marimell LA’s – kartsin, et kulub 20 tuhat

Kuu aega enne reisi oli mul planeeritud reisi eelarveks 10 000 eurot. Lootsin, et saame soodsamalt, aga et üle selle ei tahaks väga maksta. Enne reisi olin arvestanud 12 000 euroga, sest kõik tundus pigem kallim kui odavam. Olin valmis juba, et tulen sealt 20 tuhat vaesemana tagasi. Ma ütlen ausalt, et kindlasti saaks teha teisiti, elada-süüa mujal, mitte osta kümmet Mr Beasti šokolaadi prooviks jne – aga esimene kord ongi ilmselt õppimiseks ja mingi meeletu eeltöötegija ma ei ole. Mulle ei meeldi reisida nii, et ma google view järgi juba tean, mis nurga taga on. Tahan koha peal avastada ja uudistada. Aga kokkuvõttes kulus oodatust vähem. Kõigest järjekorras.

Alustan algusest, tervitan siinkohal meie teist assistenti (jep, meil on mitu töötajat, ise enam ammu ei jõuaks kõigega tegeleda!) kes kõik mu voiced reisi jooksul tekstiks toksis, et mul oleks kergem ja kiirem teile see kokkuvõte teha. Proovin võimalikult kompaktsena selle kõik hoida, et info oleks üheselt ja kiirelt leitav.  

KULUD ENNE REISI

Enimküsitud küsimus Insta Q/A ja TikTok live’ides: kust me raha saame, et reisida? Teeme tööd ja aitame ettevõtteid valdkondades, mida hästi valdame, on aus vastus.

Reisikindlustus ✅ 68,53€

Alustame kõige tähtsamast – selleks on reisikindlustus. Meil on olemas aastane reisikindlustus, aga tahtsin olla kindel, et see katab kõik vajaliku, mida meil mis iganes põhjusel võiks ette tulla – pagas, selge see, et toome sealt noosi kaasa ja ei tahaks peale maksta. See oli meil juba varasemalt olemas, nagu ka tervis ja reistõrge, aga mida meil ei olnud – rendiauto omavastutus. Ja kuna USA on minu jaoks selline maa, kus iga asjaga on kohe kohtukeiss, siis tundus mõistlik end kindlustada kõikvõimalike asjade vastu.

Vahemärkus: maanteedel on igal pool sildid – juhtus avarii, helista mulle – jurist XXX, number xxxx. USAs pidid juristid ootama EMO ukse taga, et kui sealt välja tuled, siis “noh, kas kaebame kohtusse?” 

Meil on alates Covidist reisikindlustus olnud Salvast, sest nemad esimesena pakkusid Covid kaitset ja nii ma mingi hetk sealt aastase tegin ja nüüd olen seda pikendanud. Ma olen tüübilt väga mugav – kui miski on hea ja toimib, ma ei viitsi uurida ja vahetada. Nüüdsest on Salvas veel mingi selline asi, et kui sa ostad oma kindlustused e-teenindusest, nagu mina olen teinud, siis kogub su kontole 3% makstud summast nö salva raha, mida saad järgmise kindlustusega kasutada.

No näiteks, meil oli ostetud kindlustusi varasemalt 1345,89€ eest ja kogunenud salva raha 39,47€, mis tähendas, et see auto lisakindlustus, mis oleks maksnud 108€, maksis mulle selle võrra vähem. Ehk siis salva raha reegel on, et saad kogunenud raha kasutada uue kindlustuse maksmisel 50% ulatuses poliisi maksumusest. Lõppkokkuvõttes, mida rohkem kindlustusi sul on, seda suurem see soodus% on.

Lennupiletid ✅ 1744€

Meelise sünnipäeva õhtul (augustis), ma enam ei mäleta kes, mainis, et “oh, USAsse olid lennupiletid mingi 370€..” Võite kaks korda arvata, kas ma läksin neid otsima. Loomulikult läksin. Loomulikult ka leidsin. Meelist New York eriti ei kõnetanud – “seal on sama kliima mis meil” – mul oleks ka 10kraadises New Yorkis olnud okei olla, sest mind jälle kõnetas vähem Los Angeles, kus on oktoobris 26 kraadi sooja. Kuna aga Hedonile meeldiks kindlasti soojem kliima rohkem, pakkima peab vähem, siis hakkasin skeemitama kuupäevi Los Angelesse. Tahtsin, et vähemalt osaliselt jääks koolivaheaeg sisse, et me seal megalt õppima ei peaks. Ja Halloweeni ajal sinna minek tundus ka põnevam kui niisama suvalisel ajal. Pealegi, lubas internet, et LA on veidi soodsam kui NY. Piletite lõpphinnad olid vastavalt 602€ meile ja 540€ Hedonile.

Mis ma tahan tegelikult öelda, ma olen juba aastaid mõelnud, ma räägin siin ikka 10 aasta tagusest ajast kui omal ajal Finnairi üritustel käisime ja neile koostööd pakkusime, et tahaks nendega pikaajalist koostööd teha ja business classi nautida, siis täna on mul hea meel, et me seda koostööd saanud pole. Siseinfona tean, et üks kuulus Eesti suunamudija lasi nad rämedalt üle ja seepärast on nad uute Eesti koostööde osas väga skeptilised ja me ei ole koostööd viimase kahe pika lennu puhul saanud, aga täna ma ütlen ausalt, et hea on, et ma ei ole saanud, sest siis ma kiidaks neid taevani, et küll on ilus ja hea, aga tegelikult.. Tegelikult on Finnairist saanud täielik Skandinaavia Ryan Air. Tase on ikka nii kolinal kukkunud, et piinlik hakkab. Ja siin ei räägi mingid hapud viinamarjad, vaid reaalne kogemus, mida mul ei oleks, kui oleks koostöö.

