Kellega jääb laps, kui te…

Tegime laupäeval laivi ja täna veel tuleb sinna alla jooksvalt küsimusi kui inimesed seda vaatama satuvad. Naljakas, et inimestel on alati mure, kui me datenighte teeme, et kuhu ja kellega laps jääb?

Vanasti tegime seda nalja, et sidusime pudeli nööriga võreka külge ja jätsime koju magama..

Nagu for real, kas keegi arvab, et ma jätan lapse üksi koju või viin ööseks turvakodusse? Või mida üldse inimesed mõtlevad kui sellist asja küsivad? Nagu kuhu ma ta panema peaks siis? Jätangi üksi koju? Viin keldrisse? Õue mängima? Ma päriselt ei saa aru, miks üldse on vaja sellist asja küsida – kas huvitabki, et ala kas läks sõbranna juurde või keegi tuleb meile hoidma, või nagu ongi mure, et aga kuhu lapse panete?

See on nagu megaloogiline, et laps ei jää ju üksi, on hoitud ja ära organiseeritud, kui me tahame välja minna. Või olen ma millestki valesti aru saanud? Kas ongi inimesi, kes jätavad kolmeaastase üksinda koju ja lähevad peole? Nagu päriselt?

Meil on sellessuhtes väga hea sõpradering, saame alati kui tahame kinno minna või nädalavahetusel välja või kuskile sünnipäevale või istumisele, kuhu lapsed kaasa ei sobi, leida kellegi, kellele Hedon anda/viia/külla kutsuda.

Reiside ajal on meil lapsehoidjate pere, kus kasvamas ka aastane poiss ja mida aeg edasi, seda suuremaks ta kasvab ja ka Hedon saab juba temaga toimetada. Vanasti jooksis ta ainult mähe ja niisked salfakad näpus, et millal ta ometi kakab, tahaks mähet vahetada.. Nüüd saab juba isegi palli mängida, koos raamatuid vaadata.. Ühesõnaga, mulle tundub, et mida suuremaks lapsehoidjate laps saab, seda paremini nad läbi saavad. Beebid Hedonile eriti ei meeldi. Aga suuremad lapsed küll.

Nüüd tekkiski meile uus sõber, kes on Hedonist 2,5aastat vanem ja sellist klappi pole ma enne näinud tal mitte kellegagi. Nad võivad tunde koos joosta, mängida, batuudil hüpata, raamatuid vaadata, süüa teha.. You name it! Ja nad ei vaidle, ei kakle, et anna see mulle, ei, miks sa selle võtsid.. See tüüpiline kisamine, mis näiteks omaealistega on must have. Kui ühel on, on teisel ka vaja.

Ehe näide, käisime Bulgaarias, sõbranna laps täpselt sama vana kui Hedon. Me ostsime neile ühesugused ämbrid, kühvlid, labidad, pallid.. Ei, see mis oli Hedoni käes, seda oli sõbranna lapsel vaja ja see mis oli sõbranna lapse käes, seda oli Hedonil vaja. Polnud mingit vahet, et tegemist oli kahe identse kühvli, ämbri, harja, topsiga…

Ja see pole ainult neil kahel nii, samamoodi on ühe teise sõbranna lapsega, kellel on poiss.. Ei saa nii, et üks mängib, kohe on teisel täpselt sama asja vaja. Või maal naabrite laps. Ei saa nad endaealistega hakkama, vaja jaurata ja vaielda ja seda asja mis teisel.

Kinoõhtutel kasutame näiteks ühte Meelise vana töökaaslast (mees kusjuures), kes Hedonit hoiab, mängukal käib, koos multikaid vaatab ja magama paneb. Valime tavaliselt kinno minekuks ka hilisema seansi, sest mõnikord võib juhtuda, et Hedon jääb magama ja teda on vaja lihtsalt valvata.

Ja nüüd… oktoobris on meil taas üks üritus, kuhu Meelis on oodatud lisaks mänge korraldama.. ja siis me proovime üldse uut hoidjat. Aga nad saavad minna sinna koos selle suurema poisiga, seega ma arvan, et neid pole väga vaja hoida. Lisaks on seal üks suurem poiss veel seltsiks. Eks ole näha. Kui tuba on kisa täis, eks jätan siis peo pooleli ja haaran oma silmatera ära, aga üldiselt ma julgen arvata, et nad saavad hakkama.

Meil jah, sellessuhtes on vedanud, et Hedoni sünnist peale on kõik sõbrad harjunud, et meil laps on ja pole mingit, ainult emme hoiab. Kes parasjagu külas on, see sülle võtab, see tegeleb. Mängib, jookseb, lööb palli, paneb puslet kokku. Nii on tal näiteks välja kujunenud tegevused, et ta ootab alati kedagi külla, et teha seda ühte konkreetset asja, mida nad varem tegid. Kes on pusle jaoks, kes templite jaoks, kes tennise jaoks, kes.. you name it!

Keda teie lapsehoidjatena kasutate, kui vanavanemaid ei ole? Jätategi peol käimata, sest ei usalda kedagi või pole kedagi võttagi?