MADISEPÄEV: COMEBACK nr243

Eellugu: pärast blogiauhindu sattusin ma rääkima Baari-Madisega, kes uuris muuhulgas, et kuna tema koostöö Õhtulehega lõppes, kas ta peaks avama oma blogi või saaks ta minu blogis mõnikord sõna võtta.. Sinna see jutt jäi, kuniks ta nüüd uuesti kirjutas, et mis ma mõelnud olen.

Ma tegin selle peale Instagramis küsitluse, et kas te Baari-Madist teate, kas te tema naljablogi Õhtulehes lugesite ja kas tahaksite tema postitusi meie blogis näha.. 79% vastanutest teadis väga hästi kellega on tegemist, aga pea sama suur osa (73%) ei olnud aru saanud, et tema blogi Õhtulehes oli.. umbes nagu Ärapanija, Kreisiraadio, Tujurikkuja.. Millega ma saaksin võrrelda? See oli lihtsalt irooniline naljapahvakas mis iga kord ilmus. Mulle meeldis seda lugeda, ilmselt meie.. huumori- ja irooniasoolikas on sama koha peal.

55% hääletas selle poolt, et nad ei tahaks tema postitusi meie blogis lugeda, aga kuna Madis oli juba äksi täis, siis ütlesin, et kirjuta valmis oma postitus ja paneme üles ja vaatame! Meie lugeja peaks ju olema meie moodi, meie huumorisoonega ja biiti jagama?

Ma alguses mõtlesin, et teeks nagu Miiu, kui Madise postitus saab kümme tuhat klikki, siis ilmub järgmine.. Samas julgen ma arvata, et see kümme tuleb kergelt kokku, sest.. noh, teate, nagu Kroonika, kõik loevad, aga keegi ei taha tunnistada. Postituse lõpus on küsitlus, sellest lähtuvalt selgub, kas meie blogis saab olema madisepäev või ei.

COMEBACK nr243: mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht

Ma olin kogu suve Tallinnas ringi jooksnud nagu metsa eksinud Kusti ja Iti. Ei osanud leida koduteed. Täpsustan, mul polnudki tegelikult kohta. Anu viskas mu Õhtulehe pesast välja, et teha ruumi uutele ja säravatele star-wannabe’dele. Ju ma siis ei olen enam “feimös persön”.

Aga siiski, 36 000 lugejat ja ükski meediaväljaanne ei soovinud mind endale. Ma oleks tasuta tööd rabanud, nagu ma tegin ÕL jaoks. Suurest meeleheitest olin juba oma pastakat ja arvutit nurka viskamas, kuid rahva (loe kolme sõbra) suurel nõudmisel otsustasin oma ebaõnnestunud karjääri jätkata. Tuletame meelde, et sain tubli kümnenda koha EBA galal. Valus kaotus. Ehk järgmine aasta olen juba üheksandal kohal. Lihtsalt peab rohkem enda poolt hääletama oma sõprade emaile kasutades.

Suvi on läbi, ilmad on jahedad, trussikutes pilte ei saa liival teha. Aeg tuppa sooja kätte kolida. Õnneks olen ma leidnud koha marimelli „Rannamajas“, kus üks tegelane kuulsaim kui teine. Ei teagi kohe, kuidas seda spotlighti siin jagama hakata.

Oleme justkui moodne perekond – mina, Mari-Leen ja ta abikaasa ja see pisike põngerjas, kelle nimegi ma ei tea. Vaatame, kaua see idüll kestab. Mari-Leen peab ju mu tekste parandama, sest ma kirjutan 3nda klassi tasemel. Meelis peab naise tähelepanu jagama minuga, loodan, et too kadedusest lõhki ei lähe. Ja laps saab endale uue issi juurde. Tagant vaadates me ju Meelisega üsna sarnased – kaks kiilanevat vanameest. Põnn ajab meid kogemata sassi.

Ja siis mina, ma ei ole ka just eriti stabiilse kondikavaga. Lisaks mu uus kodu lõhnab kui Tai köök (lähtudes, mida nad koguaeg kokkavad oma insta-storydes) ja mulle eriti ei sobi see. Ähhh, juba virisen esimest peatükki kirjutades. Kuulge, ma ju ikkagi eestlane – koguaeg on häda.

Kas uues kodus ka uued reeglid?

Ma ei tea. Kas pannakse tsensuur peale? Pole detailides kokku leppinud.

Kas midagi on muutunud?

Absoluutselt mitte – kõik müügiks, mis silma jääb.

Kui tihti ma hakkan Eesti rahvale peavalu tekitama (kuskil kaugel nurgas nii mõnigi närib küüsi – nime ei maini)?

Korra nädalas piisab mu lollustest.

Aga siiski, miks marimell?

Vastus on lihtne. Esiteks soovin veelgi rohkem kuulsust ja tähelepanu. Ma soovin jõuda nii kõrgele, et ma peaksin tulevikus sõpru paluma, et nad mulle kringlit ostaks. Ma ju ikkagi „feimös“ ega siis kõlbaks ju ise kohvikus käia.