Veebruaris Mehhikos käies saime businessi upgrade’i, samamoodi punktide eest, mitte koostöös ja siis oli kõik veel tasemel (ka turistiklassis, tagasi tulime seal) ja kevadest nad hakkasid oma asju muutma – kadusid ära pagasimäärad, toiduvalikud, padjad, tekkisid uued klassid jne. Ja mu meelest tegid nad endale sellega karuteene – nad on muutumas odavlennufirmaks, kuigi piletihinnad on kohati kosmoses.

Tahtsime upgradeda ennast seegi kord businessi, mul oli vanast ajast seal jälle hunnik punkte kogunenud (Mehhiko eest juba sain üle 20 tuhande kõikide lendude pealt) ja septembris millalgi oli neil kampaania, et said punkte osta nii, et ostad nt 1000 punkti aga saad 40% rohkem. Siis vaatasingi, palju mul puudu oleks, et upgradeda üks pikk lend ja ostsin neid mingi 400€ eest juurde. Etteruttavalt olgu öeldud, et businessi me ei saanud, sest seal oli alles kaks kohta, aga meid oli kolm ja kui alguses Meelis ütles, et me Hedoniga läheks, siis ma leidsin, et kui oleme koos reisil, siis teeme asju koos ja ei eelista kedagi kellelegi ja arvestame 100% teineteisega. Siis nad pakkusid, et aga upgradevad meid Premium turistiklassi. Kuna punkte meil oli, siis mõtlesime, et okei, saame siis selle kogemuse ka.

Info Finnairi kodulehelt: Premium-turistiklassis saad nautida kaht einet: kvaliteetset kolmekäigulist einet ja enne maandumist kergemat teist einet või suupistet. Esimese eine valikus on kaks pearooga ja see serveeritakse Soome disainiikooni Iittala spetsiaalselt Finnairile loodud keraamilistel nõudel.

Premium turistiklass algab reaga 21. Me olime reas 23 ja kui süüa hakati jagama ehk eest kolmas rida, saate aru jah – siis selleks ajaks oli kana otsas. Hedon sai viimase. Kõik ülejäänud pidid sööma loomaliha. Mulle isiklikult loomaliha eriti ei meeldi, aga okei, ma ei kurda eks, peaasi, et süüa saab, aga mul ei ole elus veel pikal lennul olnud olukorda, kus mul ei oleks valikut.

Okei, mõtlesin et suva, ostan juurde – arvake kas oli midagi osta – puder ja pasta carbonara :D Hingasin välja ja elasin edasi. Ma olen oma tüübilt pigem see, kes positiivselt mõtleb ja ei lase sellistel asjadel end häirida. Olgu mis on, meil oli Lidli pähkleid ja kuivatatud õunu. Vähemalt Karl Fazeri kommi sai kogu aeg, seda jagati kahte lehte ja energia päris otsa ei saanud.

Hommikusöögiks oli seal premiumis mingi pasta, vist bolognese laadne toode. Noh, näljaga käis kah.

Ma olen enne pikki lende lennanud suvaliste tšarteritega (nii Stockholmist kui Helsingist) ja ma mäletan nagu normaalseid koguseid ja sööke – et sul on pasta, aga saad juurde teha kuklit võiga, salat, magustoit. Noh, et saad nagu normaalselt kõhu täis. Mul on alati alles jäänud, mul ei jäänud seekord midagi alles.

Siis ostsin tunniks ajaks interneti lennukis (kuna tahtsin teada, kas ja kuidas Hedelinil esimesel õhtul läheb), mis maksis 8 euri, mis mitte kunagi mind ei connectinud. Terve öö proovisin. Hommikul juba loobusin, sest mis sest enam. Kui küsisin, et kas asi minus või äkki kuskil vaja resa teha, öeldi, sorry, me ei saa midagi teha, küsige lihtsalt raha tagasi. Okei. Küsisin.

PS! Äpp, mida nad megalt ise ka lennukis reklaamivad, ei tööta mu meelest rohkem kui ta annab teavet sulle lennu kohta – kui hilineb, mis värav jne, aga mingeid lisateenuseid ja asju läbi selle osta/muuta/lisada on suht keeruline kui mitte võimatu ja suunab sind ikka kodulehele ja nt mul läks Interneti eest raha maha, aga selleks, et seda tagasi saada on vaja uuesti sada korda sisse logida ja jebida, sest see lihtsalt ei tööta normaalselt. Chat ei saa aru, et ühenda mind inimesega ja see bot ei saa mind aitada. Ja ei ole mingit normaalset tagasi küsimise kohta, et lae fail üles nt, et ma saaks tõestada, et ei ühendanud vms. Selle kohta tuleb eraldi e-kiri, et siit lingilt saad faili saata. Kui ma poleks sellega algust teinud, oleks ma selle kaheksa euri juba korstnasse kirjutanud, sest seda jebimist oli liiga palju.

Hotell ✅ 2161€

Õigemini küll otsustasime Airbnb kasuks, sest hotelle ma alla 2600€ ei leidnud, mis oleks normaalses asukohas (kohapeal olev eestlane, kellega Meelis suhtles, ütles, et pole ime – halloween ju), sellele lisandus veel parkimine keskmiselt 300-500$ olenevalt hotellist. Ja nagu ma aru saan, siis lisanduvad sellele veel mingid maksud kohapeal. Airbnbs oli kõik hinnas ja otsisin just kohti, kus oleks parkimiskoht olemas. Meie jaoks oli oluline ka basseini olemasolu – vaene Hedon peab meiega nagunii mööda poode kolama ja erinevalt meie varasematest reisidest rohkem seiklema, olgu tal siis see õhtune basseinitiir vähemalt olemas motivatsiooniks päev meiega üle elada.

