Teadsin, et Amsterdamis on need coffeeshopid ja seened ja mingid koogid, mis sind pilve teevad, aga ma ei eeldanud, et neid on iga viiekümne meetri tagant. Ma naljatlesin ikka linnas jalutades, et näe, jälle tasuta mahv, sest reaalselt iga paari maja järel tuli kuskilt hoovist või isegi otse tänavalt, mingi kanepipilv millest läbi jalutada.

Käisime korra huvi pärast ühes coffeeshopis sees ka, et hindu vaadata – no ega seal kallis polnud, 15-20€ 1gramm – saad ise rullida või lasta endale rullida. Teenindaja ütles, et “kui võtate, siis arvestage, et neli tundi chillite siin”. Esiteks pole kanep üldse meie teema – kunagi, reaalselt mingi 12 aastat tagasi, üks meie sõber kogu aeg mahvitas ja siis me tegime temaga koos, olime pilves põrandal ja unistasime paremast elust.. Noh, parema elu me saime, aga mingit erilist mõnutunnet see meis ei tekitanud ja rohkem polegi teinud. Seega, ei jäänud me ka sinna coffeeshoppi.

Veel üks üsna üllatav toode, mida ma jälle poleks eeldanud, et osta saab – need ühekordsed nö sigaretid või veibid või mis iganes neid kutsutakse, mingi kogus mahve ja siis saab otsa vms, selliseid müüdi seal reaalselt sadu erinevaid maitseid ja oli võimalik osta ka kanepiga versiooni. Lisaks muidugi igasugused need küpsised ja kommid ja šokolaadid jne.

Seened – ütlen ausalt, neid ma tahtsin proovida. Ma olin neist oma elus ainult kuulnud, aga mitte kunagi teinud ja jutt, tegin seeni ja siis oli nii ja naa moodi, tahtsin ka kogeda. Seeni saab sealt iga nurga pealt nagu kõike muud. Meie käisime sellises poes nagu “When Nature Calls” – mida meile soovitati, et seal seletatakse kõik seenetüübid lahti ja kuidas teha jne.

No ostsime siis ka, võtsime nö keskmise variandi “kanguselt” – 17€ maksis nö ühe inimese kogus – arvestades meid, mitte eriti suured mõnuainete tarbijad, tegime ühe purgi igaks juhuks kahe peale.

Maitsesid nagu toored sarapuupähklid. Nosid need ära (mida tühjema kõhu peale seda parem, aga minimaalselt 3h peab söömisest möödas olema) ja ootad. Tund-kaks, siis peaks hakkama mõjuma. Me hakkasime lihtsalt üks hetk naerma. Muud polnudki. Kogu aeg oli lõbus ja kõik ajas naerma.

Ma ei oskagi muud siia kommenteerida. Et mingeid hallukaid ma otseselt ei näinud, aga kui silmad kinni panin, siis mul oli silme ees sinise-roosa kirju nagu veniv komm, mis aina venis ja venis mu silme ees. Mõni tund hiljem läksime lihtsalt magama ja kogu muusika.

De Wallen ehk Punaste laternate tänav

Elasin kunagi Hamburgis ja see oli peamine koht kus ma väljas käisin. Aga Amsterdamis oli see kuidagi palju ilusam ja stiilsem. Tais on ka üks selline koht, kus neid nii näeb, aga Amsterdamis ongi terve tänav maast laeni klaasist ustega, mille taga siis naised end eksponeerivad ja läbi ukse end sulle maha müüa proovivad. Hamburgis mul oli alati nii kahju neist, et pidid seal tänaval külmetama, kasukad seljas ja säärised jalas..

Aga naistest rääkides, siis ma leidsin sealt täpselt ühe ilusa naise. Kõik olid kas ülesüstitud või siis hästi naturaalsed, aga ilusat polnud seal midagi. Ja siis nad seal oma tubades tiksusid, kes viilis küüsi, kes tõmbas suitsu, kes poseeris aknal, kes istus telos.. no tore jalutuskäik, aga meie jaoks ei midagi erilist.

Kui seal juba olime, käisime ka erootika muuseumis, 8€ nägu, täitsa põnev õhtune meelelahutus.

Kokkuvõtlikult peab tõdema, et meie jaoks ei olnud see mingi eesmärk teha sellest reisist mõnuainete tripp, sest no ei ole need kanep ja seened meie teema. Aga vähemalt sai ära proovitud. Kas jooksen kohe ummisjalu uuesti tagasi? Kindlasti mitte. Andke parem klaas mulli ja  ma olen sada korda rohkem rahul. Ja tegelikult viskas see pidev kanepi lõhn juba teiseks päevaks nii üle. Aga samas sa ei saa seal olles ka seda vältida, sest seda tehakse lihtsalt igal pool ja nii palju. Meie suudame olla rõõmsad ja naerda suvaliste asjade üle ka ilma nende aineteta.

Loe ka Amsterdami esimest osa: Mis kõik maksis?

PS! Võite kommentaarides vabalt kaasa rääkida, kas olete teinud seeni, kanepit, midagi muud – mis kogemused on ja kas Amsterdamis või mujal?