Kop-kop, NOK NOK ehk Kuidas ma Sandrale Taid tutvustasin
Käisime reede õhtul Sandraga Salme kultras Henrik Normanni “Kraaniga hunt Bangkokist” vaatamas (Taini ju alla saja päeva, tuleb tutvustada inimesele, kuhu ta esimest korda meiega satub) ja kuna Sandral oli üle pika aja vaba õhtu, siis mõtlesime, et lähme sööma. Kohaks valisime vanalinnas asuva Tai restorani NOK NOK. Sobis nagu valatult pärast Normanni etendust, mis oli oma teema- ja kohavalikult ideaalne.
Normanni etenduse kohta nii palju, et tegelikult oli ikka väga hea. Kuigi algul tundus, et jäi lühikeseks, siis nalja sai kõvasti ja pilet oli normaalse hinnaga :) Sessuhtes oli hinna kvaliteedisuhe paigas ja no parim, kuidas ta seletas Tai rannas passimist. „Ja siis, kümme mukit sinu ümber, kõik müüvad midagi…“ Ma reaalselt naersin pisarad välja kui ta seda situatsiooni kirjeldas. Äratundmisrõõm oli ikka 200%.
Aga nüüd NOK NOKist. Tegelikult on mul selle kohaga oma lugu. Kevadel ma kandideerisin sinna tööle. Käisin vestlusel. Ma ei teagi, kes see mees oli (sellessuhtes, ma tean ta nime ja et ta kohaga seotud on, aga kes ta seal otseselt on, ma ei tea) kes mul mantli seljast aitas ja kohe mu seljal taikeelset tätoveeringut märkas ja kohe sellele viitas…
Mulle tutvustati maja, nende kontseptsiooni ja see kõik meeldis mulle täiega. Aga neile ei meeldinud minu palgasoov. Mina aga jäin endale kindlaks, ma pole enam 17, et tahaksin tööd lihtsalt selleks, et endale reedel kaks koksi Hollikas osta, mul on pere ja tahan kindlat sissetulekut ja… Tööd, mis kestaks, mitte, et ma kuue kuu pärast mõtleks, et kurja, ma olen rohkemat väärt ja ilgelt nõme, et palk nii väike ja blabla, igaljuhul tööle ma ei saanud. Aga NOKNOK oli mu mõtteis kogu aeg. Hoidsin nende käekäigul silma peal ja… Neil on Tai kokk. See tähendab ainult ühte – sealsed toidud peavad olema 101% autentsed ja head.
Kusjuures, ma olen hindades üllatunud – jah, need on kordades kallimad kui Tais, aga võrreldes teiste Tai kohtadega Tallinnas, pigem odavad. Arvestades, et tegemist on fine diningu ja vanalinnaga. Tai toit ongi mujal kui Tais kallis.
Igaljuhul läksime me pärast teatrit NOK NOKi ja hea, et ma olin laua broneerinud, sest see maja oli puupüsti rahvast täis. Ma olin alati arvanud, et seal on kindlasti kaks purjus sommi, kes suppi luristavad. Oo, ei, tegemist on ikka tõsiselt fine dininguga ja… ausaltöeldes, õhtu lõpus arvet vaadates – see kõik on seda väärt.
Kuna Tai köögis ei ole tegelikult eelroad, pearoad.. Või noh, kuidas ma seletan. Neil on jah, salatid ja supid, praed ja magustoidud, aga tegelikult on Tai söök mõeldud jagamiseks ja see tuuakse lauda nii kuidas see valmis saab, sest eeldatakse, et lauas olev rahvas sheerib kama ja kui midagi juba valmis on, tuuakse see lauda. Tais võib juhtuda, et kui te jagada ei taha, siis üks juba lõpetab, kui teine alles oma toidu saab. Ja Tai söök, üldiselt 99% kordadest tehakse ikkagi valmis spetsiaalselt sulle. Kui sa just buffees ei ole, kus asjad valmis on.
Esiteks, on NOK NOK jõhkralt suur, seal on ligi 600 ruutmeetrit ruumi. Erinevad saalid, isegi konverentsiruum ja õppeklass (mul juba hakkas mõte jooksma, teeks oma sünna seal.. aga siis meenus, et haha, ma olen Tais sel ajal), ees on mõnus madalate laudadega lounge, kus on, etteruttavalt öeldud, imelised kokteilid.
Me tellisimegi alguses endale kohe kaks kokteili – mõlemad olid tšilliga ja ausalt, esimene lonks oli tõesti vürtsikas. Õhtu lõpuks oli meil – ah, siin on tšillit vä?
Tellisime viis rooga, et neid jagada.
