Kui keegi küsiks minult, kas ma soovitan Maltale minna, siis minu kindel vastus on ei. Võimalik, et Malta on kellegi jaoks ilus, tore ja mõnus koht, minu jaoks kindlasti üks kõige kehvem reisisihtkoht, kus ma käinud olen. Aastaid troonis esimesel kohal Tai Krabi, aga täna on Krabi minu jaoks paradiiside paradiis ja Malta tõmbas lati ikka nii alla, et annab mind ikka veel üllatada.
Alustame sellest, et ma ei ole absoluutselt oma tüübilt mingi ekskursioonide, vaatamisväärsuste, kindluste, kirikute, koobaste tüüpi inimene, nagu minu reisikaaslased. Minu jaoks on puhkus see kui on palmid, kokteilid, päike, bassein, helesinine soe rannavesi, valge liiv ja.. Ühesõnaga, Malta seda kõike ei olnud.
UPD: Ütlen kohe ära, et minu sõbrannale seevastu jäi Maltast hoopis teine mulje. Talle meeldis. Tema jaoks on puhkus juba see, et sai lastega kodust välja ja olla koos mehega, kes muidu on palju tööl. Inimesed on erinevad, kellele liha, kellele kala, eks :)
Lapsega puhkus on nagunii pigem reis, aga lapsega vaatamisväärsusest vaatamisväärsusesse kolistada, no ma ei tea. Not my cup of tea. Päris ühes kohas käisime ka:
Mul on hea meel, et me palju ringi sõitsime, ma sain iga päevaga aina enam kinnitust, et Maltal ei ole mitte midagi vaadata ega mitte midagi nautida. Mõttetu mägilinnak, kollastest blokkidest majad, nagu Lasnamäe.
Selle vahega, et akendel on rohkem nikerdusi ja sissepääsu juures sambad. Aga in general… Täielik pettumus.
Ma isegi ei tea, kust ma alustama peaks, sest need seitse päeva, olid mu elu ühed… ma ei saa öelda halvimad, mul oli tore nädal, lihtsalt polnud minu masti reis. Ja kui sõbranna eile küsis, et kas mulle siis Malta meeldiks, kui poleks neid vaatamisväärsusi ja trippimist, siis.. Ei. See koht lihtsalt pole minu tassike teed.
Rannad on kindlasti Malta kõige suurem miinuspunkt. Neid lihtsalt pole. Või on nendesse pääs idiootne. Või on seal lõppkokkuvõttes kole.
No näiteks läksime me ükspäev randa – San Blas ootas meid!
Silt viitab alla, päikesevarjud ja toolid.. Okei. Mägi alla oli a 1km pikk, 80kraadise nurga all. Mingi kivimügarikest järsak. Okei, mina veel. Hedon pidi ka kogu selle tee ise läbima, sest ma ei jõua teda süles tassida + enne hoian tal käest ja vean teda kaasa kui et kukume koos uperkuuti.
Kohale jõudes ootas meid ees umbes 5 meetrine rannake, kivihunnikud, adru ja.. MÕTTETU PASK!
Järgmisel päeval läksime Ramla Bay’le, see pidi olema Malta kõige ilusam rand. No ma ei tea, kui see on ilus, olen mina printsess Elsa :D Pljää, mis räme punane liiv, rõve urgas.
Lõppkokkuvõttes osutus kõikidest külastatud randadest, millest 85% puhul ma üldse ranna nimegi ei julgeks kasutada üks rand – Hondoq Ir Rummien. See oli pisike, armas, küll kiviklibune, aga siiski selline postkaardirand.
Vahemärkusena olgu öeldud, et Hedoniga kahekesti võiks ma ümbermaailma reisile minna, ta on supertubli kõndija ja kõike teeb kaasa, eriti ei vingu. Sõna kuulamisest ma ei räägi, no ei saa laps aru, et seal rannas kus on inimesed kive ei loobita… Kuigi vahepeal oli nutt kurgus, et tahab issit, siis kinnitasin, MA KA! Aga kodus passida tundus ka nadi, seega tegime kõik reisijuhi korraldused kaasa, olenemata sellest, et me neid väga ei nautinud.
Teenindus on null. Kedagi ei koti, et sa nende kohvikusse tulid. Vaata ise endale menüü, telli või ära telli, ole või ära ole. Lisaks olid nad avatud alates 10.30 – hommikust vist ei söödagi? Kuni 14.30. Siis oli siesta ja kohad avati uuesti 18.30, mõni koht oli lahti ainult neljapäeviti, mõni ainult pühapäeviti. Mereande pidi ette tellima. Mis järgmiseks?
Record number of visitors to Malta in 2017 – last year, over 2.2 million tourists enjoyed the islands, and their many heritage sites.
Kas olime tõesti LIIGA TALVEL? Või ongi see Gozo saar mingi surnud pleiss. Ega põhisaarel parem olnud. Ma enam ei mäletagi, kas ja kus me sõime, või mis tegime. Ma olin nii frustreerunud kogu sellest reisist…
Põhisöök makaronid ja pitsa. Okei. Ma sain maailma parimat pitsat mingis suvalises kohvikus, kus võtsin Hedonile tavalise Margherita pitsa, mis oli tõesti suussulav ja imemaitsev. Paksult mozarella juustu ja värskeid ürte.
