Täna kiidame, aga sisimas vihkame! Milleks?

Tahtsin instasse lihtsalt selle pildi panna, kahe lausega – ootame Ieva kleiti ja ei näe põhjust ainult täna Eestit ülistada nagu kõik seda teevad. Aga kohe hakkas mõte jooksma ja tundsin rolleriga sõites, et pean postituse tegema, sest pildiallkiri läheks muidu hirmus pikaks.

Alates südaööst näen ma facebookis ja instas nõretavaid tekste ja pilte ja kommentaare kui ilus ja hea on see armas Eestimaa. Sorry, ma ausalt ei saa aru sellest ühepäevasest melanhooliast kui ilus ja tore kõik on, kui tegelikult paljud nii ei arva. Milleks see kõik?

Täna kiidavad kõik kui tore ja ilus see riik on milles me elame, kuidas see on nii kauni loodusega ja imeline paik laste kasvatamiseks. Juba paari tunni pärast ei jõua needsamad inimesed ära ohkida, kui mõttetu oli presidendi kõne, kui kole oli Ieva kleit, kui igav oli programm ja kui kuivad olid suupisted ja vein liiga hapu. 

Jah, Eesti on minu kodu ja ma tahan sinna alati oma rännakutelt tagasi tulla, aga et ma seda aastas korra idiootlikult ülistama kukuks – seda ei juhtu nii pea.

Seni kuni riigikogus on kapipeded kes kooseluseaduse vastu hääletavad, sest erakond nõuab; seni kuni linna juhib viimased aastad täiesti seniilseks muutunud mees, olenemata sellest, kas ta on tagandatud või ei; seni kuni meie seas on inimesi, kes arvavad, et iga vastutulev meist erineva nahavärviga inimene ta lapse vägistab… Seni ma seda ei tee! Kahjuks minu silmad ilmselt ideaalset Eestit ei näegi. Aga seni kuni see pole ideaalne koht elamiseks, ma ei kavatsegi seda lolliks kiita!

Mind teeb kurvaks, et meie seas on inimesi, kelle jaoks kahe inimese armastus võib olla ainult ja ainult kahe erisoost ja samavärvi inimese vahel, muidu oled sa räpane pede või odav hoor, kes on end murile naiseks andnud…

Mind teeb kurvaks, et meie seas on inimesi, kes aitavad teisi ainult siis, kui ise seeläbi pildile tõusevad või kui kellelgi maja maha põleb, isa ära sureb või kui meedia sellest kirjutab…

Mind teeb kurvaks, et maksumaksja raha eest tehakse nii palju valesid otsuseid ja mind teeb kurvaks, et inimeste poolehoiu saanud ja seeläbi riigikokku pääsenud inimesed ei suuda isegi ausalt enda ja rahva eest seista, ja hääletada seaduste poolt/vastu kuidas nemad õigeks peavad või mida nad on valijatele lubanud, vaid kõik lepitakse kokku salajastes kabinettides öötundidel või saunalaval…

Mind teeb kurvaks, et minu ümber on nii palju silmakirjalikke ja kitsarinnalisi inimesi, kelle jaoks on elu must/valge, vanemad kanaemad või rongavanemad, kõik meist erinevad inimesed haiged värdjad, kõik teistvärvi inimesed automaatselt pommivööga pagulased…

Mind teeb kurvaks, et üks toimekas Eesti naine peab Eestist ära kolima ainult seepärast, et ta armus tumedanahalisse mehesse ja sai lapse ja ta ei talu, et tema last poes sõimatakse. (Ei mäleta nime, oli Anu Välba saates paar nädalat tagasi!)

Mind teeb kurvaks, et inimesed ei süvene üldse teemadesse ja lahmivad lihtsalt emotsiooni pealt, mida meedia ette söödab. Näiteks see pagulasteema – eestlane ohib, et meile antakse vähem kui pagulasele. Süvenemata, kes ja milline pagulane see üldse loa siin elamiseks saab! Süvenemata, kust see raha tuleb, mida neile jagatakse… Kohe on tegemist vägistaja ja kriminaaliga, kes noolib meile mõeldud raha!

Mõelge hetkeks, mis tunne oleks olnud teie vanavanaemal või vanavanaisal kui ta saadeti Siberisse ja teda oleks igapäevaselt seepärast mõnitatud ja arvatud, et on m*nn raisk, kuradi sisserändaja. Ei teie vanavanematel ega täna meile vastu võetud pagulasel polnud muud valikut. Tal on ainult valik alla anda ja surra või tulla, alustada nullist ja ellu jääda.

Jah, ka minul on nende pagulaste osas kahetine suhtumine, sest üks osa neist on laiskvorstid, kes tahavad eurorahade peal liugu lasta, kuid kindlasti on nende hulgas ka selliseid, kes näevad Eestis uut võimalust. Miks me seda neile ei anna? Miks me nad eos mutta tambime? See on sama, kui mina või sina läheks uude riiki ja tahaks seal elu alustada ja igal pool öeldaks sulle – häh, eestlane, mis sul siit vaja!

Mind teebki kurvaks, et mu ümber on nii palju inimesi, kes ei suuda mõista, et kõik ei peagi ühtemoodi käituma ja tegutsema, vaid prooviks mõista, et võib ka teistmoodi käituda ja tegutseda!

Lähen võtan turult ühe moijto-ämbri ja tähistan! Aga Ieva kleiti ootan ikkagi rohkem kui midagi muud!

Mingit retoorilist küsimust, mida arvad sina pagulastest, kooseluseadusest või riigikogu kapikates, ma üldse küsimagi ei hakka! Või vähemalt kommentaare loen mõne aja pärast kui ma olen sõimuks (rongaema, pagulastepooldaja, homosõber) valmis!

Head vabariigiaastapäeva!