Tod Man Goong (marineeritud krevetikoogid ploomikastmega) 8€ (vasakul)
Tom Yum Goong (krevetisupp) 8€ (keskel üleval)
Goong Kratiem Prik Thai (vokitud krevetid) 18€ (paremal üleval)
Laab Gai (kanasalat hakklihast) 6€ (keskel all)
Som Tom Thai (papaiasalat) 8€ (paremal all)
Oh, ma ausalt ei kiida, sest keegi on mind kinni maksnud, aga need toidud olid IMELISED. Need olid nii autentsed, et kui ma panin silmad kinni ja luristasin Tom Yumi, siis see oli täpselt sellise maitsega nagu kuskil Phuketi tänaval plastmasstoolil istudes. Sandra sai väga hea kogemuse nende toitude näol, sest isegi kui sa Tais ütled, et „no spicy“, siis saad seda nagunii.
Vahepeal käis meil külas kokk, kes uuris, kuidas meile maitseb ja ütles, et tal on äärmiselt hea meel, et me ei palunud vähem vürtsi. Toidud olid täpselt nii vürtsikad kui nad olema peaksid. Tati võtsid ikka lahti. Nii nagu peab.
Kui aeg magustoidu juurde jõudis, siis me olime mõlemad, et ei, me ei taha. Teenindaja ikka soovitas midagi proovida, et me ei kahtse, kaks kõige popimat on kookosjäätis ja sticky rice with mango.
No seda viimast sööb Meelis iga kord Tais olles vähemalt korra päevas. Mind see üldse ei eruta… Valisime siis jäätise, et jagame. Kus sa sellega, kokk saatis meile omalt poolt ka ühe sticky rice’i, et peame seda proovima. „Meil on ikkagi mango otse Taist!“ – sõbrad, see on must have, mida NOK NOKis võtta. Kuigi ma ei söö eriti magusat ja ma ei ole üldse sticky rice’i sõber – hooooooooooooly… see oli faking hea. Ma reaalselt küsisin, kas ma saan seda mangot kaasa osta. Tai kokk oli vahepeal vist päeva lõpetanud ja ma pidin mingit eriti magusa näoga kokka moosima, et üks mango kaasa saada. Ma tahtsin nii väga Hedonile hommikuks viia, sest see maitses täpselt nagu Tai. See oli imepehme, mahlane, no nii head mangot ei saa kuskil mujal Eestis, ma võin kihla vedada lihtsalt. Ausalt, mine või uuesti ja telli riisi restoranis.
Ma ütlen ausalt, et ma olin kuidagi skeptiline selle NOK NOKi suhtes, ma ei teagi, kas see, et ma tahtsin sinna täiega tööle saada ja ei saanud, mõjutas alateadlikult seda minu mittesattumist sinna varem või oli see hind, mis ma arvasin, et on liiga kallis… Aga see hind on seda väärt. See on 101% seda väärt. Kuigi Tai toit on selline tänaval, plasttoolil istudes söömiseks ja rolleripõrin kõrvus nautimiseks, siis ma polegi varem (peale ühe korra ühes mega fänsis restos Tais) fine diningut saanud ja ma ei tea, mulle kuidagi mõjus see nii hästi. See meeldis nii väga, et ma lähen kindlasti veel.
Ja kui nüüd aus olla, siis kahekesti süües ei olegi teab mis kirves. Savi kuhu sa reede õhtul lähed, ikka läheb 50€ nägu. Eriti kui mõne kokteili või laasi veini ka võtad.
Seega, marimell lööb templi peale, minge NOK NOKi.
23 Kommentaari
Mina pettusin, sest kõht jäi pärast 18euroseid krevette (riisi toodi seltskonnale vähe ja kuigi sai juurde küsida, läks sellega kaua aega ja ikka jäi väheks) ja magustoitu tühjaks. Magustoidu osas tegime järelikult vale valiku – banaan kookospiimas oli vist ja ei maitsenud :D.
Tais pole ka portsud teab mis suured, selleks tellitaksegi mitmeid roogi korraga. Lauad alati lookas kõigil :)
Me tellisime jah igaüks ühe põhiroa ainult (pluss magustoidud). 6 krevetti ja natuke riisi oli minu ports. Aga selge see, et pidanuks rohkem tellima, lihtsalt ei raatsinud hästi ja puudus ka kogemus :D.
Lähen kindlasti, sticky rice on mu lemmik, aga Eestis pole õnnestunud leida.
Kes Sa muidu erialalt oled? Mis kooli lõpetanud?
Mu meelest ei ole paber väga määrav, kuigi jah, osades kohtades ilma selleta ei saa. Pärast keskkooli lõppu kolisin Saksamaala. Ma olen lõpetanud teenindus-toitlustus-hotellindus eriala Saksamaal. Tagasi tulles töötasin hotellis, siis läksin pea ees Õhtulehe online toimetusse, sest mulle meeldis kirjutada ;) Selle kõrvalt tegin ka teleprojekte, aga kirjutamine on kogu aeg mu kirg olnud. Vahepeal töötasin ka kokana (Austraalias ja sealt tagasi tulles ka Eestis), turunduses, teeninduses…
Väga äge! Vabandan ette, nii huvitav, seepärat küsin: kui kaua seda eriala Saksamaal õpitakse ja mis selle täpne nimetus diplomil on? Kas see on riiklikult tunnustatud eriala? Ehk peaks ka sellele mõtlema…
Tundub küll, et pigem tahad niisama ussitada. Aga see selleks. Ma käisin seda õppimas läbi Töötukassa, läbi Euroopa Liidu Fondide, seega riiklik vist jah. Ei viitsi hetkel seda diplomit otsima minna dokumendikasti, aga oligi suht pikk nimi. Sakslased armastavad pikki sõnu, seega võiski olla midagi sellist, mis ma enne kirjutasin. 2 aastat käisin koolis.