Esialgse broneeringu, mille sain hinnaga 1949€ pidime maha kandma, sest see tundus scam. Õigemini juhtus selline asi, et.. ta kirjutas mulle, et ta kogemata klikkis cancelda ja kui Airbnb raha tagastab, siis ma broneeriksin uuesti. Tundus suht loogiline, et ikka võib juhtuda. Raha tuli tagasi, aga seda juba canceldatud korterit ma uuesti bronnida ei saanud, Airbnb ei lasknud. Ta siis ütles, et kuule, aga kanna mulle lihtsalt see raha, bronnin need kuupäevad teile. Ma mõtlesin kohe, et nii loll ma ka ei ole – kanda raha Airbnb väliselt, null kindlust, et see korter meile hoitakse ja mida mul kust hiljem nõuda on? Ütlesin, et see mulle ei sobi. Ta pakkus, et okei, aga makse siis sulas kui jõuate. See tundus isegi enam-vähem okei diilina, aga minus tekkis ikkagi hirm, et jõuan kohale ja äkki selgub, et kuule sorry, aga keegi maksis rohkem ja vaata ise kus ööbid. Seega tundus kindlam endale ikkagi koht ette broneerida.

Miks kallim? Hinnad tegelikult muutusid kogu aeg ja mu meelest isegi vahepeal soodsamaks. Lõppude lõpuks oleme me seal toas ainult magamas ja mul pole oluline sada ruutu penthouse’is. Peaasi, et kõik oleks käe-jala juures ja mugavas asukohas, seega otsustasin Korea Towni vahetada ikkagi keskuse vastu, sest see konkreetne korter – Luxury Apartment in the heart of Hollywood oli kohe Walk Of Fame’i peal põhimõtteliselt, sest uksest välja astudes kaks sammu olid juba esimesed kuulsad tähed maas, toidupood lähedal nagu ka CVS ja 7/11. Hinnalt üks soodsamaid mida West Hollywoodis leidsin (seal soovitas meil elada jällegi üks varem LAs elanud eestlane).

ESTA ✅ 20€/nägu

Meil Meelisega oli see Mehhikosse lennust olemas juba, kehtib 2025 aastani, Hedonile tegin eraldi juurde. 21$ (19,99€) inimene. PS! Ilma hotelli/airbnb broneeringuta seda teha ei lase, tahab, et laeksid üles arve, kus näha, kus sa sel ajal ööbid kui USAs viibid.

Autorent ✅ 351,88€ + 78$ bensiin

Sellega tegeles Meelis. Broneeritud sai Ford Escape (or similar). Ausaltöeldes tundus mulle see autorent üks odavamaid asju selle reisi juures.

Kui meil Mehhiko reisi ajal oli läbi USA lihtsalt lend, siis läks lennujaamas megalt aega. Eeldasin ka sel korral, et 2-3 tundi garanteeritud, aga joppas nii, et ainult meie lend oli passikontrollis, mis tähendas, et meil läks ainult mingi 20 minutit ja juba saime läbi. Siis läksime hakkasime otsima autorenti. Kõnnime välja ja otsisime lihtsalt siltide järgi.

Aga siis mingi hetk vaatame, et mingi buss seisab rendiauto logod peal. Küsisime. Selgus, et jala küll sinna ei läheks, see on mitu kilomeetrit eemal. Meil oli broneeritud mingi Ford, seal oli kohe kirjas, et „Ford or similar“. Seal läks üllatavalt kiiresti, enne meid oli ainult 10 inimest, et kui ma arvasin, et me oleme seal mingi kaheksani, siis tegelikult olime me kell kaheksa juba kodus. Lennujaamast West Holliwoodi pidime sõitma veel tund aega.

Autorendist rääkides, anti meile mingi paber, minge sinna vahesse 60-99, seal on teie auto. Sellist vahet ei olnud, oli ainult kuni 60-95, mitte rohkem. Küsisime siis ühe töötaja käest, et me ei leia seda autot. Ta ütles, et ei, see tähendab, et valige auto vahemikus 60-99 kohtadel, valige milline auto soovite.

Et siis, pole üldse vahet, millise auto sa endale bronnid, võid võtta lihtsalt umbes hinnaklassi järgi, saad ikkagi valida platsi pealt millise soovid. Me ei võtnud ka seda Fordi, mida me alguses bronnisime, võtsime hoopis mingi Mazda ja võtsime lihtsalt värvi järgi, et oleks heledam, sest LAs on pigem päike ja palav ja et auto ei läheks väga kuumaks. Ehk siis selline lifehack, et bronnige endale soodsam auto, sest saad valida samaväärsete autote seast. Tegime broneeringu läbi Bookingu (rendifirmaks Trifty), sest mul oli seal soodsam hind kui otse tehes + Bookingu nö garantii ja nemad vastutasid kui midagi peaks juhtuma.

Võtsime ka sealt kõikvõimalikud kindlustused. Kohapeal pakuti veel mingit autorehvi kindlustust – see agent seal ütles, et teil pole varurehvi ja kui midagi juhtub, peate maksma väljakutse + rehvi eest, eeldasime, et meil midagi ei juhtu ja mis tegelikult selgus – meil oli rehv – ta ju isegi ei teadnud, mis auto me võtame. Ja teine rahategemise koht – nad soovitavad kütuse nö ette osta neilt, et too tühja paagiga tagasi, aga meil siin parem hind kui jaamas, tegelikkuses ajavad nad sulle kägu – jaamas oli soodsam. Meil kulus bensiinile kokku 78$.

