“Ma loodan, et minu lapsest sportlane ei tule!”

Teate, ma ikka usun sellesse “ärasõnamisse”. Kui ma rase olin ja ikka tuli jutuks, et noh, keda sa siis ootad ja kas tahad poissi või tüdrukut jne ja ainus mis ma alati ütlesin, oli, et tahaks tervet last ja et temast sportlane ei tuleks…

Nojah, ja mida mu kahepoolene praegu teeb? Mängib jalkat nagu hull. Ükspäev oli ta Meelisega kuskil mänguväljakul kui tulid kaks poissi, 8-9aastased ja hakkasid jalkat mängima. Ega Hedon jäänud kutset ootama, vaid sööstis “platsile”, tagus ka palli ja poisid olid.. “Misasja, nii hästi lööb? Ise nii väike, vana ta on? Sellised sirged löögid? Misasja!!!”

Kutid olid täiega hämmingus Hedoni mängust ja võtsid ta hea meelega kampa. Ja siis kui kell oli juba ÜHEKSA õhtul, mil ta tavaliselt magama läheb… Ja Meelis ütles, et on kojumineku aeg, siis Hedon hakkas nutma. Nagu mitte jonninuttu, vaid ahastusest, et peab lahkuma.

Ja kui te küsite, mida meil on kodus kõige rohkem, siis ilmselgelt palle. Neid on meil majapidamises nii palju, erineva suuruse ja värvusega, et ma ei suuda neid ausalt kokkugi lugeda. Meil on auto pall (mis peab kaasas sõitma juhuks kui tekib võimalus palli kuskil mängida) ja lasteaia pall (enda oma peab ju ikka kaasas olema) ja toa pall ja maalemineku pall ja Emmaga (lapsehoidja koer) mängimise pall ja väike pall ja vilkuv pall ja… Hedon on reaalselt pallihull.

Naabripoisil on kodus päris jalkapallid ja oi, te peaks teda nägema kui me sinna lähme. Ta lihtsalt hiilib ja vaatab kaugelt neid palle ja on täiega sellise näoga, et “tahaks… anna…” aga ei küsi ka. Mõnikord naabripoiss lubab nendega mängida ka, aga Hedoni löögid on sellised, et näiteks mina enam toas ei luba tal palli mängida – pole harvad juhused kui pall lendab kraanikaussi või kamina otsa. Ta on hull jalgpallur lihtsalt. Ta teeb isegi trikke – võtab palli kätte, viskab õhku, teeb “hõkkkk” ja lööb õhust palli 30 meetri kaugusele :D

Hakkasin siis uurima, tegelikult uurisin esimest korda juba aasta algul, et võiks ta kuskile trenni panna… Kõige nooremaid keda võetakse on kolmesed. Ma pean uurima, ehk surun ta sügisest ikkagi trenni, kui ta on kahe aasta ja kaheksakuune. Äkki võetakse. Sest no ta on reaalselt pallihull.

Lugesin siis FC Flora lastetrennide kohta, mis meile asukohalt hästi sobiks – areenale ju kiviga visata. Jumal küll, mis varustust mul vaja on hakata ostma. Kas nii väikseid putsasid on ka tõesti müügil või?

Eriti meeldib mulle muidugi see, et esimesse trenni minnes tuleb treeneri juurde joosta ja oma nimi öelda… Haha, kas ta tõesti suudab enesetutvustusega kahe aasta ja kaheksakuuselt hakkama saada? Ja juhtnööre täita, et treeninguga alustada? Ehk sellepärast ongi see minimaalne vanus kolm, mitte 2a8k? Aga no selline pallihull, et mina teda ilmselgelt enam kodus hallata ei suuda ja samas pole ma ise mingi jalgpallur, et temaga siin hoovis hullult palli taguda. Õppigu siis juba eos korralikult ja õigesti mängima.

Teine variant on Nõmme Kalju jalkagrupp, kuhu võetakse samuti alates 3ndast eluaastast. Aga treeningud toimuvad vist Arigatos, mis on meist megakaugel. Samas lasteaiast sinna minna poleks hull.. Aga noh, ma juba näen oma tulevikku lubadega. Üks edasi-tagasi sõitmine :)

Oo, ma just guugeldasin ja avastasin, et JK Tallinna Kalev teeb ka lasteaedades jalkatrenne ja Hedoni lasteaed seal kirjas ka… Uurisin kohe… Täna ongi lasteaias viimane trenn ja uuesti alustatakse sügisel. No variant täitsa olemas. Samas see JK staadion pole meist ka teab mis kaugel, noh, võrreldes Arigatoga on seegi kiviga visata. Ja seal on mingid pühapäevatrennid ja sinna võib teda vist panna küll alguses. Mis siin ikka pühapäeviti hambad laiali magada. Trenni!

Kas ja kus trennis teie lapsed käivad ja kui vanalt nad sinna läksid? Igasugune jalkatrennialane info on enam kui teretulnud. Kas kellegi laps käib seal pühapäevatrennis või on seal käinud?