Categories: #elulineblogi

Lugeja küsib: mida sa endast sotsmeedias never ei avaldaks

Instagramis tulnud blogipostituse soov.

Nagu meie jälgijad teavad, oleme me üsna julged avalikustama kõike enda kohta, rääkima avameelselt oma tegemistest ja näitama pilte enda kehast.. Kui ma seda küsimust nägin, siis mõtlesin, et väga vist polegi midagi, mida me ei avaldaks, aga vaikselt hakkas ikkagi tekkima nö sõnu, mis assotseerusid.

– genitaalid – jah, ma võin jagada endast alasti pilti, kasvõi hetke pärast seksi, aga ma ei paneks avalikult üles pläraki oma vagiinat kuigi ka seda on ilmselgelt võimalik kaunilt pildile püüda (Nau alles kuskil saates õpetas!). Sama ei ole ma teinud ka lapsega. Ma võin jagada mingit fun hetke ja kui ta on siis paljas, siis panen mingi ikooni peale vms kui see ikka nii väärt jagamist on.

– koledad pildid – ma ei jagaks endast, Meelisest või lapsest/lastest koledaid pilte – ala täis ropsitud nägu, end täis lasknud laps – ala mähe ei pidanud, mingi mudase näoga kolepilt. See jälle oleneb, kui tegemist on mingi naljaka situatsiooniga, siis on okei, aga kui see on konkreetselt nõme ja alandav, siis ei jagaks. Lihtsalt see piir läheb kuskilt minu seest ja on mingid pildid mida ma võiksin jagada ja mingid mida ma näen sotsmeedias teiste poolt jagatuna ja olen nagu.. tahaks pead vastu seina taguda.

– sünnitusmaja pildid – ehk siis, ma ei ole vastu kui inimesed jagavad pilte oma vastsündinutest ja ma saan aru, et oma laps on olenemata sellest, milline ta välja näeb, maailma kõige ilusam ja nunnum, aga need äsja vagiinast välja pressitud või kõhust välja lõigatud, veel paistes nägudega, kestendavad, punetavad imikud ei ole sotsmeediamaterjal. Ma ei saa aru, miks neid jagatakse. Ehk siis.. ma ei postitaks enda lapsest esimest haigla klõpsu sotsmeediasse. Jah, ma võin selle saata sõbrannale, aga mitte kogu maailmale vaatamiseks.

– isikukood/passinumber/aadress/töökoht/lasteaed vms ehk personaalne info – ma tean, et need on googeldades ka leitavad ja kui keegi töötab kuskil, kus mu andmed on olemas, siis see saab enivei levida (kuigi ei võiks, aga ikka levib), aga ma ei näe põhjust, miks ma peaksin need ise avalikult letti laduma internetti – selles suhtes, et kes teavad, need teavad ja kes ei tea, siis ma ei pea ka vajalikuks endale nö otsa ette kleepida, et ma elan Kase 1, teine korrus, mu isikukood on 12345678, ma töötan kohas X, mu ülemus on Karu Kati ja lapsed käivad lasteaias Y. Mu jaoks on see isiklik informatsioon, mis ei puutu teistesse. Nagu ka mu naabrite nimed, kolleegid, koostööpartnerid jne.

– sõbrad – paljudele vist on jäänud mulje, et meil pole sõpru, samas kui mis iganes üritus on, on nimekiri ca 40 inimest. Järelikult sõpru ikkagi on kellega me igapäevaselt lävime.. Aga ma ei jaga tavaliselt neid enda sotsmeediakanalites. Ma ei jaga üldiselt pidusid kus me käime, sünnipäevi, külastusi jne. Kui siis väga üldiselt, aga minu sõbrad ei ole kõigi sõbrad või ma ei pea vajalikuks neid eksponeerida. Paljudel on kinnised kontod ja kui ma neid jaganud olen, siis alati saavad nad hunniku neid taotlusi, et pilte näha. MIKS? Mis on vaja teil minu sõpradest? :D

– musta pesu pesemine – ehk et mulle pigem ei meeldiks avalikult vaielda ja mingeid asju klattida. On ette tulnud, aga parema meelega ma ei teeks seda. Oma vaidlused võiks pidada omavahel, mitte blogi- või meediaveergudel. Klatš ja kõmu on äge, aga jällegi, teatud piirideni.

– vanad asjad – meie kõigi eludes on olnud olukordi, piinlikke juhtumeid, tegusid, inimesi, töökohti, väljaütlemisi mille üle me ehk uhked pole ja ma ei pea vajalikuks neid uuesti meenutada. Mis olnud, see olnud. Need on olnud minu kunagised mõtted, teod ja valikud, need asjad on ammu ära olnud, ära räägitud, ära klaaritud.. Mida ma neist 10-20 aastat hiljem ikka lahkan. Elu on edasi läinud ja ma arvan, et minu aastate tagune tegu või väljaütlemine ei kirjelda tänast mind. Inimesed muutuvad ju ajas. Üldiselt paremaks :)

– mõttetud kommentaarid – õnneks on mul meie blogis võimalus kommentaare redigeerida ja tuginedes kahele eelmisele kommentaarile, siis ma ei avalda kommentaare, millel pole sisu või mis meenutavadki mingit sada aastat vana teemat, millest ma ei näe täna pointi enam rääkida. Nagu ma ütlesin, on meie kõigi elus asju, mille üle me ülemäära uhked ei ole või me oleme öelnud asju, mida me täna ei mõtle enam või..

Mis on need asjad, mida teie kunagi ei jagaks? Kuidas suhtute nendesse vastsündinu piltidesse? Milliste piltide peale, mida sotsmeedias näete, tahaksite enda pead vastu seina taguda?

 

 

marimell

Recent Posts

Otsin tööd ehk Sinu uus turunduse- ja influencerqueen on siin!

Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…

1 nädal ago

marimell Berliinis: kuidas pikas püsisuhtes kõhuliblikaid toita?

Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…

1 nädal ago

Leenu Veneetsias ehk kuidas ma sõbrannale üllatussünnipäeva korraldasin

Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…

2 nädalat ago

10 aastat abielus

Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…

4 nädalat ago

Viskasime mitu tonni ventikasse

Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…

1 kuu ago

Kui vaid teatud vähi vastu saaks vaktsineerida – saabki!

Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…

1 kuu ago