Veel üks nipp: kui teil on lapsel vaja autos boosterit, siis selle rent on olenvalt kohast ca 20$ päev, meie seda ei võtnud ja läksime otsejoones Targetisse ja ostsime selle 36dollariga. Sääst ca 150$. Hiljem jätsime selle neile autosse. Kaasa ka ei hakka ju vedama.

Universal Stuudio ✅ 643€

Ma arvasin, et ma saan ikka päeva ka valida, aga kolm nädalat enne reisi oli juba veidi tuuga nende aegadega. Ma oleksin tahtnud minna sinna kohe reisi alguses, aga noh, kuna hinnad olid niigi krõbedad, siis valisin soodsamaid variante ja päevi. Lisaks võtsin selle ühekordse kiirema peale mineku ja Super Mario mingi lisa. Kokku läksid piletid kolmele 643€.

Nii oleme jõudnud siis Universal Studiosse. Siin võtsime natuke kallima pileti kui tavaline päevapilet, maksime 90 dollarit rohkem aga meil on ekspress sissepääs igale poole esimeseks sõiduks ja saime tasuta stuudiotuuri.

Lisaks ostsime veel 20 dollari eest early accessi (per nägu kõik hinnad) Nintendo Worldi, sest saan aru, et see alles avati ja sinna on korralik tormijooks. Selle piletiga saab sisse tund enne ametlikku aega, meil õnnestus suisa 1,5h varem sisse saada ja kogu see mass liikus kõik Nintendo Worldi suunas.

Me saime sõidule mingi viie minutiga ja terve päev püsis järjekord 40-80 minutit seal. Seega suur osa ajast tulebki ilmselt järjekordades seista. Aga mul mugavus maksab ja isegi kui meil olid need kiirpassid nö sõitudele siis veetsime pargis ikka pea üheksa tundi.

Käisime ka stuudiotuuril, mis mulle väga meeldis. Ma arvan, et seal on igaühe jaoks äratundmist, sest sõit viib läbi Meeleheitel Koduperenaiste tänava kui ka uuema aja Netflixi sarjade majade ja väga palju näitab kohti ka filmi näidetega. Saab teada kuidas tehakse filmides paduvihma, jões voolavat vett jne. Täiega lahe ja kindlasti külastamist väärt.

Universali kohta tahan esimese asjana seda öelda, et ei saa aru, miks inimesed räägivad, et see on jube hirmus kallis. Jah, meil kulus ka seal raha muu jura peale.. aga väga hea variant, osta endale mälestuseks topsik, termos vms ja saad jooki refillida 1.50 eest terve päev. Me ostsime 18 dollariga Universali topsi ja saime terve päev ükskõik millisest söögikohast sinna juua võtta.

Ametlikult kulus meil siis lisaks 50 dollarit parkimisele – võtsime lähedal oleva VIP parkimise, seda soovitati, et jalad hiljem tänavad. Lisaks kulus ca 90 dollarit söömise ja pudipadi peale, Hedon tahtis näiteks korvpalli visata (18 dollarit :D) ja söömas käisime.

Söömine oli tõesti kallis, võtsime ühe burgeri friikatega, ühe mac&cheese’i ja siis selle joogi koos topsiga ja see maksis 55 dollarit ja see oli pigem kallis, aga söögikohti oli ka muidugi odavamaid. Muidugi me ei söö ka eriti palju, et ilmselt kui kaks söögikorda seal teha ja terve pere kõik tahavad ühe roa võtta, et siis on kordades kallim kui näiteks meil oli.

Mõned mõtted:

Keegi küsis Instas, et kui telefonil saab aku tühjaks, kas akupangad kaasa või saab laadida? Esiteks, saab laadida (oma laadija kaasa! Erinevalt Uberist seal kaableid ei pakuta. Aga tõesti taksodes igal pool oli laadijaots olemas, mugav! Ja LAs on see kolmeraudne pistik, mitte nagu meil, seega soovitav kaasa võtta, aga eks ilmselt saab kohapealt osta ka, aga meil olemas mingist vanast ajast mingi selline kuhu saab nii USB ja USB C sisse pista), teiseks see äpp kust vaadata järjekordi – milleks? Igal pool pargis on infotahvlid üleval kus info aegade kohta kirjas.

Ma ei ole oma tüübilt mingi jalutaja ja ma ei saa aru neist, kes väidavad, et see ala on megasuur. Mu meelest ei olnud. Täiesti mõistlik ja pigem isegi väga kompaktne ja mõnus oli jalutada, kõik oli pigem käe jala juures ja kui järjest käia siis ei kulu aega ka sajand. Meie ikka päris palju istusime ja olime niisama ka seal nt Potteri maailmas ja söömas jne.

Seal mängib kogu aeg õnnelik muusika, värvid vilguvad, sul ei teki kordagi tunnet seal kohapeal olles, et sa oleksid väsinud või tahaksid ära minna. Nii kui see uks su selja taga sulgub ja sa muusikat ei kuule ja värvid muutuvad vaid autodel parklas, saad aru, et oled rampväsinud.

Bubble World ✅ 107€

Kui ma Tik Tokis veidi ringi vaatasin, et mida teha, siis see Bubble World tundus ka põnev koht külastamiseks. Sealgi pidi piletid ette ostma, et veidi soodsamalt saada ja.. päeva valima. Ehk suht palju mu esialgne graafik, mida teha ja kuhu minna muutus just nende piletiostude tõttu, sest soovitud kuupäevadel polnud enam häid hindu. Aga pole häda. Eelmüügist olid piletid meile kolmele 107€. Soovitame soojalt – nagu muuseum avastuskeskus. Kõik mullidest. Megasuur mulli/pallimeri, erinevad võimalused mullidega pilte teha, mulle puhuda, tulistada, pumbata. Selline veits Ahhaa keskuse, Proto vibe, aga noh, mullidest ainult. Lastega peredele kindlasti fun koht kuhu minna. PS! Instagrammish kui tahate ägedaid pilte.

