Tänasel konkurentsitihedal tööturul võib õige töövõimaluse leidmine olla nii põnev kui ka väljakutseid pakkuv. Erinevates töökuulutuste portaalides ja värbamisagentuuride lehtedel liikudes olen aru saanud, et minu otsustusprotsessi kujundamisel mängivad otsustavat rolli kaks tegurit. Kindlasti on neid veel, aga kui nendest kahest üks ei “kliki”, siis panen ma selle vaheakna kinni ning vaatan järgmisi pakkumisi.
Faktor 1 – ettevõtte käive ja finantstaust
Inimesena kes otsib kasvu kuid ka stabiilsust, on minu jaoks olulisel kohal ettevõtte finantsseis ja järjepidevus tulude teenimisel ehk käibekasvul. Isiklikult usun, et rahaliselt stabiilses organisatsioonis töötamine ei anna mitte ainult turvatunnet, vaid avab ka võimalusi karjääriredelil edasi liikumiseks. See on jällegi minu võimalus panustada ettevõtte kasvu ja arengusse. Seega on kindlasti töösuhe kahepoolne. Ma olen alati öelnud, et töötasu ehk palk on tööandja investeering töötajasse. Ekke Lainsalu raamatust kirjutasin endale välja ühe lause, millest sai minu moto: heade inimeste palkamine pole ühegi ettevõtte jaoks odav lõbu! Nagu investeeringutega ikka, siis mõnel juhul lendavad need raketina kosmosesse, kuid on ka neid, mis lendavad vastu taevast. Õnneks on seda investeeringut kordades kergem monitoorida, kui mõnd välisturu aktsiat.
Ehk siis kui tegemist on minu jaoks mitte nii tuntud ettevõttega, siis võtan ma juriidilise nime, panen selle googlesse ning käin läbi nii Inforegistri, Krediidiinfo ja muud finantsseisu avaldavad leheküljed. Loomulikult ei tee ma seda suurte firmade puhul nagu näiteks Elisa, Telia, A Le Coq, Lidl jne. Sedasi aruandeid vaadeldes saab kenasti aru kas ja kui tihti makstakse preemiat, kui palju on töötajaid juurde võetud ja lahti lastud. Selleks, et maandada riske soovitan ma kõikidel seda teha. Lihtsalt võtke see aeg ning uurige tausta. Sedasi säästate enda närvirakke kui tegemist juhtubki olevat ebastabiilse firmaga.
Faktor 2 – asukoht, asukoht, asukoht
“Aeg on raha”. “Kes võitis aega, see võitis kokkuvõttes kõik”. “Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga aega osta ei saa”. Tsitaate ja mõtteterasid ajast leiab sadu, kui mitte tuhandeid.
Aeg on hindamatu ressurss, mida me kunagi tagasi ei saa, kui see käest libiseb. Kui suurem osa inimesi ütleb, et neil on kiire ja elustiil ei luba aega kaotada, siis ma leian, et mu aeg on väärtuslikum kui tunde autoroolis passida. Sõitmisele kuluvat aega saaks kindlasti paremini kasutada äri arendamiseks kuid ka lähedastega aja veetmiseks.
Näiteks leidsin ma tegelikult väga laheda tööpakkumise, kus otsitakse müügijuhti. Töökirjeldus on minu varasemat tausta ja isiklikke oskusi arvestades justkui ideaalne. Kuna tegemist on rahvusvahelise firmaga, siis on seal kindlasti arenguruumi ja karjäärivõimalusi. Ka käive on väga stabiilselt tõusev ja lisaks korraldatakse tiimiüritusi ning lubatakse koolitusi. Kõik oleks justkui ideaalne, aga siis vaatasin ma asukohta ning see on Rae vallas. Nii kurb, kui see ka pole (mõne jaoks) panin ma selle vaheakna kinni ja lappasin järgmisi kuulutusi. Kujutage ette kui kaua aega ma sõidan Harku vallast Rae valda. Isegi kui ma läheksin läbi Laagri, kuluks mul ca 40 minutit ja kui on veel ummik, teetööd vms, siis kuluks mul ca 2 tundi päevas lihtsalt autos passimisele ja nagu ma ütlesin, on aeg mu jaoks olulisem kui palganumber.
Mõelge ise sellele stsenaariumile: potentsiaalne ametikoht võib pakkuda tohutuid võimalusi ettevõtte kasvuks ja isiklikule edule samuti kaasa aidata, kuid kui asukoht nõuab nädalas tundide viisi sõitmist, tekitab see küsimusi ajainvesteeringu tõhususe ja minu isikliku kasumlikkuse kohta. Kas ma saan oma tööpäevast maksimumi võtta? Kas ma saan oma tööpäevast maksimumi anda, kui ma enamuse ajast autos tiksun? Lisaks võivad klientidega kohtumised tööalast ajapuudust suurendada, mõjutades veelgi minu tööaega ja oma panuse optimeerimist.
Selle aspekti üle juureldes ei suuda ma jätta mõtlemata, kas ma olen töökoha asukoha arvestamisel liiga valiv? “Suht printsessilik suhtumine”? Minu jaoks on aeg äärmiselt väärtuslik “kaup” ning selle optimeerimine on tööalaseks ja isiklikuks eduks ülioluline.
Kindlasti see, et ma oma ametiga eeldatavasti hästi hakkama saan. CV kannatab kõike ja suuga tehakse suuri linnu, ma tahan aus olla ja tiibu endale külge ei luuleta.
Töökoht peab tunduma huvitav, põnev.
Palk loomulikult ka.
Tartu suuruses linnas asukoht ei ole aktuaalne.
Meelis on juba aastaid kirjutanud tööle kandideerimistest. Küll ei ole aga kuulnud, et ta kunagi kusagile tööle oleks saanud. Ega firmajuhina mina ka ei võtaks tööle meest, kes ei saa hakkama pesumasina või kardinapuu paigaldamisega.
Ta saab nendega hakkama ja elus neid paigaldanud ka piisavalt, täna oleme seisus kus meil on võimalus see teenus sisse osta ja parem rakendame end sinna kus paremad oleme :) Ja ta on kogu aeg tööd teinud, see, et ta palgatööl pole käinud vaid on olnud majaväline inimene, siis sinusuguse inimese jaoks võrdubki see mitte töötamisega :D