Kärgperedest: kui teist poolt ei aktsepteerita…

Instas kirjutas keegi, et tahtis meilt kärgpere kohta küsida, aga kuna meil seda pole, siis ei saa väga küsida. Uuris hoopis, kuidas me suhet värskena hoiame, kuidas vürtsi lisame. Sellele vastasin eile, aga kärgperedest saab tegelikult kirjutada küll.

Kärgpered, või oleks õigem öelda, lapse solgutamine

Kärgperedes ma arvan asi toimib, on sinu lapsed, minu lapsed ja meie lapsed ja nad toimivad koos. Kui ei toimi, siis mina naisena sellises suhtes ei oleks, kus mees ühte last või mõnda last poputaks ja teist mitte või neid kuidagi eristaks.

Olen oma elus näinud ühte kärgpere, kus oli naise tütar ja mehega ühine laps ja see ühine laps sai kõik mis tahtis ja naise laps oli nagu tema oma, kelle asjade eest pidi alati maksma tema jne. Mina sellises suhtes ei oleks. Ei teeks oma lapsele seda. Ei valiks meest, kes minu last ei aktsepteeri. Kerge öelda, raske teha? Võib-olla. Aga nii egoistlik ma ilmselt ei oleks, et seks oleks parem kui lapse heaolu.

Samuti ei mõista ma neid naisi (just just, lugesite õigesti, naisi mõistan hukka), kelle elus on laps(ed) ja tuleb uus mees, kes on nõus lapsi kasvatama nagu enda omi ja naine keelab seda teha. Need on minu lapsed, mina otsustan kuidas on.

Ei, kui sa oled võtnud endale mehe, olete te pere ja ka temal on sõnaõigus laste kasvatamises. Eriti, mis puudutab korda ja kontrolli. Ei ole nii, et lapsed istuvad sulle/teile pähe ja sa lubad neil teha, mis nad tahavad, sest nad on lapsed. Ja siin ei ole vabanduseks see, et näiteks mehel ei ole last. Mõni lastetu mees on parem isa, kui mitu last ilmale toonud naine. Meie tutvusringkonnas on mitu sellist meest, kellele ma iga kell Hedoni kasvatamise võiksin usaldada. Oluline on see, et kui last tehakse koos või elatakse koos, siis seda last ka kasvatatakse koos.

Kolmas variant on siis see laste solgutamine – nädal emaga, nädal isaga või kuidas jumal juhatab. Ühed reeglid ühes kohas, teised reeglid teises kohas. Kui üldse on reeglid. Kipub olema, et ühes kohas on reeglid, teises pole neid üldse. Kohutav. Kõikide jaoks.

Näiteks mu sõbranna leidis endale mehe, kellel on varasemast kooselust laps. Mu sõbrannal pole lapse vastu midagi, kui toimiks mingidki reeglid. Aga ema juures teeb ta mis tahab, sööb millal jumal juhatab, käib õues kuidas ise tahab.. Aga sõbranna tahab, et perel oleks ühine söömise aeg, et peetaks kinni elementaarsetest viisakusreeglitest, vanematele vastu ei hauguta, kuulatakse sõna, ollakse viisakas jne.

Tulemus on see, et kui laps tuleb nädalaks, on ta neli päeva ümberõppel, viiendal päeval juba harjunud, kaks päeva on korralik ja läheb oma täiesti reeglivabasse maailma tagasi ja ülejärgmisel nädalal hakkab kõik otsast peale.

See on kindlasti keeruline teema, aga nagu ma ütlesin, kui mul endal oleks lapsed, valiks mehe, kes mu last aktsepteerib ja võtab kui enda oma kui minuga koos tahab olla ja ma annan talle vabaduse osaleda ka lapse kavatamises. Kui mu mehel peaks olema laps, peab ta harjuma meie pere reeglitega. Ja kui vaja, võtaksin ta üldse meile elama ja enda kasvatada. Aga siin on tuhat sellist fakti, mis on kindlasti igas olukorras erinevad ja ei saa mingeid plaane ette teha vaid tuleb otsustada jooksvalt. Aga teeksin siis, endale ja samuti lapsele mõeldes, parima valiku.

Kui sul peaks olema kärgpere või laps eelmisest kooselust või partneril laps eelnevast kooselust, siis räägi kaasa, kuidas teil need asjad on lahendatud? Kes otsustab, kes maksab, kes vastutab. Kas on rohkem lapsevanema rida või teie rida kuna olete koos?