Madame Tussauds ✅ 113€

Vahakujude muuseum on koht, mida me igas linnas alati külastame. Kuna tavapileti ja VIP pileti vahe oli vaid paar $ siis võtsime täispaketi, mis tähendas, et lisaks muuseumile saime nautida ka kinoelamust ja meist tehti videoklipid ja pildid kümnel erineval taustal.

Paparatso tuur ✅ 237€

Selle teenuse ma leidsin konkreetselt Airbnbst pärast korteri bronni, seal tuli, et soovitame, mida teha LA’s. Paparatso tuur, et kohalik TMZ ajakirja fotograaf viib teid tuurile sinna kus staarid liiguvad ja pilte saab ka. Kuna me alati reisidel fotograafiga kuskil käia tahame, siis tundus see suht 2in1 variant ja olgem ausad, me pole küll aastaid enam meelelahutusmaailmas selles mõttes tööl nagu varem, aga see on kindlasti teema, mis meid jätkuvalt huvitab ja megalahe tuur oli. Saab teada nii seda, kus armastab süüa Kim Kardashian, millise autoga põgeneb fotograafide eest Jennifer Aniston, kus käib Justin Bieber trennis ja millise ukse taga kogunevad kuulsad anonüümsed alkohoolikud. Ja selline teistmoodi “tunne ennast staarina” paparatso fotoshoot oli ka megalahe!

Halloween Ameerikas

Alustame sellest, et tegelikult ma arvasin, et on hullem. Hullem heas mõttes. Ma arvasin, et seal on nagu filmis iga maja megalt kaunistatud, kollid, koletised, luukered, kõrvitsad, tuled ja viled, tegelikult oli neid palju vähem. Õnneks oli ja nägime ägedalt dekoreeritud maju ka, aga pigem vähe.

Seevastu kohalik karneval oli ikka next level. Kostüümid nagu filmis. Ameeriklased ikka ses suhtes oskavad, et allahindlust ei tehta! Insta reelsis näeb rohkem outfitte.

KULUD KOHAPEAL: raha kulus oodatust vähem!

Näiteks söögile arvasin, et läheb kolm korda rohkem. Ma arvan, st ma ei läänud sendi pealt kokku, et meil kulus söögile kokku max 500€ selle üheksa päeva peale, st 55€ päev, eeldasin et iga söögikord maksab umbes nii palju. Mu enda peas oli toidu eelarve 150$ päev, aga selles osas saime küll megasoodsalt hakkama.

Käisime 2x toidupoes ja jätsin sinna ca 125€ ja sellest saime me kodus kõik hommikud söönuks – võileivad, tomatid-kurgid-salatid, praemunad, jogurtid, puuviljad. Kohvipiim, mahlad jne.

Tellisime süüa paar korda, ca 50€ kord, keskmiselt kaks einet (mina söön vähem, Hedon alati jätab alles, seega ma ei taha tellida mõttetult palju, et minema visata!). Samas oleneb kust tellida/osta, nt Mr Beasti burgerid ja friikad läksid 47$, samas meil maja ees neli takot ja megasuur hunnik nachosid kana ja juustu-jalapenoga läks 23$.

Ma arvasin, et käime üldse rohkem väljas ja kohvitame ja koogitame iga nurga peal, aga seda oli palju vähem kui ma eeldasin. Seega kulus ka raha vähem. Ehk siis lastega reisides – sa ei tohi neid alla 18aastastena seaduse järgi üksinda hotelli/koju jätta, seega me õhtuti väljas ei käinud, kokteile ja snäkke ei ostnud, sealt tuli ka ilmselt väga suur kokkuhoid.

Samas šopingule kulus jälle rohkem kui mu peas eelarve oli. Mõtlesin, et šoppame ainult ühe päeva seal linnakus ja panin peas eelarveks 500$ inimene. Šoppasime me muidugi igal pool mujal ka ja seega kulus ka raha rohkem. Kui ma oleksin kõik asjad saanud ühest kohast, siis oleks mu valik olnud teine – mõne asja oleksin nt ostmata jätnud, aga kuna ma ei teadnud, mis ees ootamas oli, siis krahmasin head leiud kohe ära. Pole häda, saan hiljem teile maha müüa :D

Aga nagu ma öelnud olen, siis minu jaoks hea reis on see, kus ma raha lugema ja sellele mõtlema ei pea. Ma olen end tänaseks töötanud sellesse seisu, kus ma saan osta mida ma tahan ja ma ei pea hinda vaatama. Mis ei tähenda, et ma ei vaataks! Vaatan ja vägagi! Nt nendes suvalistes riidepoodides Ross, Marshall, TjMaxx – oli mul peas jälle oma eelarve – üle 40$ toote eest ei maksa. Konkreetselt megalahe litterkleit sulgedega jäi ostmata, sest see maksis 49. Samas Karl Lagerfeldi poes ostsin kaks allahinnatud kleiti 78$ eest, seal polnud mingit eelarvet peas.

Hedoni riiete ja jalanõude osas olid mul algul küll mingid hinnad mõeldud, aga kuna tema suuruste valik oli mega kasin, siis andsin kolmandal päeval alla ja lubasin tal valida, mis tahab. Saagu oma Nike kui see on elu. Jordani dress (millist ilmselt Eestist ei saa!) läks kokku 107€ – komplektis siis nii pikad kui lühikesed püksid ja pusa. Samas.. tavalise musta Jordani dressi sain TjMaxxist 38$ eest, ainult pusa maksaks muidu 40!

Aga USAs sai paika ka 2024 aasta plaan: riideid ei osta. Varasemalt on need väljakutsed meil toiminud ja toimib ka järgmisel aastal. Mis muidugi ei tähenda, et kui lastel on trenniriideid vaja või tossud jäävad väikseks, et siis hädavajaliku ikka ostame. Aga selliseid šopingutuure ja suuri osturallisid ei tee!

Kokku kulus meil LAs: 9312€.

Mis me siis tegime ja kus käisime?

Jõudsime oma Airbnb-sse, kuhu sõitsime mingi tund aega. See ongi väga naljakas, sest kui sa vaatad kaardi pealt neid kohti, siis tundub nagu sõidaks Tallinna kesklinnast Nõmmele. Aga kuna LA on nii suur, siis kõik asjad on üksteisest väga kaugel. Jõudsime siis siia Airbnb-sse, kus võti oli peidetud magnetiga ukse taha. Väga kaval nipp tegelikult. Ja siis tuba või see korter on tegelikult nagu stuudio, ma arvan, et USA mõistes üsna tavapärane koht elamiseks. Siin meie majas on selliseid kortereid tundub et palju + vastasmaja ja kõrvalmaja samasugused korterid. Vähemalt aknast vaadates tundub. Ilmselt on siin nii pikaaegseid rentnikke kui ka Airbnb variante palju.

Ma tean, mul sõbranna õde peaks elama New Yorgis samasuguses ja maksab 3000 dollarit kuus. Et ühesõnaga, siin on kõik, mis sul vaja on – diivan, voodi, vannituba ja siis eraldi pesuruum, hästi suur külmutuskapp, gaasipliit – jälle kiidan sajaga, toit valmib väga kiirelt. Asukoht väga super, täpselt keset linna, põhimõtteliselt Walk of Fame-i peal ja parkimine on siin tasuta. Lisaks on igal korrusel „fire lounge-id“ ehk sellised välisõhu terrassid kus saab elavat (gaasi)tuld nautida, basseiniala, kuumavee jacuzzi, väga suur õue ala kahe grillnurgaga.

Kuna me esimesel päeval ärkasime megavara, siis me käisime öösel kell kolm juba 7/11s šokolaadi ostmas. Kell 7.30 läksime juba esimesele šopingutiirule Targetisse. Käisime seal ära, polnud nagu suurt midagi ja mõtlesime, et kuhu edasi. Mul oli kirjas üks outleti linnak (Camarillo) järgmiseks päevaks, mõtlesime, et ah, lähme sinna. Muidugi ütles meile Ženja juba ette, et outletid siin on väga dressi-tossupõhised, et selliseid brändioutlette nagu Berliinis või Austrias siin ei ole.

Meil soovitas seda konkreetset outletti üks eestlane, kes kunagi siin elas. Ma pean ütlema, et vaidleks siin Ženjale vastu, võib olla ta seal pole muidugi käinud, aga seal oli ka Versace, Gucci, Lagerfeld, DKNY jne, et tõesti häid brände. Hinnad olid ka head. Mina näiteks ostsin paar kleiti, mis olid 160 dollarit muidu ja nüüd oli 60-80. Seal oli näiteks ka Lagerfelti kasukas, mida oleks täiega tahtnud osta. Ei vaadanud alghinda, aga soodukaga oli 128$.. Kuigi väga palju oli ka igasugust Puma, Nike, Adidas jms spordibrände.

Aga.. see ala on massive. Parkisime auto kohe parkla algusesse ja hakkasime minema ja minema ja minema – see oli jõhker. Nii, et me käisime vahepeal söömas. Seal oli mingi food court – pizza, burks, hiinakas põhimõtteliselt ja meil läks lõunasöök kolmele 20 dollarit, mille kohta ma ütleks, et pigem soodne. Jõuan kohe ka toidupoodide hindade juurde, millest ma olin kergelt öeldes šokeeritud.

Ehk siis outletis saad sa oma sammud kindlalt täis ja isegi mõistlikum on.. seal on nagu park, maja, park, maja.. pigem on isegi mõistlik sõita nende majade vahel autoga. Siis ei pea seda kola, mida sa ostad, ka käe otsas koguaeg kaasas tassima.

PS! Soovitan seal outleti lehel endale konto teha, sest siis tekib sulle kohe umbes 100+ sooduspakkumist, mis mõeldud klientidele. Ma sain mitmes poes päris korraliku allahindluse tänu sellele. Seal on erineivaid pakkumis, nt x summa puhul 20% alla või kui ostad 2 toodet, siis teine -50% jne.

Järgmisel päeval käisime veel ühes outleti linnakus ja avastasime enda jaoks ka Rossi ja Marshalli, viimasest ma ei viitsinud eriti tuulata, samas Ross on uus lemmik. Ja räigelt peabki sobrama ja otsima ja neid vahesid on sada ja asju miljon, aga just nii leiab ägedaid leide. Ja hinnad on ausalt – naljahinnad! No DKNY särgid 10$, kleidid 20-50$ (kõik mis mina ostsin olid maks 39$ aga sildid küljes 129, 139, 149), Meelis sai Hugo Bossi mantli 180$ (originaalhind 636$).