Kahju, et oma lugejatest nii halvasti mõtled. Kolisin Saksamaale ja minu Eestis lõpetatud eriala siin ei tunnustata. Kohalikust Töötukassast nõuandeid pole saanud, seega tuleb omal käel midagi täiesti uut leida, mis tööna pikaks ajaks püsima jääks. Tänan siiski vastuse eest! Rohkem ei tülita…
Lihtsalt tundus rünnakuna. Sorry. Aga mismõttes ei tunnustata? Lase oma paber ära tõlkida ja apostillida. Teine asi ongi see, et mingi paber ei annagi midagi, annab ikkagi kogemus ja sina ise.
Ära siis tunne ennast rünnatuna. Nii lihtsalt need asjad siin ei käi. Kõik on tõlgitud ja tehtud. Saksamaa kaitseb oma tööturgu. Kohalik haridus peab olema ka riiklikult tunnustatud (kindlustunne minu jaoks) ja vähemalt kolmeaastane.
10a tagasi tundub, et oli lihtsam. Eesti oli just Euroopa Liiduga liitunud ja mul aidati väga hästi integreeruda – tasuta keeltekool, eriala kooli valik jne
Ajad mingit kägu jälle vist :D kui ei suuda isegi meenutada ,mida õppinud oled hmm.. keskkool ikka lõpetatud ?
Jep, polegi kunagi koolis käinud. Lasteaiaharidusega olen. Tainas. Jumal, ma ei mäleta tõesti mis see nimetus täpselt oli, õppisin seda 10a tagasi ja kui mul seda paberit igapäevaselt vaja pole, siis ma ei mäletagi mis seal täpselt kirjas oli. Eesti keelde tõlkida on veel oma asi. Ma arvan, et kuna mul CVs on hotellindus-teenindus-toitlustus, siis midagi sellist see saksa keeles oligi. Täiesti rändom asi, milles kahelda. Või no, mis vahet sel üldse on, mis haridus mul on. Sama hästi võiks olla mingi saksakeele filoloog (tegin riikliku eksami 96le punktile), täiesti savi seitse, mis paberid mul taskus on, need ei anna mitte sittagi.
96 punkti ei tee Sinust filoloogi. Paber ise ei anna ka tõesti midagi, ent kui paberi taga samuti midagi on, siis evid vähemalt laiemat silmaringi, loed uudiseid teise pilguga, tööl kasutad ka rohkem pead, oskad rohkematel teemadel mõistlikult kaasa rääkida. Kui seda ei ole, siis ei oska muidugi ka millestki puudust tunda. Ma ei räägi hetkel Sinust, sest ei tunne Sind. Põhimõte jääb samaks.
Sinu reaktsiooni praegu lugedes tundub, et see haridus mingi valupunkt sul?
Esimest kommentaari lugedes ei tulnud mul sekundiks ka pähe, et see inimene ussitada oleks tahtnud…ise tõlgendasid seda nii.
No tavaliselt käiakse siin jah ilkumas sel teema, et mis haridus see ka on.. tartu ülikool, vot see on haridus.
Vabandan kui see polnud rünnak :)
Ja pole mul mingit valupunkti, minu jaoks on paber ebaoluline. Ma oskan süüa teha ka paberita. Jah, ma sain sealt koolist mingid algtõed, ala kuidas ise majoneesi teha ja millises klaasis mida serveerida, aga.. saad isegi aru, see ei muuda mu söögitegemisoskust, loomingulisust köögis või maitsemeeli ja eksperimenteerimishimu :)
Riikliku eksami tulemus nüüd filoloogiakraadiga küll ei võrdsustu :D
Jumal, see oli iroonia :D
Vabandust, täitsa teemast mööda, aga te ei tee enam SNKT kommenteerimist. :-( Miks? Nii mõnus oli lugeda neid. Muidugi on kõike muud ka huvitav lugeda
Pole viitsinud jah, kiired pühapäevad on olnud ja siis vaevu jõuad selleks ajaks koju ja siis tõesti ei viitsi toksida.
Häid mangosid võib mujalt ka saada.
Fb Italian taste in Estonia
Käisime perega. Olime 2 kuud tagasi just Taist tulnud ning igatsesime tai toidu järele (mina tahtsin papaia salatit, mille järele oli niii suur igatsus). Interjöör ja teenindus oli tore, aga no portsude ja hinna suhe on ebamõistlik. Samuti polnud maitsed päris need. Paljud sõbrad on samuti kurtnud selle üle, et pearoad on nii väiksed, et tagasi ei tiku. Soovitus – hea koht, kus haarata üks salat ja kokteil!