Klatš, kõmu, veri, pisarad, ärapanemine – draaaama!

Kõige enam ihatud teema meie poolt. Rääkige ometi klatši ja kõmu, mida te sellest või teisest blogijast/staarist/influencerist arvate. Mida sellest teemast või olukorrast arvate. Mida teie teeksite jne.

Olenemata sellest, et me ei ole aastaid enam seltskonnajakirjanduse telgitagustes, teame ja tunneme me inimesi ja väga palju jõuab ikka meieni. Kui me tegime Insta story, et me pigem ei julge sel teemal sõna võtta, sest internet läheb katki ja me saame nii palju heiti, siis.. Kõik kirjutasid, et vahet pole, las läheb, meie toetajad toetavad meid ikka ja rääkigem me ainult mida me teame.

Ma mõnikord mõtlen, et miks me kardame olla meie ise, või öelda välja, mida me kellestki/millestki arvame, klatšida kleite ja väljanägemist, öelda, mida me arvame kahepalgelistest blogijatest, kasvõi koroonast või EKREst. Ma ei karda suvaliste inimeste halvakspanu, aga ma kardangi, et kui koostööpartner X on EKRE tuline pooldaja, siis ta ei tee meiega enam koostööd. Või kui seda loeb keegi, kellest ma kirjutan, siis ta solvub ja tõmbab mingi mõttetu draama käima.

Teistpidi, ma võiksin eeldada, et homofoob või pagulastevastane meie blogi nagunii ei jälgi.. Ma eeldan, et meid jälgivad inimesed, kes jagavad meie mõttemaailma, hindavadki meie ausust ja neid ei häiri meie klatš ja kõmu vahepeal. Aga samas oletame, et keegi googeldab – reklaam blogis ja satub meie blogisse ja viimane postitus on see, kus ma kedagi arvustan ja ta tunneb end sellest teemast puudutatuna ja tšau pakaa, me aken on kinni.

Kes keda heidib ja taga räägib?

Aga asume asja kallale. Järgnevad lood on täiesti olematus järjekorras kirja pandud, see tähendab lihtsalt meelde tulnud lood elust enesest. Pikemate kommentaaridega saab sama teemat järelvaadata meie eriolukorra viimasest laivist:

***

Üks influencer, kes esitleb end kui blogijat, omab Instagramis üle 20 tuhande followeri, saatis koostööpäringu, mis lõpetas lõpuks minu laual (olen aastate jooksul hallanud kümnete erinevate firmade IG/FB kontosid ja tegelenud influencerite koostöödega). Kui me lõpuks asja tuumani jõudsime, siis soovis ta tervet magamistoa täit asju, 800€ ja lubas, et teeb meist paar storyt ja meile kasutamiseks hunniku pilte.

Kui me siis läbirääkimisi hakkasime pidama, mulle väga meeldib kui influencerid mulle pilte toodavad, sest siis ei pea kasutama fotopankade ja agentuuride pilte ja need on rohkem elulised, ma soovisin lisaks blogiposti, 2x IG feedipilti (2 kuu jooksul) ja storys mainimist. Vastutasuks bartertehingut, sest ta tahtis tooteid ca 1000€ väärtuses, siis ta oli nõus. Mis ma vastu sain? 3 storyt, 1 feedipildi kuu aega hiljem küsides, null blogipostitust ja mis oli kõige veidram. Kui ma küsisin tema storyde vaadatavust, siis need numbrid olid olematud. Minu jaoks täiesti arusaamatu kuidas 20k followeriga, kes ei ole feigid, oli vaadatavus ca 1500-2000.

***

Üleüldiselt on palju selliseid blogijaid/influencereid kes lubavad ja tahavad, aga kui asjaks läheb, siis ei tee nad mitte midagi. Või lubatakse mingeid klikke, mida tegelikult kuskil pole. Mulle on jõudnud postkasti kiri, esindades ühte brändi – ühelt influencerilt, kes on kunagi küsinud mult kirja, millist mina enda koostööpartneritele olen saatnud algusaegadel, et saada koostöö.. Ma olen saanud enda kirja, teise nime alt. Isegi numbrid on muutmata kujul. Kuigi selge on see, et sellel alustaval blogijal oli heal juhul tuhat followeri kõikide kanalite peale kokku, aga ta esitles nagu tal oleks neid 10x rohkem.

