Ikka ja jälle kuulen inimesi rääkimas, et mis klubis nad on – 3k klubis, 5k klubis, 30% klubis, 50% klubis.. Mida need klubid tähendavad? 2k, 3k, 4k jne näitavad sinu brutopalka, %klubid näitavad, mitu % palgast sa kõrvale paned. Mul juhtus suvel nii, et sattusin üle öö 1k klubist 4k klubisse – mu palgatõus oli ma julgeks öelda kolossaalne, sest mu palk tõusis pärast vanemapuhkuselt tagasi minekut 1300€ pealt 4100€ peale. Ära hõiska enne õhtut, tavatsetakse öelda, mis?

Minu vanemapuhkuse ajal olid firmas ümberkorraldused ja minust sai Baltikumi brändijuht ja seega ka palgatõus. See sisaldas küll endas boonust, põhipalk tõusis ainult 386€, aga.. kui miski on liiga hea, ei saa see tõsi olla. Kolm kuud õnnestus mul 4k klubis olla ja siis jätkasin ma vana hea 1k klubiga, sest.. ümberkorraldused ei toimunud ainult Eestis, vaid kogu firmas, vahele sattus ka sõda, tarneraskused, uued bossid ja.. hakkas üks lõputu – “kohe läheb paremaks, paar kuud ehk saad hakkama”. Saingi, sest panin oma säästud hakkama ja maksin endale teise palga lisaks enda ettevõttest, varem polnud selleks otsest vajadust.

Ja kui nüüd (jaanuaris) toimus järjekordne struktuurimuudatus ja mulle saadeti uus lepingulisa, siis ma tundsin, et aitab. Mu palganumber oli seal sama mis varem (1300 kätte, 1686 bruttos), ma ütlesin, et ma keeldun sellele alla kirjutamast, ma olen üheksa kuud elanud heas usus, et kohe läheb paremaks ja seda pole juhtunud.

Selgitasin, et olen neile vastu tulnud ja eeldasin, et oktoobris kokkulepitud palgatõus ka jaanuaris tuleb, saan aru, et siia vahele tuli veel üks struktuurimuudatus, aga minu palgarida eelarves on kinnitatud ja et olen nõus alla kirjutama, kui lisaks nende poolsetele punktidele läheb lepingusse mu põhitasu tõus + boonussüsteem, sest.. ma tean, et see tegelikkuses toimib väga tulusalt, kui me ühel hetkel oma tarneprobleemid lahendatud saame.

Kirjutasin neile ise need punktid valmis, mida ma lepingus näha tahan – palgasoovi samuti, ilmselgelt vajaksin ma rohkem kui ma küsisin, aga olen nõus endale jätkuvalt ise juurde maksma.. ja ütlesin, et kui nad arvavad, et mu praegune positsioon ei ole seda väärt, siis leidku mulle firma siseselt uus koht või lisatööd. Pakkusin neile ka kaks lahendust, kuidas ma saaksin neile kasulik olla.

Pange tähele, ma ei öelnud, et ma olen nõus lahkuma. Seaduse järgi nad mind koondada ei saa, kuna mul on alla 3aastane laps. seaduse järgi peavad nad pakkuma mulle ka minu töökoha kadudes firmas uut kohta, kui ma ei nõustu, jätkub leping vanadel tingimustel. Oi, ma olen nendega juba kunagi puid ja maid jaganud selle koroona miinimumpalga ajal ja mul on seadused hästi selged…

Mu sõbranna imestab, et kuidas ma nii kaua olen vastu pidanud. Aga töö meeldib, koormus on ideaalselt sobiv mulle kahe lapse, nende kodus lõunatamiste ja trennide vahel ja muude projektide jooksutamiseks.

Oi, mis siis lahti läks. Minu imestuseks ei tulnudki vastu mingit juttu, et oota veel veidi.. vaid.. ma ütleks, et kogu see kamp läks tagajalgadele ja hakkas genereerima, kuidas mind ikkagi alles saaks jätta. Kohe samal hetkel kirjutas mulle mu endine ülemus, et saatis edasi kirja kellelegi, et mulle soovitud palk makstaks. Järgmisena kirjutas praegune ülemus, et kohe uurib veelkord asja ja siis kirjutas mulle keegi, keda mina ei tea, aga tema teadis mind hästi – ma olla oma ala parim, kõik kiidavad ja tema tahab mind oma tiimi.

Mitte, et täna veel midagi 100% selge oleks, aga mulle pakuti tõesti uut kohta, mille ma hea meelega ka vastu võtan. Aga lepinguni läheb aega kaks nädalat. Hoidke siis pöidlad pihus, et minu ideed neile sobiksid, mida ma veebruari keskel Sloveeniasse esitlema sõidan. Ja kui te arvate, et nad on mulle uut palganumbrit esitlenud, siis te eksite. See läbirääkimine ootab mind ka ees justnimelt Sloveenias. Nii et topelt pöidlad pihku nüüd. Olen valmis, et me hakkame selle summa üle kemplema, sest ma ei küsinud just vähe. Aga küsisin Eesti keskmisest natuke rohkem ja meie firma teistest brändijuhtidest ka natuke rohkem – kamoon, inflatsioon on 21% ja mu ideaalpalk oleks nagunii küsitust kõrgem, võimalik, et ma seda summat Sloveenias veel korrigeerin. Oleneb koormusest, praeguse koormuse ja töö kasuks (ja väikse palga kompensatsiooniks) ongi mugavus, kodukontor, ajaliselt mitte paika pandud tööaeg, st ma ei pea 8-5ni saadaval olema, vaid võin tööd teha ka kell 22.

Aga vähemaga kui ma küsisin, ma ei lepi. Ma tean, mida ma väärt olen ja kui see on lõpp, siis see on lõpp, eks siis avanevad uued uksed ja elu läheb edasi. Ma olen suures plaanis ikkagi positiivselt meelestatud.

Avapildil mina viimati Sloveenias ehk siis kui tiimiga liitusin ja siin viimasel pildil üks sobilik kaader uutest avanevatest ustest (sügis 2018).