Liiga odav on kahtlane?

Kas te olete hinnatundlik? Kas 200€ korteriüüri on kahtlaselt odav ja otsite pigem kohta, mis maksaks nelisada pluss? Kas teksad, mis maksavad 26€ on kahtlaselt odavad ja eelistate üle viiekümneeurost paari? Kas fotograaf, kes küsib 60€ on kahtlaselt odav võrreldes teistega? Või näiteks ripsmetušš, mis maksab 3€ ei saa olla hea, see on ju nii odav?

Meelis käis eelmisel nädalal koolitusel ja seal oli teemaks hind ja hinnakujunemine. Kui turu keskmine on 400€, siis kui sina tuled turule ja mõtled, et hakkad teenust pakkuma 100€ga, sest sinu meelest on 400€ ülemakstud, siis sul pole üldiselt kliente, sest inimesed ei julge nii odavalt osta. Olete sellise asjaga kokku puutunud?

Hakkasin mõtlema, et tõesti. On selliseid inimesi, kes maksavad ulmesummasid, sest odavam tundub kahtlane. No näiteks (ja ma ei pane siin jälle kellelegi puid alla :D) jagas Henry paar päeva tagasi oma Facebookis mingit telefoni kaitseklaasi kohta, kus klaas maksab 30€. Ma ostsin eBayst endale klaasi 77 sendiga. Hm.. Ma ei tulnud selle pealegi, et see võiks olla ebakvaliteetne või et midagi on valesti, sest see maksab nii vähe. Ometi olen ma enam kui kindel, et paljud seda ei telliks, sest liiga odav tundub kahtlane.

Ma ise ka mõnikord avastan end mõttelt, et hmm.. veider, liiga odav. No näiteks kui me nüüd Taisse elamist broneerimisime ja erinevaid kohti vaatasime, siis.. Leidsime airbnbist ühe kolme magamistoaga korteri, mille hind oli 48€ öö, kui kõik teised olid alates 85€ öö. Tundus kohe megakahtlane ja me heitsime selle kõrvale.

Aga jumala eest, äkki see on mingi rikkur, kellel on savi seitse, kas ta saab öö eest 48, 98 või 108€.

Siis mõtlesime hotelle vaadata, kõik mis leidsime ja valikusse jäid olid umbes 100€ öö per tuba. Ja siis ühtäkki leidsime me hotelli, kus sai võtta peretoa, kolmetoaline, terrassiga jne mis maksis 200€ kaheks ööks. Me olime jälle, hmm.. kahtlaselt odav. Bronnisime lõpuks kahe magamistoaga ligi 200 ruutmeetrise sviidi, hinnaga 525€ kaheks ööks. Tundus normaalne :) Esimesel pildil meie magamistuba (ma just omavoliliselt bronnisin selle meile) :D

Ehk siis ma mõtlen, et kas inimesed näiteks tahavad pildistama minna, küsivad siit-sealt hinnapakkumist, saavad kolmest kohast vastuseks 125€ pool tundi ja siis ma ütlen, et meil saab sama raha eest tunni, siis kas inimesel tekib sama reaktsioon, hm.. kahtlaselt odav. Või et kui keegi küsib reklaamipakkumist ja ma ütlen 150€ siis on mingi.. eee.. megaodav. Kahtlane!

Kui ma mõtlen, millistel juhtudel ma veel tunnen, et „hmm.. kahtlaselt odav“ – mu meelest näiteks kolmeeurone jumestuskreem on kahtlaselt odav.

Samas ma meigin ülivähe ja ei raatsi iial 30€ jumestuskreemi osta, kuigi suures plaanis poleks ju vahet, mul kulub seda tuub aastas, eks. Iga kord kui mul (no üks kord aastas) seda vaja on, siis ma vahin veebipoodides nagu loll, et hmm.. millist võtta. Valin alati mingi keskmise hinnaklassis oleva, mis on näiteks sooduses. Praegu kasutan viimati Dermosili poolt saadetud jumestuskreemi ja ilmselt ma seda nii pea välja ei vaheta. Sobib mulle hästi ja toon on väga hea. Aga see selleks.

Küsisin Meeliselt, millisel juhul ta sama mõtleb. „Issand, ma ei oskagi nii välja tuua, näiteks nende toolide puhul me ju hetkekski ei mõeldnud, et imelikult odav. Samas kui keegi mulle toru 500€ga müüa pakuks, tunduks kahtlane.“

Toru all peab ta siis silmas seda kolmetonnist objektiivi, mis tal väljavahetamist vajab ja toolide all peab ta silmas meie uusi toole. Me vanad toolid olid täiega räbalad. Mõtlesin, et vaatan, mis uued maksavad. Suvalised kunstnahast kärakad maksid a 40€ tk. Täispuidust klassikaline tool 80+€ tk. Ja siis avastasin osta.eest neli täispuidust sametkattega tooli „osta kohe hind“ 70€. Ma ei mõelnud hetkekski, et kahtlane. Ostsime need ära. Need on nagu uued ja praegu mõtlen, et sajandi diil – neli tooli ühe tooli hinnaga.

Samas näiteks tahan ma, et teksad oleksid odavad. 25€ on lagi, mis lagi. Ma ei näe pointi maksta teksade eest 50 või 80 eurot. Mis vahet neil saab olla näiteks 20€ NewYorkeri teksadega? Teksa on teksa, ei? No siin me jõuame tagasi nende Alari Kivisaare särkideni – jaaa, tunnistan, särgid on imepehmed ja ei lähe värvist ära, aga plinn, 50€ särgi eest. Ma ei raatsi. Ja pealegi, tean ma juba, et kui ma kirjutan, et ostsin 50€se särgi, saan kohe sõimu, et miks ma raiskan ja omakodu fondi jaoks ei säästa. Ja kui ma Alarilt need kingiks saan, saan jälle sõimu, et blogin selleks, et tasuta asju saada.

Millistel juhtudel teil tekib see tunne, et asi on kahtlaselt odav? Mis on normaalne hind teksade eest, et te ei kahtleks? Mis on normaalne hind rahakoti eest, et te ei kahtleks? Mis on normaalne fotograafi tunnihind, et teil ei tekiks tunnet, hm.. kahtlane. Või mis oleks normaalne hind kaitseklaasi eest? Või hotellitoa eest?