Kui üks ema mind mulliga mänguväljakul nägi..

Kui me sõbrannaga plaani pidasime, et teeme laupäeval lastele filmiõhtu – madrats alla korrusele maha, snäkid, kokteilid, smuutid, mida vaid hing ihaldab, siis teadsin kohe, et hommikul kell kaheksa nad ärkavad ja nõuavad pannkooke. Tellisin ettenägelikult Kookerist hunniku pannukaid kella 10ks, et Meelis võtab peale ja lähme teeme kuskil õues pikniku kui ilus ilm on.

Algne plaan muutus veits, sest Hedelin jäi haigeks, aga ma mõtlesin, suva, kui ta nagunii haige, siis mis see paar tundi õues enam muudab, soojalt riidesse ja läksime metsa asemel mängukale ja lastel oli megatore. Meil ka. Kui pühapäeva hommikul saab sibulat, kalamarja ja mulli, siis ma ei kurda.

Mulle eriti meeldisid need teised inimesed mängukal. Üks isa vaatas küll, et.. ee ok, tulete siia jooma. Siis tuli üks ema lapsega ja ta lihtsalt ütles nagu oo, äge. Aga ta tegelikult vist ei tahtnud seda kõvasti öelda, aga terviseks! Nautige elu. Iga päev olgu elamist väärt.

Ja kui te Kookerist midagi ei tea ja kui te ei tea, mida kui palju tellida, siis neil on valmis kombod olemas. Ma teadsin, et me väga palju ei söö ja alati jääb alles, seega tellisin pannukaid kalamarja ja mulliga kahele, lastele suure koguse pannukaid šokolaadiga ja Meelisele portsu kaerapannukaid. Limpsid ka ja ausalt, polegi väga palju vaja, et elu nautida.