***

Üks videoinfluencer soovis koostööd teha minu esindatava brändiga. Diil oli umbes sama nagu eelmisega – tooted ja vastu kahes videos mainimine + IG storyd, feedipildi kohta ta ütles, et see on liiga kallis ja seda ta tasuta ei anna. Arusaadav, ma ka niisama ei annaks. Vastu olen hetkel saanud mõned storyd ja need videod, kus firma pidi esindatud olema, on ilmunud, aga ilma konkreetset firmat mainimata.

***

Kas on okei omada gruppi kus teisi taga klatšida? Jah, kui selleks on lähedaste inimeste ring, keda sa usaldad ja kellega te omavahel asju arutate. Aga saata sealt välja näiteks skreene teistele ja mingit soga sinna juurde ajada, sellest ma ei saa aru. Et keegi saaks meelega haiget? Et keegi mõistaks meelega valesti kontekstist välja rebitud asju..? Ma olen oma elus saanud nii palju skreene kuskilt gruppidest ja kommentaaridest, et ma tahaks oksendada. Ausalt. Ei ole vaja susida kogu aeg midagi!

EBA on mõttetu pask

Blogiauhinnad on kindlasti üks korralik draamaallikas, nagu ka blogijad ise. Jumal tänatud, et ma neid enam ei tee.

Blogiauhinnad on alati olnud kõige kõmulisem asi, sest mitte keegi pole neid teha viitsinud, aga kõigi jaoks võrdus see tasuta jogurtid ja mõttetu diplomite jagamine. Isegi kui keegi julges öelda, et korraldus oli hea, siis leidus 10 kes arvasid vastupidist. See on nagu Perekool, seal on viis lolli kägu, kes kelbast ajavad ja sulle tundub, et terve maailm on su vastu.

Aga olgem ausad, kui sa teed üheksa kuud aastast midagi, proovides sealjuures kõigile meeldida (mission impossible!) ja kui see päev lõpuks käes on – tuhandete eurode eest auhindu, kinkekotte, söögid-joogid, koht, õhtujuht, otseülekanne – ja seda suhteliselt olematu eelarvega ja sponsorite toel ja sa saad pärast seda kaks nädalat lugeda „see EBA oli täielik pask“, siis.. ei ole hea tunne, ei viitsi enam teha ja ei taha blogijatest mitte midagi kuulda.

Ma jälgin hetkel Instas konkreetselt umbes viite influencerit, sest ma pole pärast eelmise aasta juunit, kui ma suuremale osale unfollow panin, tundnud, et ma tahaks neid uuesti jälgima hakata. Ma jälgin paljusid oma töökontodega, kellega ma koostööd teen jne, aga oma isiklikku ellu ma neid ei vaja. Tõsiselt.

***

Meil on üks blogija, kellel on alati kõigi ja kõige kohta oma arvamus. See ainus õige arvamus. Kui talle ei meeldi X, ei tohi X meeldida ka kellelegi teisele. Sõbramehe poolest võiksid ju ka teda vihata. Olenemata sellest, et sul puudub temaga näiteks üldse mingisugune kokkupuude.

Ja siis on üks selline, kes näeb kuskil mingit killukest, loob kohe sinna ümber mingi endamõeldud loo, kirjutab blogipostituse, teeb kõike maha.. Ja siis kui keegi vihjab, et kuule, sa vist pole põhilugu lugenud ja ajad täiega kelbast, siis ta parandab oma blogipostitust, muudab seda veel seitse korda, sest loeb läbi algallikad ja on ups, ma sain valest aru, aga tegelikkuses on kõik lugenud tema esimest versiooni, haiget saanud, solvunud jne ja jumala suva mida ta hiljem muutnud on, see ei jõua enam nendeni, kes algposti lugesid. See on vist see blogija vastutab koht?