Teiseks. Ma tahan võita järgmine aasta EBA 2020. Tuletame meelde, et blogija nimega Paksuke või Koogike oli õhtujuht tänavu auhinna-galal ja võitis. Kokkusattumus? Ei, kindlasti mitte. Vandenõuteooria on järgmine, et Trullale või mis ta nimi oligi, lubati võitu, kui ta tasuta tööd teeb. Seega ma raban nüüd raskes higipales kogu aasta, et võit kindlustada. Pere seest ei murta ja omasid hoitakse. Seega ma võin kohe ja praegu pikka ja lohisevat tänukõne vorpima hakata. Luban, et see veidi rõõmsam, kui Meelise lõpusõnad EBA 2019 peol.

Ja kui te arvate, et ma hakkan ainult ülistama marimelli ja tema toite, siis eksite. Kui köögis midagi kõrbeb, olete te sellest esimesed lugema ja kuulma. Meil võivad pirukad ja kringlid ühes kapis küll olla, aga see ei tähenda et me käsikäes koos Gustavi kohvikusse napoleonikooki ostma lähme. Mina kirjutan nii nagu ma tahan ja see teine perepool teeb seda sama. Ja me arvamused lähevad lahku!

Miskit pole muutunud. Jätkame samas vaimus. Ja nii see olematu tähelend uue hoo sisse saabki.

Kas tahate veel lugeda?

  • Ma ei hooma seda nalja, ei taha! (61%, 393 Votes)
  • Jaaaa! Mina küll naudin seda kerget huumorit! (39%, 249 Votes)

Total Voters: 642

Loading ... Loading ...

19 Comments

  1. Praegu panin, et ei soovi rohkem neid “üllitisi” lugeda, kuna kirjaviis on jube. Ei suutnud lugeda õhtulehes ega ka siin, lihtsalt jätan vahele need postitused.

  2. Madis pingutab üle…proovib niiii väga naljakas olla,aga üldse ei tule välja kahjuks :(
    Vb kui veits vabamalt võtaks saaks asja ;)

  3. Ma saan sellest naljast aru, aga marimell on ikkagi Teie kahe ka Teie armastuse vilja kirjalik kodu.

    Avagu oma isiklikul domeenil selline naljakoht.

    1. Väga pingutatult üritab naljakas olla. Aga mul iseenesest kama kas jääb teile kirjutama v ei. Ei häiriks.

  4. Minul oli nii kahju et Madise blogi õhtulehest ära kadus ja tundsin lausa puudust! Jumal tänatud, et kuskil nüüd jälle teda lugeda saab- palun jätke ta siia! :)

  5. Sisu puudus selles postituses. Oleks võind siis päris esimese postituse teha ja rääkida sellest millest ta muidu rääkima hakkaks. Täiesti lamp postitus.

    1. Mõtlesin sama, et oleks võinud mingi sisu ka sellel jutul olla, et aimu saada, millest talle kirjutada meeldib. Tehku uus start.

  6. Ei meeldinud, täiesti seosetu jutt. Mis Trulla?

    Ärge rikkuge oma blogi ära. Kes tahab teda lugeda, loeb tema enda blogist. Saate ju facebookis jagada ta paremaid postitusi.

    Ühesõnaga las kuubik avada alustuseks omaenda blogi.

  7. Konkreetne postitus oli kahjuks küll üsna segane möga. Õhtulehes vahel lugesin kui kusagil ette jäi ja oli oluliselt parem. Oleks võinud ikka pärispostituse kohe teha, et oleks ta stiil välja tulnud ja need, kes pole varem näinud- kuulnud, oleksid ka päris asjast aimu saanud. Selle postituse põhjal ei viitsiks lugeda ( ei viitsinud ka seda läbi lugeda), tema päris kirjutised olid vahel täitsa head.

  8. Pole midagi nii seosetut ammu lugenud. Leidke keegi, kes ei pea songani pingutama, et vaimukas olla, siis loen hea meelega.

  9. Mina arvan et kuigi ikkagi on tema lugejaid siin ka, mis siis et vähem kui mittelugejaid, siis paar korda kuus või kasvõi üks kord kuus võiks ju ikkagi “madisepäev” olla.. Ega kõik teised teemad siin ka nagunii ju 100% KÕIKIDELE ei meeldi, aga kellele ei meeldi, see jätab selle postituse vahele lihtsalt ja kõik! Mina olen Madise poolt! Ja kui hääletustulemuses olidki Madise pooldajad vähemuses, siis vot tahakski näha et te vähemusi ei diskrimineeri siin ja nende arvamus kaarvesse võetakse! :D

  10. Ausona ei olnud naljakas, kuigi vaga yritas, aga ei hairi kui ta kirjutised ilmuvad, lihtsalt anna veel 1 shansi ja siis juba lihtsalt jatan vahele. Aga loen ka jargmise labi, luban :)

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *