Lasteaed vol 2 aka mõttetu materiaalne mutt

Kui ma eile kirjutasin sellest lasteaeda minekust (loe siit!), siis tõesti, minu esmane mure oli, et mis asju sinna kõik vaja on. Ma saan aru, et lolliks minna pole mõtet ja less is more, aga lihtsalt, et äkki ma ei tulegi mõne asja peale, mida seal vaja peaks olema – näiteks eraldi “trenniriided”. Aga nagu ikka – mismõttes sa paned lapse venekeelsesse rühma, tekitad stressi ja üldse lapsele ei mõtle jne

1. mingi mõttetu eit – mõtled ainult, mis vaja on, mitte sellele kuidas laps hakkama saab

Ma pole jõudnud lihtsalt selle postituseni. Ja siingi on ilmselt kümneid erinevaid arvamusi. Ma pole enda jaoks veel selgeks mõelnud, kuidas ma teen, kas ma hakkan teda harjutama või viskan pea ees otse tundmatus kohas vette. Laps ei ole loll. Ta saab väga hästi aru, mis ma räägin. Nagu üks mu sõbranna ütles – tema on oma kolm poissi viinud lasteaeda, öelnud uksel, tsaupakaa, emme siit edasi tulla ei tohi ja näeme õhtul. Pole probleemi olnud. Samas tean inimesi, kes on oma lapsi kuu aega harjutanud ja lõpuks ripuvad nad ikka mantlinööbi küljes ja ei lase emal minema minna. Võta sa siis kinni, milline see õige variant on, eksole.

2. mine tööle kõigepealt, mis lasteaiakoht

Mida ma ronin sinna tööle, et kohe haiguslehele jääda? Ma panen lapse lasteaeda, et ta harjuks seal käima, võib-olla talle ei sobigi see variant, võib-olla mulle ei meeldi see koht, võib-olla… Ühesõnaga ma arvan, et enne võiks lapsel lasteaed selge olla ja siis lähen mina tööle. Ja seniks kuni ma saan teha kodusel režiimil endale sobilikke asju (kirjutamine, catering jne), ma kuskile kontorisse istuma ei jookse.

3. ise vene keelt ei oska ja paneb lapse vene lasteaeda – idioot!

Ma sellepärast panengi, et ma ise ei oska, siis tema ühel päeval ehk oskab. Ma olen ka valmis selleks, et ta vahel mulle mõne sõna vene keeles ütleb, aga usun, et üsna pea saab laps siiski aru, et kodus räägitakse ühte keelt ja lasteaias teist keelt. Ma ei viitsi ette muretseda, kui läheb asi kontrolli alt välja ja ei tema ise ega meie enam aru saa, mis toimub, eks siis tõstan ringi. Mis ma ikka ette paanitsen?

4. ta unustab kooliajaks selle vene keele ära

Miks? Mina õppisin kunagi koolis saksa keelt, kui ma Saksamaale elama läksin, meenusid vaid üksikud sõnad. Samas läksin seal uuesti kooli (praktikat otseselt polnud rohkem kui koolis tunnis ja poes leiba ostes), siis kolme kuuga sain vabalt oma jutud räägitud. Ehk et ma usun, et venekeele basic lasteaias tuleb koolis kasuks, tulgu see venekeele tund siis kolmandast või kuuendast või kümnendast klassist lisaks.

5. lapsele muidugi palju õnne – uus keskkond, võõrad näod, lähedased kadunud pooleteiseaastaselt ja siis veel täiesti arusaamatu keel ka. Vaene laps, ausõna!!

Ma arvan, et mitu muutust korraga ei ole halb. Näiteks kavatsen ma temaga Bulgaaria reisil ka natukene eksperimenteerida. Lutt ja piimapudel jäävad “kogemata” koju. Kui pole, on uus keskkond, pole ehk meeleski. Kui ühe päeva viriseb, siis teisel on juba see lutt ja pudel ununenud. Koju tulles neid enam pole ja ongi lutivaba elu olemas.

Ja milleks seda rõhutada, et ta poolteist on? Mingil hetkel peab see ju nagunii juhtuma? Olgu ta siis poolteist, kaks või seitse. Kooli ma ei lähe ju temaga kaasa.

6. loota, et ta ühest aastas sõimes veedetud ajast vene keelt oskab on suhteliselt naiivne

Aga kes seda loodab? Ma ei loodagi, et ta lasteaia lõppedes kahes keeles vuristab. Ja seda, mis saab pärast sõime, ma ei tea, pole veel mõelnud, kas läheb edasi ka venerühma või eesti omasse. Pole mõelnud ka, kuhu kooli ta panna. Usun, et elu muutub vahepeal. Kolime. Liigume võibolla üldse teise lasteaeda jne. Ma elan hetkes, jah, see võibolla on naiivne ja debiilne, aga ma ei tee viisaastakuplaane.

Ma parem ei küsigi siin postituse lõpus, et mis teie arvate, kas teen valesti kui venekeelsesse rühma panen, sest nagunii on kaks leeri – ühed, kelle meelest see on hea mõte ja teised, kelle meelest see on kõige julmem asi mida lapsele teha. Eks ma siis olen julm ja materiaalne, mis teha :) kõik inimesed ei saagi ühesugused olla. Läheks päris igavaks.