Juuli eksperiment – mis see siis oli?

Kui ma juuli alguses kirjutasin, et teeme mingit eksperimenti, et eks näete ise, siis mul on hea meel tõdeda, et minu jaoks eksperiment toimis (et ma suutsin seda teha) ja teie ei saanud aru, mis eksperiment see täpselt oli.

Minult küsiti mitmeid kordi, et mis eksperimenti me teeme. Pakuti erinevaid variante…

Kas jood vähem juulis?

Jah, seda ka. Mul on hea meel, et olen juulis joonud vähemalt kaks või kolm korda vähem kui näiteks mais või juunis või kuud enne seda. Seega lisapluss, kuigi see polnud algne eksperimendi idee.

Perekooli pirnid: nad kolivad – mis nad muidu Lasnamäel tegid?! Miks nad muidu asju müüvad, eks? Telekas, nüüd riided…

Ei, me ei koli kuskile. Just rääkisime korteriomanikuga, et meile nii meeldib, ja hea meelega ei koliks kunagi kui võiks kuskile juurde ehitada :) Seega, kui me siit kunagi kolime, siis suure tõenäosusega enda koju. Lootus sureb viimasena, eks :)

Asjade müümisest – kas ma ei tohi garderoobi uuendada? Hoian lihtsalt niisama hunnikute viisi riideid alles? Hedon kasvab välja, aga hoian ikka alles. Äkki läheb vaja? Viisin Sarapuu kirbukasse müüki, eriasi :) Telekas ei olnud meile enam sobilik, jätan keldrisse seisma? No, ma ei tea, ma ei taha korjata asju, et võidab see, kellel on surres rohkem asju.

Juulis kirjutab postitusi nende assistent. Inimesed arutlesid isegi, et üks või teine postitus pole minulik ja tundub, et keegi teine käib meie blogis kirjutamas.

Ei! Ei! Ja veelkord ei! Meie blogis kirjutame meie ja ainult meie. Muidu see poleks enam blogi ja veelvähem meie blogi. Siin ei ole kirjutanud keegi teine ja ei hakka kirjutama ka. Vähemalt praegu see pole teema, mis võiks isegi kaalumisel olla.

Paljud pole vist sellest meie assistendist üldse aru saanud. Paljud arvavad, et ma nüüd ise ei tee enam midagi, kõike teeb tema. Ei! Tema ülessanneteks pole blogida, teemasid välja mõelda või mind kommentaariumis kaitsta või Perekoolil silma peal hoida. Tema peal on pigem selline toetav olek, meiega kaasa mõtlemine, meiega koos õhtustamine, niisama lobisemine, et tekiks uusi ideid jne ma olen inimene, kes alati tahab mitme inimese arvamust kuulda. Ühesõnaga, on ta lihtsalt meie abivägi ja kuulaja.

Leenul on vaja tööd ka teha, läks ju tööle. See ongi eksperiment, et kuidas kahe asjaga reaalselt jõuad?

Teate, selle tööga läks veits pekki… ma olen alati selline go with the flow olnud ja uued ideed mõtlen suuremaks kui nad õnnestuda võivad ja vaimustun lahedatest ideedest jne ja samas olen alati selline “ära hõiska enne õhtut” ja ei jaga infot enne kui asi kindel.

Aga kui ma nö tööle sain, tahtsin seda täiega jagada ja noh, kirjutasingi.. kuigi tegelikult poldud seda firmat veel loodudki, kuhu mind nö palgata taheti ja kõik tundus nii super äge ja lahe ja.. aga noh… läks nagu läks, plaanid muutusid ja hetkel ma ikkagi töötu. Arvel ei ole, aga otsin jälle tööd, eks kirjutan sellest teinekord pikemalt :)

Mul on üks kord veel nii juhtunud, siis ma ei kirenud sellest ka kohe blogis ja noh, ei saanudki asja. Taheti mind kokaks, tegime juba menüüsid, vaatasime ruume… Ja siis plaks, ühel päeval, et kle sorry, lükkame tulevikku. Noh, ikka juhtub.

Perekoolis oli sajandi pakkumine – marimell kohtub juulis kõikide oma geisõpradega.

Jep! Kindel see. Miks ainult juulis? Ma kohtun ikka siis kui tuju tuleb. Ja kas nad on sealjuures geid, heterod, pan- või metroseksuaalsed – mul jumala suva. Sõber on sõber :)

Eksperiment oli tegelikult lihtsamast lihtsam – blogida kui aega ja viitsimist on ja võimalikult palju perega miskit teha, mitte mõelda sellele 24/7 mida homme postitada. Kümmet blogiposti samaaegselt kirjutada jne. Ma olen kolm aastat seda blogi siin pidanud ja iga päev mõelnud, kuidas lugejal oleks võimalikult tore hommikukohvi kõrvale siia tulla, mingi blogipost leida, kaasa mõelda ja rääkida. Juulis puhkasin sellest mõtlemisest, lihtsalt olin, puhkasin, veetsime perega aega, ei mõelnud õhtul enne magama minekut, mis ma hommikul blogin.

Kuu aega ei helisenud mul ühelgi hommikul kell. Ärkasime, millal ärkasime. Kui jõudsin enne Hedoni ärkamist blogida, win, kui ei, lükkasin edasi.

Hedonile tegime täiesti lasteaia vaba kuu. See tähendas, et lõunaune võis vabalt vahele jätta. Aga kui Hedonil oli lõunaune aeg, siis 99% kordadest magasin ka mina lõunat. Lihtsalt mõnus oli olla, niisama. Magama võis minna mis kell tahes. Magada võis kaua torust tuli. Ei mingeid kellaajalisi reegleid, aga palju seiklusi, rannapäevi, mööda Eestit trippimist. Samas vältisime me neid kohustuslikke Lottemaasid ja VembuTembulaid ja Vudilaid ja asju, mis kõikidest blogidest silma jäid.

Paaril vihmasel ilmal käis Meelis Hedoniga Revalis ujumas, aga üldiselt meid vihm ei heidutanud. Sai Aegnal käidud ja Esnas ja Paides ja Järva-Jaanis ja kohtutud paljude sõpradega, joodud veini, istutud hommikutundideni õues fliisi sees ja juttu aetud. Elatud suhteliselt netivaba elu ja lihtsalt oldud. Ei peagi iga pooltund meili tšekkima, piisab kui seda paar korda päevas teha jne. Mõnus juuli oli!

Teie aga ilmselt ei pannud tähelegi (olles samuti netivabad ja pigem puhkuselainel), et postitusi ilmus kolm-neli korda vähem kui varem, et kõik loosimised hilinesid ja et me olime “puhkusel”. Aitäh, et te ikka ja jälle tagasi tulite ja tulete, teie pärast on meil mitmeid lahedaid plaane, mida veel blogiga teha ja kuidas teile head meelt valmistada :)