Kas veinil ja veinil on vahe?

Mina isiklikult olen Saksa ja Prantsuse veinide austaja, pigem eelistan poolmagusaid/poolkuivi veine. Riesling on alati kindla peale minek. Kuivad veinid pole mulle eriti mokka mööda. Näiteks vahuveine ei joo ma üldse, esiteks on need mulliga ja teevad mu mao kohe punni ja rõvedaks, teiseks ei maitse nad mulle ka, sest on kas a) liiga magusad või b) liiga kuivad.

Olen oma elus käinud sadadel üritustel ja joonud lugematul hulgal veine ja vahukaid, kallemaid ja odavamaid ja… Minu meelest, mida kallim, seda jubedam.. :D Ma pole ka mingi ekspert ja ehk ei oska ma hinnata ja olen mingi mõttetu maitsega veinijoodik, aga…

No pole midagi teha, et mu lemmikuteks veinideks on roosa Barton & Guestier Prantsusmaalt, sealt samast veinimõisast, kus seda saadet tehti ja Saksa rieslingud. Üldiselt on need veinid nö odavamas klassis. Üldiselt üle 10€ veini ma naljalt ei osta.

Näiteks müüakse Maximas ühte Liebfraumilch nimelist 8,5 kraadist veini, seda on tavalises pudelis (maksab äkki 3,99€), liitrises pudelis (4,39€) ja kolmeliitrises pakis (12,99€) – see on mõnus vein, mida lihtsalt larpida. Grilli kõrvale, õhtul sõbrannaga, niisama kuuma ilmaga… See ongi Saksamaal nagu “peet”, mida peetakse nö madalaklassiveiniks. Aga mul savi. Mulle meeldib.

Aga kui mulle saadeti kolm ökoveini, siis ma olin ikka enam kui skeptiline. Esiteks, misasi on veinis öko? Viinamari on viinamari, ei? Ja veel Hispaania vein. Pole kunagi vaimustunud. Kuigi tean, Hispaanias on vein nagu vesi, mida juuakse kogu aeg ja igal pool.

Ma olin tegelikult enam kui kindel, et need veinid mulle riiulisse seisma jäävad, aga kui sõbranna külla tuli, kes pole vegan ega midagi, aga pooldab väga tervislikku toitumist ja valib väga, mida ta sööb.. Siis küsisin, et kas ta tahaks minuga veini testida. Kuna tema joob ise ka pigem kuivi veine, siis tundus kuidagi sobilik temaga neid mekkida.

Aga ikkagi, mis siis selles ökoveinis teisiti on? Kodulehel seisab, et kõik viinamarjad on korjatud käsitsi aedadest, mis on ümbritsetud mandli- ja oliivipuude saludega. Viinamarjamahl on dekanteeritud 13 kraadises temeperatuuris 24 tundi, seejärel frementeeritud 25 pöeva kraad kõrgemal temperatuuril ja hiljem on sordid ühendatud ja villitud.

Ma tõesti ei tea, kui palju veini nö masinatega tehakse? Aga kui ma Austraalias farmis töötasin, korjasime ka käsitsi viinamarju. Ja ikka ohtralt. Ühesõnaga, mina sellest ökovärgist aru ei saanud, et kust see nö vahe peaks tulema. Sessuhtes, et vein on vein, aga kartsin, et kuna mulle muidu ökoasjad väga ei meeldi, siis pean ka veinis pettuma.

Esimesena avasime me Dardelli valge veini, mis lubab olla lilleline ja puuviljane. See vein oli hästi.. paks, täidlane, tummine, selline söögikõrvale joomise vein. Niisama larpimiseks – no kes tahab, saab juua, aga pigem sobib tõesti söögi kõrvale. Kuna meil kala polnud, käis ka seente, juustu ja chorizo kõrvale.

Valikusse jäi veel kaks veini – üks valge ja teine punane. Valge Prohom leidis tee klaasi järgmisel korral kui see sama sõbranna külla tuli. Mulle mekkis see paremini kui see esimene. Oli selline kergem ja mõnusam.

Kuigi ma punast veini ise üldse väga harva joon, siis kodulehe järgi tahaks ma kohe praegu sellel punasel Prohom veinil korgi maha tõmmata – erksa kirsipunase värviga hea intensiivsusega vein. Lõhnabuketis on tunda küpseid vilju ja rösti. Maitse on lihav, tasakaalustatud, kompleksne. Pika järelmaitsega. Mulle tundub, et see meeldiks mulle. Eile õhtul käis külas sõbranna, kes armastab punast veini ja ta oli juba pärast esimest lonksu… “mmmm, see on nii hea”. Mina ausalt ei oska seda punast kommenteerida, sest ma pole punase veini jooja.

Millised veinid teile meeldivad? Mille järgi teete poes valiku? Kas ostate alati kindlaid veine või lasete nö fantaasial lennata ja proovite ka erinevaid veine? Kas ökoveine olete proovinud, mis arvate?