Kaks huvitavat pilti…

Eile, kui ma Meelise postituse juurde pilte otsisin, siis leidsin kaks huvitavat pilti…

Üks on siin blogis kunagi varem ilmunud:

Teine polegi väga kuskil ilmunud, pärineb see juunikuust ja minu tüdrukuteõhtust, mille ma sõbrannadele pulmade asemel korraldasin :)

Ühesõnaga, kuhu ma jõuda tahtsin on see, et iga päev ma näen siin blogi paremas veerus seda numbrit – numbrit, mis aina kasvab ja näitab mu suitsuvaba aega – uskumatul kombel olen ma juba üle KOLME KUU SUITSUVABA OLNUD ja seda ainult ja ainult tänu Henryle ja Allen Carr’i meetodile.

Ma ei kujuta ette, kuidas ma oleks seda ise suutnud. Või noh, ma suutsingi seda ise, aga ma mäletan nii selgelt, kuidas ma iga nädal andsin endale aina uusi ja uusi lubadusi, et järgmisest esmaspäevast ma enam ei tee või et las saab 10 rasedusnädalat täis, või 11, või 15, või… mõtle, paljud ei tea neljanda kuuni, et rasedad on, mis see ikka teeb… Ja nii ma aina endale vabandusi otsisin ja jätkasin ja kui ma ei oleks leidnud Henryt, siis ma ilmselt teeksin siiani suitsu ja leiaksin endale vabandusi, miks ma seda teen.

Mul pole igapäevaselt isegi meeles mõelda, et ma tegin suitsu, veel vähem on mul meeles mõelda, et tahaks suitsu. See lihtsalt ei kuulu enam mu ellu.

Küll aga olen ma mõnikord mõelnud, et „kui ma kord sünnitanud olen… siis ma tahaks ühe korraliku naisteka maha pidada ja veinitada ja äkki suitsu teha…“

Nagu eile Henry ütles, kui talle ütlesin, et wau, juba kolm kuud, et vahepeal tuleb meelde, et ma ju ei suitseta enam… “Peabki tulema. Kui inimene vangist välja saab, meenub talle ka aegajalt vangla. See ei tähenda, et ta sinna tagasi tahab!”

Aga ma ei ole mõelnud, et ma hakkaks uuesti suitsetajaks nagu vanasti. See hais, see raha, see absoluutselt mõnus olek ILMA olla. See on nii mõnus tunne. Ja raha jääb alles. Ja ma ei pea haisema!

Kolm kuud on olnud ka mu varasem suitsuvaba rekord. Nüüd on see ületatud!

PS. minuga koos osales seminaril tookord kaheksa inimest, seitse neist on tänaseks suitsuvabad :)