest jumala isiklikud ja meievahelised teemad, mis on ammuilma omavahel ära klatitud ja ma ei leia üldse, et ma peaks avalikult neist rääkima. Need ei ole kellegi teise asjad. Samamoodi näiteks TLi kassid – johhaidi, need olid tema kassid, ise teab kas ta saab nendega hakkama või ei, kas annab ära või ei – jah, ta oleks võinud kohe öelda, et ei saanud hakkama, andsin ära ja mitte ignoda, aga mis sellest enam. Mul nt on see kasside teema ammu meelest juba läinud, ma ei saa aru, kas inimestel pole targemat teha kui endale kalendrisse panna millal keegi vääratas, et aegajalt seda jälle meelde tuletada :D

  6. Kurb, väga kurb, aga tõde on see, et need nn käod ei kao kuhugi, iialgi. On sort inimesi, kes on ideaalses ja oskavad ja teevad kõike perfektselt! Olen ise kadedust tunda saanud valusal moel, nutsin peatäie ja läksin eluga edasi lootes, et ise kunagi selliseks ei muutuis. Mis puutub tasulisse sisusse, rumal on loota, et keegi õeluskott justnimelt maksabi, et lugeda/teada saada just seda, mida pole kõikidele näha, seega veel atraktiivsem nende jaoks. Polegi muud soovida, et lihtsalt nina ja pea püsti ja edasi!

  7. Olen end päris tihti tabanud samalaadsetelt mõtetelt, et milleks inimestel on vaja teiste eludes suruda puhtalt selleks, et kellelgi halvem oleks.
    Mõnes mõttes on tegelikult blogi lugemine ka õige pisut surkimine, ma loen ka ja pärast analüüsin enda jaoks mingeid lõike või kogu teksti kas teadlikult või alateadlikult, aga ma ei lähe selle analüüsi tulemusena kusagile kaebama, sest mul “tekkis tunne” või “tahaks näha, mis nüüd juhtuma hakkab”..

    Ma pole teie tasulise sisu lugeja puhtalt sellepärast, et mul ei ole selleks raha, aga tahtsin sellegipoolest öelda, et õigesti tegite. Kui tahate jagada, jagage osa oma elust valitud inimestega. See valitud osa on kvaliteet, ma usun.

  8. Pole minagi varasemalt suutnud oma keelt kogu aeg hammaste taga hoida (ja mul on sellest kahju), aga selle peale poleks unes ka tulnud, et peaks teie blogi teemaga blogist väljaspoole jaurama minema. Uurida kõiksugu asju ja kaevata igal pool, see on ikka täitsa haige. Kohe päriselt haige. Ja tegelikeks kaotajateks on ju blogilugejad, ka need susijad, kes neid huvitavat sisu enam lugeda ei saa. Omalt poolt saan teha ainult seda, et kui peaksin veel tundma, et tahaksin öelda midagi, mis pole meeldiv, siis jätan selle tegemata. Teil kergem ja ega mul endalgi sellest ju raskemaks lähe. Jõudu ja vastupidavust teile, mida iganes te ei otsustaks blogiga teha.

    1. See, kui sa kaasa räägid ja meiega alati ei nõustu, on enam kui tervitatav. diskussioon on edasiviiv jõud, lihtsalt tee seda siin blogis, meiega :)

  9. Nõme on tõesti, et on inimesi, kellel muud paremat teha pole kui teiste elu elada, kuid samas tekib mul siinkohal küsimus, et kuidas te nende aastatega endale paksu nahka pole suutnud kasvatada? Kui kriitikat(ausat või ebaausat) ikka ei kannata, siis pole blogimine teie ala.
    Mallukas on aus ja ilma filtriteta, saab niimoodi puid alla, et tolmab – ometi ei tubdu see teda rööpast nii välja viivat nagu teid? Malluka edu seisnebki selles, et tal on paks nahk, ta on huvitav kõigi oma eluliste lugude ja draamadega pluss ta oskab ka väga hästi ja kaasahaaravalt kirjutada . Sealjuures saab lugeja aru, et ta ise ka naudib kirjutamist.
    Teie blogi kahjuks aga ongi juba poolsurnud, sest te ei viitsi ega taha. Lugeja saab sellest paraku aru, et see blogi on teil pingutatud ja teeb nö viimaseid hingetõmbeid.

    1. Ma olen üsna kindel, et ka Mallukal on murdehetki, alles kirjutas kuidas ta Perekooli peale nuttis kui seal tema lastekasvatamise kohta midagi soiuti. Mul on üsna paks nahk ja mul suva, mida keegi arvab, aga kuskilt läheb piir. Ma ei ole terasest. Ja meie ja Mallukas olemegi erinevad, ei tasu igast blogist otsida Mallukat. Igal blogil on, vähemalt võiks olla, oma nägu ja tegu. Kõik ei peagi ühesugused olema, läheks päris igavaks ära.

  10. Oeh… Mallukas on àge teie nômedad. Tl on niii nunnu sest ajab jama ja kemples kassidega, teie valevorstid
    Britu on lihtsalt imeilus , teie ou vaadake peeglisse. Peatage maailm ma tahan maha minna- see et teil on kaks imearmsat last , saate oma eluga paremini hakkama kui most of us ning ei nuta elektriarve pàrast ja kàite reisidel mida tutvustate ka meile- àrge tehke nii ,palun olge head ja toituge nuudlitest , kysige toimetulekut ja siis on inimesed teiega rahul. Ma loodan et teie blogi on mu igapàevane lôôgastus edasi – sest muidu…. I m deeed mennn

  11. See oma elust blogi pidamine on nagu tasuline striptiis. Sul on vaja kundesid ( lugejaid), sest klikid loevad. Lugejad maksavad su palga.
    Sina näita, mis sul näidata on või ära näita ja istu ilma papita. Suht lihtne valik minu meelest, mis?
    Nii nagu striptiisi tegija ei saa öelda, et ” ma võtan nüüd riided ära, aga teie ei tohi naerda kui ma olen veits paksuks läinud või kohmakalt tantsin, teie peate ikka plaksutama” nii ei saa sina ka reageeringuid valida.

    1. Tegelikult ei saa. Kõik mis netti on laetud, on nagu lendu läinud lind.

  12. Teemast väljas: Ma justkui mäletan, et Meelisele vist ei meeldi maasikamaitselised asjad, sest on selline mädanenud/käärinud maitse sellel. Ma enne ei saanud sellest aru, aga pärast koroona läbi põdemist, on mul sama :(

Comments are closed.