Kuu aega ilma lihata – kuidas meil läks?

Proovisime siis kuu aega nö lihata elada. Tuleb tunnistada, et saab elatud küll ilma lihata, aga see pole ikka meie jaoks. Meile meeldib liha ja ilmselt siis meie kehad vajavad seda, et me seda natuke igatsesime.

Patustasin nii mõnegi korra (Meelis oli kordades tublim) – paar korda sõin maksapasteeti, hapukapsasuppi tegin lihaga, sõbranna juures sõin sülti, Matsimoka letist möödudes hakkas suu vett jooksma, väike suitsuvorst ja ausalt, maailma parimad, verivorstid! Seal on suured suitsulihatükid sees, täiesti taised. Mmm…

Otseselt mingit liharooga ma ei teinud, või käntsakat liha endale ei praadinud, aga näiteks hapukapsasupp ilma lihata pole see õige. A, okei, valetan, ükskord tegime apelsini-mee marinaadis parti ka.

Tegin väga palju nö vegan toite, või noh, lihtsalt ilma lihata asju – pastat seentega, ahjus juurvilju, lihtsalt ilma lihata. Sõin verivorste – Meelis ütles, et see on liha, minumeelest veri ja kruubid ja soolikad pole liha. See selleks.

Lõpptulemusena kavatsen ma lihasöömist jätkata. See ei tähenda, et ma iga jumala päev liha söön. Söön muid asju ka, aga ma ei leia, et peaksin liha oma menüüst totaalselt välja jätma.

Ja kalast ma ei suutnud ka selle kuu jooksul loobuda – hiljem sain teada, et kala on ka loom.. Ma arvasin, et kala on kala ja loom on loom… Mida iganes, inimene õpib kogu elu. Krevetid on mu lemmikud! :)

Ühesõnaga, saime kuu aega suhteliselt lihavabalt elatud küll, aga ma tean, et hommepäev lähen ma poodi, ostan kanafileed ja seeni ja kirsstomateid ja teen ühe suurema laadungi Tom Kha suppi. Issand, neelud käivad juba praegu.

Ja kõige lõppu pilt meie pühapäevast :)