Liiga palju asju!

Nagu ma nüüd näen, oleks veelgi vähem asju võinud kaasa võtta ja arvestades, et meie kahe asjad mahtusid kaheks nädalaks käsipagasikohvrisse… Võtsime me niigi megavähe asju kaasa.

Mul oli kaasas seitse kleiti, kahed bikiinid, trikoo, siidist hommikumantel, kahed madalad kingad ja üks T-särk, kusjuures ma ei saa üldse aru, miks ma selle kaasa olen võtnud, sest ühtki seelikut ega püksipaari mul pole. Kui välja arvata need “talveriided”, millega me tulime.

Hommikumantli võtsin ma esimesel päeval korraks välja ja see vedeles järgnevad viis päeva diivanil. Ühe kleidiga käisin ma kaks korda ja viskasin minema. Üks kleit on mul seljas olnud ühe korra – lennukiga maandudes, viskasin maani lillelise kleidi selga, et valged jalad inimesi ära ei hirmutaks. Siiani seisab see kapis. Ühe kingapaari olen tänaseks ka juba minema visanud ning mõlemad paarid bikiine on sama teed läinud. Ma ei viitsi tagasi tuua asju, mis pole mugavad ja head…

Asi on selles, et alati kujunevad nö lemmikud välja – mul on hotellis molutamise kleit, rollerisõidukleit ja õhtul jalutama minemise kleit, mille ma ostsin siit kohapealt endale 500bahtiga. Kahte kleiti olen veel vahepeal paar korda kandnud, aga tõele näkku vaadates, oleksin ma kohe võinud maha jätta bikiinid (sest kõige mugavam on seljas ikka mu monokiini), kolm kleiti ja hommikumantli.

Meelisel on umbes sama seis, tal olid kahed lühikesed püksid ja mingi seitse särki – millegipärast kannab ta ikka ainult kolme neist.

Vahepeal oleme korra ka pesupesemise teenust kasutanud 50bahti/kilo.

Ja lisaks oleks ma maha võinud jätta meigiasjad, mis ei võta eriti ruumi, aga jumala mõttetu oli vedada lauvärve, kulmupliiatsit ja pärlpuudrit. Ma ei meigi end rohkem kui kammin ripsmed ja astun uksest välja. Ja milleks mulle kolm huulepulka? Ma ei tea kuhu ma kukkusin, kui ma asju kokku panin.

Õnneks, sõprade õnneks, tuleme me tagasi kahe kohvriga, millest suurem on kingitusi täis! :)