Meelis kirjutab: kuradi ratturid raisk!

Mul ei ole isiklikult jalgrataste ja jalgratturite või moototratturite vastu mitte midagi… SENI, kuni nad ise ka teavad, mida nad teevad või kus sõidavad. Tänane hommik ajas mind jälle lihtsalt nii närvi, et oleks see üks rattur peatunud, ma reaalselt oleks talle selle ratta sisse toppinud. Vänta siis kuhugi turule, kurat võtaks.

Ühesõnaga. Kõigepealt ajas mind närvi Tõnis Niinemets, kes lisaks sellele, et lihtsalt oma suure sponsorautoga mulle tuimalt ette keeras, kihutas läbi ka sissesõidukeelu märgi alt. Tasuline pööre, nagu ma seda nimetan. Kas tõesti see 10m oli nüüd seda väärt või? Nimelt on Kristiine Statoili juures pesula juurest sisse keeramine keelatud. Suur märk on väljas. Aga ei – no ei näe inimesed seda. Ehkki ma ei saa aru kuidas?

Aga, et sellest veel vähe oleks, siis sõidan mina täna hommikul trennist koju, kui märkan tee peal rattureid. Kõik tundub nagu OK olevat. Siis keerab üks neist kõnniteele. Ju vist kuulis, et autod tulevad ja otsustas eemale põigata. Kuid oh, ei, reaalselt 2m pärast oli ta sõiduteel tagasi. Okei, õnneks ma nägin neid ja olin ettevaatlik. Siis tegi teine rattur sama trikki. Ma reaalselt vaatasin, et kas seal on mingi auk või kivi, või mida asja? Ei olnud midagi. Sile tee. Kõlab imelikult eksole  – Tallinn ja sile tee? Tallinna teedest räägime mõnel teisel korral.

Näen juba ees, et varsti pean vasakule keerama, aga vahetult enne keeramist on ka ülekäigu rada. Lähenen juba vaikselt, et keerama asuda, kui need samad kaks ratturit keeravad järsku autoteelt ülekäigurajale. Ning sealt otsejoones ka vasakule ning jäävad autoteele. Nagu what the fuck  – otsustage ära kus kuradi reas või teel te sõidate. Oleks siis 10m sõitnud, autoteel otsustas üks neist siiski kõnniteele keerata. Aga ainult üks. Teine jäi autoteele ja siis tuli see esimene rattur tagasi autoteele.

Ja sedasi nad pendeldasid edasi tagasi. Kui oli ülekäigu rada olid nad seal, kui autoteest sai villand sõitsid 5m kõnniteel ja siis siuhti tagasi. Reaalselt ma läksin nii närvi. Okei, sõidad kõnniteel, siis sõida. Või kui tahad olla autodega koos, siis ole, aga kurat, otsusta ära, kus sa siis sõidad. Mina ei suuda mõtteid lugeda. Ja loomulikult ei mingit suunanäitamist.

Ma ütlen teile, et kui mul ei oleks kiire olnud ja nad oleks kuskil peatunud, siis ma oleks autoga risti ette keeranud ja esiteks neil näod täis sõimanud ning selle ratta neile sisse toppinud.

Ja kusjuures see on igaaastane probleem. Ratturid ei tea, kes nad on. On nad liiklejad jalakäijate teel või võrdväärsed autoga. Sellist sekundiga pendeldamist on ikka jube palju. Ja siis imestame, et oi, nii palju otsasõite ratturitele. Aga mis siis, kui kõik ei ole nii ettevatlikud kui mina. Tuleb mingi kolmanda seeria bemmiga oss ja tal on täiesti pohhui mingist punutud korviga hipsterist. Ja siis sellel sekundil kui rattur otsustab kuhugi keerata annab bemmivend gaasi ja ongi haigla- või kabelimats.

Ja kiiver, kiiver, kiiver. Ma saan aru, et nii mõnna on kui juuksed tuules lehvivad ja mesilane sinna kinni jääb, aga see kiiver on sinu enda pärast ju. Ehkki kui ikka pole ajusid arusaamaks, et kiiver on vajalik, siis tõesti pole sulle seda ka vaja. Natural selection – nagu üks mu tuttav tabavalt ütles.

Olen nõus, et nii nunnu ju oma rattakesega kuskile turule pedaalida ja siis Instgrami pildike teha ning ilmselt see kiiver rikuks selle võrratu pildi ära. Siinkohal on lahenduseks näiteks see, et tee see pilt enne ära ning alles siis pane kiiver pähe. Peaks mingi kampaania tegema, et “Kes kiivrit ei kanna, see like’i ei saa.” Kujutan ette kuidas ummisjalu joostakse igast uhkete kiivrite järgi, sest kamoon – like on elu.

Seega palun ratturid – keegi ei keela teil sõita ja moodsalt mööda linna tuhiseda, aga PALUN, ma siiralt nagu PALUN, sõitke ühes kohas. Tehke enda jaoks see valik, kas selleks on sõidutee või kõnnitee. Siis on autojuhtidel palju lihtsam aru saada. Ja veelgi toredam oleks kui te suunda ka näitaks, kui on soovi kuhugi keerata. Kiivrit ma ei kohusta kandma, sest see on igaühe enda valik ja küll loodus teeb omad korrektuurid, aga kui te lastele kiivrid pähe panete, siis võiks seda ka ise teha.

Ja loomulikult kõrvaklapid. Ma saan aru, et mõni võibolla jooksis mu kõrvaklapi postituse peale ValiHeli poodi uus klappe ostma, aga palun, ma siiralt taaskord palun – ära kanna neid sõidu ajal. Või kui kuulad midagi, siis sedasi, et sa kuuled ka kui keegi sulle signaali laseb või su perse saadab. Liikluses on lisaks vaatamisele oluline ka kuulata.

Seega ma veelkord rõhutan, et otsustage ära kus te sõidate. Sest kui te olete autoteel, siis see teeb teist autoga võrdväärse ning teile kehtvad samad reeglid ja keelud ning seadused, mis autodelegi. Kui olete kõnniteel, siis seal on jällegi omad reeglid. Otsustage ära. Ärge pendeldage!