Toidupood viis alguses šokiseisundisse

Nii, ja siis õhtu lõpuks jõudsime ka toidupoodi, kus esiteks, ma ei saanud nagu mitte muffigi hindadest aru. Kui ma siis elaksin, siis ma oleksin kindlasti mingi aasta säästuhunt, sest käiksin mööda poode ja jälgiksin hindu. Et osta 4 ja saad supersoodsa hinna, osta 3 ja võta teine ka. Siin on see kupongiasi ka mega teemas. Meil üks päev oli ees mingi naine, mega käru täis asju ja pakk kuponge käes ja maksis paarkümmend dollarit. Samamoodi kui ostsime neid šokolaade ja asju kaasa (tõin sõbrannale mingeid vorste ja kastmeid ja muud põnevat nodi), siis alguses oli arve 76$ ja kui kassiir küsis, kas meil kaarti on, ulatas meie ees olev naine enda oma ja hind muutus põmm 48$.

Aga meie esimene toidupoe arve oli mingi sott ja see tundus mulle algul megapalju, hiljem sain aru, et sellest jagus meile suht pikaks ajaks, niiet kokkuvõttes ma enam šokis ei ole.

Ostsime hommikuks mingit muna, sinki, juustu, saia, hummust, salatit, kurki, ja siis võtsin loomulikult soodushinnaga tänase kuupäevaga kana ja loomaliha. Ja mingi koti kartuleid – kartulikott maksis 5 dollarit, mis oli minu jaoks juba mingi okei, ja siis midagi juua.. ja toidupoe arve oli 100 dollarit. Mul on tunne, et kui kuskil hiinakas süüa, siis me saame soodsamalt. Aga no kui kodus süüa teha, siis .. eile ma siis praadisin kartulit ja praadisin mingeid kanasteike, siis samas see õhtusöök läks mingi 10 dollarit maksma. Et noh, võib olla kodus teha on odavam. Aga jah, kõik need singid ja juustud olid mingi 10 dollarit pakk.

Kohustuslikud kohad: Hollywoodi tähed, Griffithi observatoorium, Venice beach…

Okei, me oleme need, kes tahavad näha midagi muud kui see kus kõik pilti teevad. Mind absull ei kottinud need Hollywoodi tähed, teen seal pilti ja edasi? Kuna absoluutselt kõik soovitasid minna Santa Monica kaile ja Venice Beachile, siis selle tee võtsime ette ja ausalt..

Ma ei saa aru nendest fenomenidest siin LA-s, et kui keegi tuleks USAst Eestisse, siis ma ei ütleks talle, et must see on Stroomi rand. See Venice beach on täiesti random rand. Mingid kõrged majad nagu Kolde puiestee tornid, ei tea, ei saa aru, milles see fenomen seisneb siin, aga no las ta olla. Santa Monica võib kuulus olla, aga jällegi, täiesti rändom. Seega, ma arvan, et me ei kaotanud midagi kui me Griffithi observatooriumi ja Hollywoodi tähed skippisime.

Ja tehniliselt võttes nägime need kurikuulsad tähed ka taksoga sõites ära:

Viimane päev oli selline, kus saime kokku ühe siin elava eestlasega, kes on siin mingi 16 aastat elanud. Kui ta küsis, et kas me seal käisime või seal käisite, siis meil tekkis tunne, et me pole tegelikult ikka kuskil käinud. Selle peale ta ütles, et ta on seal nii kaua elanud aga ikka on kohti, kuhu ta pole veel jõudnud minna. Aga tema viis meid siis sinna, kust LA üldse alguse sai, ehk siis sinna, kuhu tuli kunagi 44 pere elama ja kust vaikselt hakkas kasvama LA ja USA. Lisaks käisime restoranis, mis on aastast 1908 muutumatuna püsinud ja käisime temaga ka seal lähedal Eesti majas. Ta näitas meile veel erinevaid kohti, aga avastamist siin jaguks meile vähemalt mingi kümneks korraks.

Kui tahad end vaesena tunda, siis mine..

Rodeo Drive’ile

Koht, kus tundub, et on linn linnas. Tahaks öelda et plaaditud teed ja turvameestega poed, aga ma ei pea nii ütlema, nii ongi. Ehk siis tänav kus pulgajäätiks maksab kuuekas ja riburada pidi on kõik brändipoed alustades Louis Vuittonist (suisa kaks poodi!), Louboutainist ja lõpetades Gucci ja Versacega. Kõike leiab. Osta eriti mitte, sest hinnad on kosmos, aga arusaadavalt leidub neid, kelle jaoks 2000€ dressipüksipaar on sandikopikad.

Kodutud ja vaesed

Kui ütlesime Eestis olles kellelegi, et lähme LAsse oli esimene reaktsioon kõigil käinutest – olge valmis, seal on hordide viisi kodutuid, linn on mega räpane ja kasimata, igal pool prügi.. Ärge jumala eest metrooga sõitke, seda teevad seal ainult vaesed, üksi ärge pimedas liikuge…

Miks neid kodutuid nii palju on, on sellepärast, et LAs on soe. Nad liiguvad ka teistest osariikidest siia, sest nad saavad siin aastaringselt õues elada. Nad võivad ka väga kurjad olla aga LAs on olukord ikkagi päris hea. Kuigi meie jaoks on siin ka suhteliselt hirmus. Neid oli ikka igal pool ja nad olidki kuidagi kurjad ja pahad ja mõni ikka nii aines, et sa näed, et ta on jumala hullu pilguga. Samas pidi näiteks San Fransiscos olema nii, et kodutud juba ka päeval võivad nuga käes ringi joosta ja olla täiesti saikarid. Aga pimedas me ei liikunud ka eriti ja nendest telkimiskohtadest käisime pigem kaarega mööda.

Mida ma mingi hetk taipasin – suitsuhaisu kui sellist üldse ei ole tunda tänavatel, mitte kuskil avalikus kohas ei tohi suitsetada ka, sest ma ei näe kuskil ühtegi suitsetavat inimest.