***

Reede õhtul vaatasime järgi Õhtu saadet, kus oli üks influencer. Jah, ta oli juurde võtnud ja ma olin WTF, mis juhtus. Sain ju isegi aru, et kehv nurk, tele paneb juurde, arutasin sõbrannaga, et uskumatu, ma olen 67kg ja ma ei näe nii suur välja. Okei, ma ei olnud teles ka, eks. Aga mul oli reaalselt kahju teda näha sellisena. Ja ma teadsin, et inimesed lihtsalt kirjutavad talle ja saadavad heiti, et issand, ega ma paha pärast, aga mis juhtunud on, kas sa oled sada kilo? Ma kirjutasin talle ja ütlesin ausalt, mida ma sellest arvan ja et mulle jäi kogu intekast meelde see, et neil on aega praegu teineteist tundma õppida hingeliselt ja sisemiselt, mitte väliselt. Kui palju meil on täna neid lahkuläinud paare, kes on aastaid koos olnud ja täna saavad aru, et fak, ma ei tunne seda inimest üldse..

Ma lihtsalt tundsin, et ma pean olema see üks imelik, kes avaldab toetust, sest ma tean kuidas inimesed „üldse mitte paha pärast“ saadavad skreene kuskilt gruppidest/chattidest/foorumitest – et vaata, seda tead, seda nägid.. Ei taha teada, ei taha kuulda, aga ikka saadetakse. See on next level mu meelest. Kui sul ei ole midagi head öelda, ole vait. Lihtsalt miks sa pead inimesele haiget tegema, öeldes „mitte pahapärast“ et kuule, sa oled nõme, paks, loll, lapsik, imelik..

Loogiline, sul on õigus oma arvamusele, aruta seda oma sõbrannaga, palun väga, aga väita, et avaliku elu tegelane peabki seda heiti saama, siis.. ei. Ta on ka inimene, kellel on hing sees ja seda ei ole vaja niisama täis käia sittumas.

Mulle meeldis üks kommentaar, mis selle teema peale tuli ja ma loodan, et see influencer loeb seda ja teeb siit omad järeldused:

Praegu mõeldes suhetele, siis enamasti on tugevamad just need suhted, mida heaks ei kiideta. St keegi on liiga pikk või paks või loll. Tähtis et inimesed ise rahul ja õnnelikud.

Ma kirjutan kahe käega alla. Mina ja Meelis – kohutav kooslus, paks rõve ja loll eit leidis nüüd noore poisi, keda ära kasutada.. Oot.. kaua me koos oleme olnud? Suvel saab 12 aastat, olenemata sellest, et mõne meelest võiksin ma ammu surnud olla..

PS! See on koht, kus skriin edasi saata antud influencerile, sest siin on reaalselt mingi positiivne väärtus, mis võib tema päeva väikese päikesekiire tuua, mitte et skriinite perekooli, kus öeldakse, et ise on tähelepanuvajaduses ilueedi, keda võibki siin rappida. EI VÕI!

***

On üks blogija, kes on alati paugu otsas kui puu käib. Aga ometigi, teab ta alati kõigest kõike ja halab kuidas ta peab kogu aeg olema in the middle of drama. Eee.. keegi ei tea, millest sa isegi räägid. A, õigus, sellest draamast, mille sa ise kokku susisid. Reaalselt inimene käib ja ussitab kõigiga. St minuga on oi, tsau, nii äge, mida sa teed.. siis räägid temaga, suhtled normaalselt , samal ajal toodab ta kõrval aknas, et Albers on valus ahv, ütles praegu su kohta nii või naa, väiksed kontekstist välja skreenid.. Ja draama võib alata. Siis võtavad sõna asjasse seitsekendkuuskorda mitte puutuvad tegelased ja kokku tulebki täiesti rändom draama, mille keskel tema siis juhuslikult on ja üldse seal olla ei taha.

