Inimesed on öelnud, et mu blogi on kuiv ja igav, et kui ma suvel tegin eksperimenti, et blogin kui tahan, oli blogi kohe elusam ja mõnusam lugeda. Polnud pingutatud, et mis ma homme blogin.
Okei, ma võibolla ei peaks iga päev sunniviisiliselt postitama, ega ma seda muidugi sunniviisiliselt ei teegi, aga jah.. Mu jaoks jah, on blogi projekt. Ma tahan, et see oleks korrektne. Et iga blogipostituse juures oleks sobiv pilt ja pildiallkirjad. Et igal postil oleks sisu. Ja et inimene saaks selle lugemisest midagi – olgu selleks kasvõi enda väljaelamine. Need on need kägude arvates klikipostid, minu jaoks emotsioonipostid.
Ma ei viitsi toota mingeid viierealisi postitusi, mis tegelikult midagi ei anna ja kui ma ise hiljem otsin näiteks “Türgi reis”, siis tahaks silmad peast kratsida, et see blogipost mulle tegelikult midagi informatiivset ei andnud.
Parem kogun 12 postitust mustandisse ja sheerin kui selle valmis timmitud saan – pildid juurde tehtud, lingid otsitud jne Veelkord üleloetud ja avaldatud. Olge õnnelikud, et ma Tammsaare kombel sõnu ei sea, siis läheks iga postitusega paar kuud kuni aasta :)
Eile kohtusin ühe blogilugejaga, kes oli “wauuuu, sa oled nii väike. Misasja, ei ole võimalik. Sa oled piltidel näost palju suurem.. Hmm, võibolla see on meigist. Pane mingeid meikimata ja elulisi pilte ka blogisse ja Instagrami..” ja ma olin nagu.. ah? Mida ma siis postitan? Ma ei meigigi end eriti. Paar korda aastas viitsin mingi meigi teha, selleks olengi igapäevaselt oma võltsripsmetega, et mul mingigi raam näos oleks, muidu oleks ikka megaplass.
Hakkasin siis mõtlema, et… äkki blogilugeja ootabki mingeid blogisutsakaid. Mingeid elulisi sähvatusi, mida ma muidu pigem Facebookis jagan. Peaks kõik blogisse pigem tooma? No näiteks, panin esmaspäeva hommikul Facebooki pildi Hedonist lasteaeda minemas ja kribasin juurde, et meie lähme sinna Euroopa Kooli. Oleks pidanud viis rida pikemalt kirjutama ja hoopis blogisse panema?
Mida te siit blogist ootate? Mida te rohkem tahaks? Vähem tahaks? Rohkem elulisi seiku või klanitud tekste ja pilte? Ma vist võtan seda blogi ise tõsisemalt kui lugeja? :D
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…
Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…