Kohalikud pidid üldse olema suht säästlikud, rohelise mõtlemisega, ostma riideid teiselt ringilt, täiega back to basics – sotsiaalmeedia 18+ seas on kukkunud meeletult. Nad ei taha Hiinale oma andmeid anda ja sotsiaalmeedia kasutamine on täiega teisejärguline. Facebook on pensionäride klubi, TikTok ja Insta on juba nö vana koht, oodatakse midagi uut – nagu öeldud, kui keegi on seal juba viraliks läinud, on see koht maha kantud.

Suurem osa inimesi, kes sotsiaalmeediat veel kasutab, teeb seda nihkega, staarid isegi nädalase või pikema nihkega, et ei teataks kus nad on. Meie lähedal, paar blokki eemal on juba selline piirkond, et kui paned Instasse LV kotiga pildi üles siis järgmisel hetkel võib sult keegi küsida – anna kott siia, kui sa keeldud, saad kuuli. Alles hiljaaegu oli keegi KINGADEST välja tõstetud nii.

Kui suitsetamine on vanamoeline, siis samas kanepipilvest võid niimoodi läbi jalutada, et oled ise high. Seda teevad siin vist kõik. Nii ülikonnas ja portfelliga ärimehed kui dressides noored kui ka kodutud. Seal Halloweeni karnevalil oli lõpuks süda paha sellest lõhnast ja koju jõudes ütles Hedon: noh, rääkige, mis te sellest kanepist siis teate. Olime seal tee peal talle põgusalt maininud, millega tegemist on ja et saame pärast arutada.

Sest nagu te vist aru olete saanud, me ei aja oma lastele mingit iba, et lapsi toovad toonekured ja kanepi pilv on jumal teab mis ükssarviku peer. Me räägime asjadest nii nagu nad on, nende eale kohaselt. Nii rääkisime ka kanepist, et see on LAs lubatud, Eestis keelatud, tegemist on narkootikumiga, mis ei ole mingil juhul asi, mida proovida, aga kui sa oled 18 ja tunned, et tahad proovida, siis tule ja proovime koos. Ma saan sind vajadusel aidata.

Mis ei meeldinud?

Plastikkõrred, prügikastide puudus ja nõrk ühistransport. Ühistranspordi reklaam on, et sõida rohkem, sõidad tasuta. Aga rahvas ei sõida, ainult vaesed pidid sõitma.

Me proovisime selle ikka ära. Põhipeatus, kus me peale läksime Walk of Fame’i nö hotspotist, Hiina teatri alt, oli räme urgas, ja see, kus me maha läksime, oli mega äge sisekujunduse poolest – terve see lagi oli täis vanu filmirulle ja seintel olid pildid jne. Täiega Instagrammish koht – seega kes sinna satub, siis otsige üles Hollywood/Vine station.

Millegipärast see metroo on siin väga alahinnatud. Kui rohkem inimesi sõidaks metrooga, oleks palju vähem ummikuid. Ma ei saa aru, mis mentaliteet see on, et ma olen nii rikas, et ma pean autoga sõitma, isegi siis, kui ma sõidan üksi. Liikluses sa näed, et ongi üks inimene autos või maks kaks. Koolide ees näedki seda, mida filmides, et tuuakse lapsed treppi ära, tullakse pärast järgi ka. Kõik on väga auto-auto-auto. Teine asi, mida samas pean kiitma, mis Eestis teeb mind nukraks, on see, et siin on väga roheline, väga palju puid ja hekke ja rohelisi saarekesi. Isegi siis kui oled kümnerealisel kiirteel, siis ikkagi on sul rohelust. Majade ääred on igasuguseid puid ja hekke täis. Selle kohta saime muidugi teada, et see maksab majaomanikule kena kopika aastas.

Keskmine palk on siin 50-80 000 dollarit aastas. Maja omamine on üldiselt kallis lõbu. 1,25% aastas maksad sa veel kinnisvaramaksu – nt maja, mis maksab 300 tuhat, siis keskmiselt maksad aastas 3500€ veel lisaks, mis olenevalt majast võib olla kuni 25 000 dollarit.

Lisaks paar-kolm tuhat selle eest, et su puud oleksid aia taga kastetud (hoovis sees maksad oma aednikule ja basseinipoisile veel lisaks) ja rohelised, prügi viidud, lehed koristatud ja tänaval tuled põleksid. Kusjuures, suur osa tänavavalgustusest on päikesepaneelidel.

Mida veel mainida on Internet usas. Olen üsna üllatunud, et wifi on väga paljudes kohtades tasuta, kaasa arvatud kõikides suuremates kaubanduskeskustes, outleti linnakutes, kohvikutes jne. Tegelikult saab hakkama ka kohalikku kaarti ostmata, kuigi Meelis ostis endale unlimited variandi. Mina võtsin endale lihtsalt megakalli Eestist nö.. mis megakalli, 36 eurot, Meelise oma oli mingi 50 dollarit. Aga nii palju kui mul oli vaja mingit mapsi kasutada või vahepeal midagi checkata, siis sellest piisas. Kasutasin väga palju wifisid, kus iganes selleks vajadus oli. Ka lennujaamas oli tasuta, kuigi olen kogenud, et lennujaama wifid pigem tasulised.

Ööelu koha pealt ei oska ma mitte midagi kaasa rääkida, sest me lihtsalt ei käinud väljas. USA seadus ei luba alla 18aastast last üksinda koju või hotelli jätta ja seega me seda ka tegema ei hakanud. Meelis ühel õhtul tegi tiiru linna peal, aga kuskil väljas temagi ei käinud. Jääb siis järgmiseks korraks, sest ilmselgelt ei näinud ega käinud me oluliselt kuskil ega näinud midagi. Aga nagu ütles 16aastat seal elanud eestlane – ka temal on kohti, mis käimata, aega on veel.