***

Siis reaalselt on sellised tegelased, kes KIRJUTAVAD firmadele, et MIKS te selle või teisega koostööd teete, ta tegi nii või naa (ütles kuskil blogigrupis/storys kellelegi kohta midagi), mis absoluutselt ei mõjuta tema töö tegemist või koostööpartnerit, aga on vaja kuskil susida ja ära panna ja lolli mängida. Mul ausalt on tunne, kui vanad te olete. Kas me oleme lasteaias või päris maailmas. Kui ma ütlen, et aitab, ma ei viitsi sellist mängu mängida, et ma ei pissi su liivakasti, et sa märga liiva saaks, siis jälle – draama!

No täpselt nagu see meie teema, et me laivides jõime – oli vaja minna ja kaevata, et omg, nad joovad laivis, vääritu käitumine, teevad veel reklaami ka kellelegi. Kaeban, teen sitta, sest nii on äge vä? Ma ei saa aru, kuidas tema elu see segas, et meie jõime? Tema tervist rikkusime? Aga eks tal endal oli hea tunne, et sai jälle olla middle of drama, millest ta midagi ei teadnud :D

***

A, ja siis on need blogijad, kes ei tee koostööd kui blogija X on eelnevalt koostööd teinud. Ma olen ka koostöödest loobunud, aga sellisel juhul kui on mulle kirjutatud, plaan paika pandud, siis on loobutud ja valitud keegi teine, mitte rahule jäädud ja siis tagasi minu poole pöördutud.. Vat siis küll, laku panni. Sa tegid oma valiku. Ma ei ole mingi hädaabi. Ma tean, et kui ma teen, teen oma asja hästi ja ei tee hinnaalandust sisus/piltides jne. Siis kui ei sobinud, pole mul ka sind vaja.

***

Kolmas kontingent on see, kes on kuulnud, et keegi on tema kohta midagi kuskil kirjutanud, täpselt ei tea, kas see tõsi on või ei, kas üldse midagi on kuskil öeldud ja ta hakkab uurima ja raiuma, et ma tean, et sa ütlesid või tema ütles minu kohta, räägi. Ja kui ma ei tea asjast mitte midagi, siis ma valetan. Jälle draama.

Räägime nüüd meist

Jah, me ei ole mingit puhtad prillikivid nagu Savisaar, aga mida aeg edasi, seda rohkem ma saan aru, et targem on vait olla. Pigem #supportyourlocal eks?

Jah, me oleme kritiseerinud ja klatšinud ka siin blogis, aga minu meelest on vahe sees, kas ma ütlen, et inimene on kole ja paks ja võiks kodus püsida või ma ütlen, et see kleit tema keha ei kaunistanud ja ta võiks enne uksest välja tulekut peeglisse vaadata.

Üks viga mida me oleme ka teinud – see ilma nimedeta kirjutamine (aga nimedega oleksime me aasta heiterid ja ärapanijad ja kas meil on kana kitkuda – ei ole!) – mina mõtlen kodanikku X, aga puudutanuna tunnevad end Y ja Z ja keegi kolmas arvab, et ma räägin hoopis kodanikust W ja.. siis vana hea – saadame skriine kindlasti neile ja siis ma olen veits ummikus, sest solvub kaheksa inimest, kes üldse asjasse ei puutu, aga pärivad mult aru.

Aga ma ei leia, et ma peaksin siin jälle hakkama ennast hullult põhjendama, miks ma olen (kunagi) midagi öelnud. Olen siis olen. Õnneks on inimene arenemisvõimeline ja mis peamine  – võimeline muutuma. Ja ma tahan loota, et minust kasvab iga päevaga parem inimene, kes ei heidi niisama kuskil ringi, vaid pigem ütleb mõne toetava sõna, sest see loeb palju rohkem. See kui ma sõbrannaga arutan, et vaata, mis tal seljas on.. ongi okei, aga ma ei lähe inimesele postkasti kirjutama, et kuule, sa nägid presidendivastuvõtul välja nagu kloun.

Ja lõpetuseks filmisoovitus eilselt laivi kommenteerijalt, ise ei oska kaasa rääkida, sest pole seda filmi näinud, aga usun, et see on hea soovitus: Vaadake filmi Matti Nykanenist, mis negatiivne kriitika meedias teeb. Pidu, naised ja viin. Lõpp on masendus ja surm.