Aga ühel õhtul tellisime siis kohalikus „restoranis“ endale õhtusöögi ette.
Esimeseks roaks toodi traditsiooniline makaronivorm, mille peale lapsed tegid „vüäääääk“, Hedon nokkis sealt seest ainult liha. Maltalaste pühapäevatoit – meie jaoks klassikaline penned hakklihaga. Mõttetu, maitsetu plönn mu jaoks.
Supp oli hea – suvikõrvitsa spinati püreesupp kohaliku Gozo juustuga. Juust ise on täiesti maitsetu ja mõttetu. Nagu mozarella, aga maitsetu. Mitte, et mozarella mingi hull maitseelamus oleks, aga no see kohalik juust oli ka täiesti jama.
Pearoaks tellisime jäneseraguu, mis ma saan aru, on mingi põhitoit seal. Esiteks serveeriti seda tooreste spagettidega.
No nii kiire meil ka polnud, oleks võinud ikka valmis keeta need spagetid. Teiseks oli meile kolmele siis üks jänes koos saba ja sarvedega potti visatud ja see lihtsalt kolmeks tõstetud sinna spagettide peale. Kellele pugu, kellele maks, kellele natuke kondipuru.. Minu isu kadus pärast seda leidu totaalselt:
Vein oli restoranis 10€ pudel. Suveniiripoes maksis ka rohkem :D
Ma ei tea, mitmes muuseumis, kindluses, koopas, templis, kirikus me käisime, aga kõige mõttetum asi ever oli maksta 6€ selle eest, et vaadata templeid… eee, milliseid? Kunagi oli siin midagi. Tore. Okei, UNESCO pärand ja vanem kui püramiidid.. Aga what?
Kõige paremini raisatud raha oli lennumuuseumis, aga kahjuks Hedon, va lennuhull, magas sel ajal magusat lõunaund. Käisin ja klõpsisin siis talle iga nurga pealt pilte teha.
Aga ma lõpetan positiivselt. See meie renditud villa – Berta – oli ilus ja mõnus ja tore. Ja isegi see bassein polnud nii hull. Kuigi oli 2meetrit sügav, siis Hedon sinna ei kippunud. Sai aru, et sügav ja ei roninud.
Villa ise oli megasuur, piltidelt ei jää üldse selline mulje. Aga see ongi taotluslik neil, et kohale tulles oleks positiivne üllatus :)
Lõbustuspark (rändtivoli Gozo saarel) – ma käisin isegi põrkeautodega sõitmas koos Hedoniga. Sai batuudil hüpatud ja haamrimängu taotud ja karuselliga sõita ja jalgpalli mängida ja talle tundus täitsa meeldivat. Suvel Linnanmäki lõbustusparki siis… Ja/ei?
Ta’Qali National Park (põhisaarel) – kus oli mitu mänguväljakut, mini loomaaed, kus sai loomi sööta ja lastel oli seal maksimaalselt lõbus.
Popeye Village (põhisaarel) – on ehitatud spetsiaalselt „Popeye“ muusikali filmivõtete jaoks, kus teatavasti peaosas esinesid Robin Williams ja Shelley Duvall. See oli imekaunis kohas, otse kaljunukil. Kohapeal sai vaadata sisse kõikidesse majadesse, kõrtsidesse, tubadesse, kus muusikali tehti. See on täpselt selline, nagu 80ndatel muusikali jaoks ehitati. Mulle seal meeldis. Kohapeal tehti pilti ja pakuti punchi (tasuta!). Pilet 10,50€.
Ma praegu vaatan, et need asjad mis mulle meeldisid olid ikkagi põhisaarel.
Lennupiletid 260,45€ sain kingituseks
14€ pagas, et endaga lennukisse võtta (kuigi poleks pidanud, sest lõpuks läksin ikka seljakotiga, mis oli küll mõõdust väljas, aga keegi ära korjata ei tahtnud)
500€ villa, autorent, söömine (ehk siis sõbranna mees ütles, anna mulle 500 ja sul pole kohapeal mingeid kulusid, et ei hakka arveid jagama ja poolitama – aga villa maksis 95€/öö ehk 665€ ja autorent koos laste turvatoolide ja bensiiniga 314€).
235€ muud kulud, vaatamisväärsuste piletid, paar suveniiri, lastele mingeid nikse-näkse autos nosimiseks (riisiküpsised, kommid, jäätised, kuivatatud puuviljad, pähklid jne)
Kokkuvõttes 1009€ kahele. Ma ei saa öelda, et ma seda raha hullult taga nutan, aga selle eest oleks perereisi saanud :) Arvestades, et Meelisele ka Portugal ei meeldinud ja temalgi kokkuvõttes 1000€ kulus, siis fak it, iga kell pigem selle raha eest uuesti Taisse. Pole parata, meie süda kuulub Taile! Sinine soe vesi, valged liivarannad, kokteilid, megahea söök ja mõnusad inimesed.. See millest ma alguses kirjutasin, mis minu jaoks puhkus on. Nüüd tuleb kiirelt säästma hakata, sest jaanide paiku tulevad kindlasti head lennupileti pakkumised Aasiasse…
Kuhu teie järgmiseks reisite?
Veel kaks aastat tagasi lõin ma käsi kokku ja pööritasin silmi kui keegi ütles, et…
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…