Meelis kirjutab: kas kasutatud mees on parem kui tutikas?

Kuigi Meelis peesitab juba viiendat päeva Kiievis, kus on kevadest juba vaikselt suvi saamas, niiet isegi rannaklubid on avatud, siis saatis ta mulle vahelduseks ka ühe blogiposti. Ühtlasi palus küsida, kas tahaksite, et ta Kiievist ja Eurovisioonist ka kirjutaks?

Aga nüüd Meelise postituse juurde – kas suhtes olnud mees on parem kui suhtes varem mitteolnud mees?

Juhtus selline asi, et üks meie armas tuttav paarike, kes oli koos olnud peaaegu seitse aastat – läksid lahku. Kõlab uskumatult, eks. Ega mina ka seda esialgu ei uskunud ja kui aus olla, siis ma lootsin, et tegemist on mingi suuremat sorti naljaga. Kusjuures kui me nad külla kutsusime, siis nad tulid koos, mis tegi asja veel kahtlasemaks.

Tänaseks on muidugi selge, et lahku nad ikkagi läksid ja elavad täitsa eraldi. Küsimus tegib, aga miks nad lahku läksid. Noh, nad ise väidavad, et kasvasid lahku ja polnud ühiseid huvisid. Ja juba paar aastat pidid nad niisama olema ja lihtsalt elama. Ei mingit kirge ega entusiasmi.

Hakkasin mõtlema, et kui meie Leenuga lahku läheks, et kas ma siis olen automaatselt halvem mees, nö maha jäetud mees, keda enam keegi ei taha. Sest kui me lahku peaks minema, siis oleks minu esimene mõte, et kui Leenu mind ei tahtnud, siis miks peaks keegi teine tahtma. Ja üleüldse mulle tundub see kuidagi siis nii raisatud ajana ja hakata otsast peale mingit suhet looma – ma ei viitsiks, ma ei tahakski vist.

Sa ei vii ju nõudepesu svammi kellegile teisele, et kuule näed ma siin veits aeg pesin ja päris hea oli, aga vot nüüd ei taha enam – äkki sulle sobib? Nojah see pole päris sama asi, aga you get the point.

Minu arust on naistel nagu palju lihtsam meest leida kui meestel naist. Vaadake neid vallalisi mehi. Nagu herilased ümber mesitaru. Mulle on selline mulje jäänud, et kui mingi naine kuskil ripakil on, siis koheselt on tema ümber mingi neli-viis peigmehe kandidaati. Aga vot naised – nemad valivad. Oi, küll sul on suured kõrvad, või sul pole nii palju juukseid kui vaja ja kas see kõht sul kunagi väiksemaks ka läheb jne jne jne. Teate kui raske on olla naistele meelejärgi. Okei, mitte Leenule, sest me oleme koos ja ta võtab mind nii nagu ma olen, aga ma mõtlen just seda nö sebimisefaasi… Milline pinge ja koormus. Naised aga lihtsalt on. Ja mehi aina tiirleb, savi, kas tegemist on siis paksu, peenikese, blondi või brünetiga vms.

Kui ma nüüd kujutan end vallalisena ette, siis ilmselt elan ma kuskil Mustamäe kahetoalises üürikorteris ja käin päevatööl. Üle nädala olen ka isa, elan ja toimetan lapsega – lasteaed, töö, kodu, lasteaed… No mis mees see selline on, küsiks mina. Miks selline mees on üksinda? Tal peab ju kindlasti midagi viga olema, kui on laps, aga ise vallaline. Kus ta naine on? Miks see naine teda ei taha? Äkki mees ise on ilgelt valiv? Tegelikult aga võibolla mees lihtsalt ei tahagi mingit suhet? Aga kui tahab, siis kust leiab?

Keegi meist ei soovi ju üksikuks jääda ja kuigi suvi on tore aeg ringi aelemiseks, siis sügiseks peaks ikkagi kellegi kaissu saama. Tegelikult see viimane lause on ühe meie tuttava oma, kes just sellist elustiili harrastas. Suvel aeles ringi ja siis sügiseks leidis naise, kellega kevadel ikka enam ei sobinud.

Noh, mu point on see, et kuidas naised mõtlevad, et kui jäeti maha, siis ongi ilgem tropp ja keegi ei taha teda enam? Olgugi, et taaskasutus on moes, siis kuidas on lood kasutatud meestega? Kas ka see on minev kaup? Mida peaks üks kasutatud mees tegema, et end vallaliste turul teistest esile tõsta? Kas kasutatud mees on parem kui see, kellel ei ole pika püsisuhte kogemust? Või tuleks just eelistada tutikat meest, kellel ei ole mingit kogemust?