Kellega jääb laps, kui te…

Tegime laupäeval laivi ja täna veel tuleb sinna alla jooksvalt küsimusi kui inimesed seda vaatama satuvad. Naljakas, et inimestel on alati mure, kui me datenighte teeme, et kuhu ja kellega laps jääb?

Vanasti tegime seda nalja, et sidusime pudeli nööriga võreka külge ja jätsime koju magama..

Nagu for real, kas keegi arvab, et ma jätan lapse üksi koju või viin ööseks turvakodusse? Või mida üldse inimesed mõtlevad kui sellist asja küsivad? Nagu kuhu ma ta panema peaks siis? Jätangi üksi koju? Viin keldrisse? Õue mängima? Ma päriselt ei saa aru, miks üldse on vaja sellist asja küsida – kas huvitabki, et ala kas läks sõbranna juurde või keegi tuleb meile hoidma, või nagu ongi mure, et aga kuhu lapse panete?

See on nagu megaloogiline, et laps ei jää ju üksi, on hoitud ja ära organiseeritud, kui me tahame välja minna. Või olen ma millestki valesti aru saanud? Kas ongi inimesi, kes jätavad kolmeaastase üksinda koju ja lähevad peole? Nagu päriselt?

Meil on sellessuhtes väga hea sõpradering, saame alati kui tahame kinno minna või nädalavahetusel välja või kuskile sünnipäevale või istumisele, kuhu lapsed kaasa ei sobi, leida kellegi, kellele Hedon anda/viia/külla kutsuda.

Reiside ajal on meil lapsehoidjate pere, kus kasvamas ka aastane poiss ja mida aeg edasi, seda suuremaks ta kasvab ja ka Hedon saab juba temaga toimetada. Vanasti jooksis ta ainult mähe ja niisked salfakad näpus, et millal ta ometi kakab, tahaks mähet vahetada.. Nüüd saab juba isegi palli mängida, koos raamatuid vaadata.. Ühesõnaga, mulle tundub, et mida suuremaks lapsehoidjate laps saab, seda paremini nad läbi saavad. Beebid Hedonile eriti ei meeldi. Aga suuremad lapsed küll.

Nüüd tekkiski meile uus sõber, kes on Hedonist 2,5aastat vanem ja sellist klappi pole ma enne näinud tal mitte kellegagi. Nad võivad tunde koos joosta, mängida, batuudil hüpata, raamatuid vaadata, süüa teha.. You name it! Ja nad ei vaidle, ei kakle, et anna see mulle, ei, miks sa selle võtsid.. See tüüpiline kisamine, mis näiteks omaealistega on must have. Kui ühel on, on teisel ka vaja.

Ehe näide, käisime Bulgaarias, sõbranna laps täpselt sama vana kui Hedon. Me ostsime neile ühesugused ämbrid, kühvlid, labidad, pallid.. Ei, see mis oli Hedoni käes, seda oli sõbranna lapsel vaja ja see mis oli sõbranna lapse käes, seda oli Hedonil vaja. Polnud mingit vahet, et tegemist oli kahe identse kühvli, ämbri, harja, topsiga…

Ja see pole ainult neil kahel nii, samamoodi on ühe teise sõbranna lapsega, kellel on poiss.. Ei saa nii, et üks mängib, kohe on teisel täpselt sama asja vaja. Või maal naabrite laps. Ei saa nad endaealistega hakkama, vaja jaurata ja vaielda ja seda asja mis teisel.

Kinoõhtutel kasutame näiteks ühte Meelise vana töökaaslast (mees kusjuures), kes Hedonit hoiab, mängukal käib, koos multikaid vaatab ja magama paneb. Valime tavaliselt kinno minekuks ka hilisema seansi, sest mõnikord võib juhtuda, et Hedon jääb magama ja teda on vaja lihtsalt valvata.

Ja nüüd… oktoobris on meil taas üks üritus, kuhu Meelis on oodatud lisaks mänge korraldama.. ja siis me proovime üldse uut hoidjat. Aga nad saavad minna sinna koos selle suurema poisiga, seega ma arvan, et neid pole väga vaja hoida. Lisaks on seal üks suurem poiss veel seltsiks. Eks ole näha. Kui tuba on kisa täis, eks jätan siis peo pooleli ja haaran oma silmatera ära, aga üldiselt ma julgen arvata, et nad saavad hakkama.

Meil jah, sellessuhtes on vedanud, et Hedoni sünnist peale on kõik sõbrad harjunud, et meil laps on ja pole mingit, ainult emme hoiab. Kes parasjagu külas on, see sülle võtab, see tegeleb. Mängib, jookseb, lööb palli, paneb puslet kokku. Nii on tal näiteks välja kujunenud tegevused, et ta ootab alati kedagi külla, et teha seda ühte konkreetset asja, mida nad varem tegid. Kes on pusle jaoks, kes templite jaoks, kes tennise jaoks, kes.. you name it!

Keda teie lapsehoidjatena kasutate, kui vanavanemaid ei ole? Jätategi peol käimata, sest ei usalda kedagi või pole kedagi võttagi?

9 Comments

  1. Kui kedagi ikka võtta pole, siis jääbki üks lihtsalt koju.

    Aga ära imesta midagi seda küsimust, ma tean inimesi kes jätsid oma paarikuuse beebi üksi koju magama ja läksid klubisse.

  2. Üritame väljas käia ka kahekesi, kui minu ema saab last hoida ja tema oma mehega ongi ainukesed lapsehoidjad. Pole võõraid inimesi kasutanud veel oma 3-aastase hoidmiseks. Kui oleks sõber või tuttav, siis võibolla julgeks aga täiesti võõrale ei julgeks jätta. Tänapäeval on muidugi keeruline, et vanavanemad on ka töö inimesed ja kõik peab eelnevalt olema planeeritud/ kokku lepitud, ka haiguste ajal peab ainult endale ja mehele lootma.

  3. Minu arvates on see väga tore, et on selline võrgustik, kelle hoolde laps jätta.
    Kahjuks paljude vanemate jaoks on omapäi välja saamine suurem asi skeemitamine, et kes kuhu jne.
    Samuti lapsele see hea võimalus sotsialiseeruda ilma vanemateta.

  4. See viimane lõik (sõbrad on harjunud et kui külla tulevad siis kõik mängivad hedoniga,kes lööb palli,kes paneb puslet jne) tekitas minus kohe “äratundmisrõõmu” .
    Minul on enamustel sõpradel lapsed aga on vaid paar pere ,kelle lapsed mind külas olles ei “tüüta” .Ärge valesti aru saage /armastan kõiki oma sõbrannasid ja nende lapsi ühtmoodi aga ma siiski ei ole nende lapsehoidja vaid sõbranna .Miskipärast lapsed lihtsalt klammerduvad mu külge .Õhtu hakkab küsimustega kus on minu lapsed (mul suuremad lapsed ,kes harva viitsivad kaasas käia ,kui ma lähen sõbrannade juurde kus on alla 10sed lapsed) .Siis järgneb sada küssi nende kooli ja huviringi kohta .Siis tulevad küssid minu kohta (töö jne) .Ja siis see meeletu “mängime selle ja mängime tollaga” . Ma EI OLE see külaine kes kipub lapsi ise kutsuma ja end pakkuma ,aga viisakusest ma neid ära ka ei lükka ,vaid ilusti püüan seletada ,et ma praegu ajaks su emmega natuke juttu . Aga ikka ei jäta rahule .Imelik on see et emad ise midagi ei ütle .Ja ka see et tädikesi on ju veeeeel ,keda valida (tüüdata ) .
    Ma ise mitte iial ei luba oma lastel kauem kui 5 min kedagi tüüdata .Kui inimene ise otsib kontakti siis las mängib aga kui laps hakkab järel käima ise ,siis tuleb öelda et hello,kui sinul sõbrad siis ainul aga nüüd on minul natuke suure inimese aeg .Ja lapsest saati on nad seda respekteerinud .Fakt on see et laste ja nende huviringide+ sõprade peale veedetud aega on korduvalt rohkem kui “emmel tule sõbranna külla” aega ja ma leian et laps võiks seda mõista .Isegi Hedoni vanuses mõistsid seda .
    Ma juba vaikselt väldin teatud peredel külaskäiku sest vahel jääb mõistmatuks kas ma lähen lapsehoidjaks või külla .
    Ära minu lovast valesti aru saa .Ma ei väida et Hedon on teie külalistele tülikas . Lihtsalt vahel on nii et kuna me emmed ise oleme nii vaimustuses oma lastest siis me ei saa aru et võibolla need teised ,kes “meeleldi Hedoniga külas olles mängivad” tegelikult sooviks oma sõpradega rohkem olla ,kui lapsega .Ja kuna lapsed on ju nunnud siis tõesti ei soovi neid jõuga eemale lükata .
    Ma leia et lapsele võiks juba väiksena õpetada et inimestele ei ole viisakas peale käia ,see võib kasuks tulla ka tulevikus

    1. Heh.. No kui ma tahan sõbrannatada, siis lähen välja. Kui keegi niisama külla tuleb, siis teab juba eos, et laps ka ja võib juhtuda, et ta tahab uusi asju näidata, mängida, puslet kokku panna :)

      1. Harva olen marimelliga nõus, aga hetkel küll. Kui inimene tuleb külla ja teab, et lapsed on kodus, siis on imelik eeldada, et lapsed peaks kuskil omaette hoidma. Loogiline, et nad tulevad suhtlema ja teevad seda nii nagu nad oskavad – pakuvad mänge, näitavad oma mänguasju jms.
        Laps on täieõiguslik pereliige ja see, et nad ei tohiks külalisi “tüüdata” on minu jaoks sama hea, kui mu sõbranna ütleks meie perele külla tulles, et kle saada oma mees nüüd kusagile omaette tegutsema, ma tahan ikkagi sinuga rääkida, mis ta tüütab siin oma jutu ja kohaloluga. Seda ju vist väga keegi ei tee, või teeb? Mis see laps teistmoodi on siis?
        Täpselt nii ongi, et kui on vaja sõbrannatada, siis seda teeme kusagil, kus saamegi sõbrannaga kahekesi või suurema naisteseltskonnaga täitsa omaette olla – meeste ja lasteta. Kui minnakse pereinimestele külla, tuleb arvestada, et seal on suure tõenäosusega esindatud kõik pereliikmed ja neil kõigil on õigus küllatulnutega suhelda: oma arengutasemele, oskustele ja võimetele vastavalt. Kui see ei sobi, ära mine külla.

  5. Kust selliseid häid lapsehoidjaid küll leiab? Mul pole õnnestunud leida :( Vanavanematest ka abi pole ja nii ei saagi eriti kuskil koos käia :(

Comments are closed.