#elulineblogi #meeliskirjutab

Meelis kirjutab: minu esimene ja viimane paaripanek

Kes on meie usinamad jälgijad, siis nemad juba kindlasti teavad, mis juhtus 22. mail 2022 aastal. Nimelt leidis aset minu esimene paaripanek. Ja kui aus olla, siis ka viimane.

Aga alustame algusest. Ammu-ammu aega tagasi rääkisid meie sõbrad, et teevad Tenerifel pulmad ja kõik on oodatud. Kõik tundus tore seni, kuni mulle tehti (vist läbi Leenu) ettepanek neid paari panna. Olgu siinkohal öeldud, et mul puudub juriidiline õigus paari panna ning tegemist oli pigem tseremoniaalse etteastega. Nad registreerisid Tallinnas, seal oli lihtsalt pidu.

Ma pean tunnistama, et esialgu olin ma pigem selline “ahh, mis see siis ära ei ole” suhtumisega. Aga mida lähemale jõudis reis ja pulm, seda ärevamaks muutus minu meel. Ehk siis karm reaalsus hakkas pärale jõudma. Minu sõbrad usaldavad mind nende jaoks nii tähtsal päeval, midagi sellist tegema. See ei ole mingi suvaline, saame kokku – sööme kooki tüüpi pidu. Kohal on ka sugulased ja teised sõbrad.

Kuidas siis koostada ühte paaripanemise kõnet (tseremoonia kõnet)? Loomulikult otsisin abi internetist, aga minu üllatuseks ei olnud eesti keeles väga midagi saada. Ma mõtlen seda põhja, et nii heas kui halvas, rikkuses, kui vaesuses jne. Surfasin natukese aega netis ja sain aru, et siit ma abi ei saa ja kuna tegemist on ikkagi niivõrd personaalse üritusega, siis mingit suvalist põhja ma ka ei taha kasutada. Seega võtsin vastu otsus, et kirjutan nende paari paneku kõne nii öelda nullist.

Minult on juba küsitud ka, et kui kaua ma seda kirjutasin. Sellele ei ole ühest vastust, seda ma kirjutasin seda jupiti. Natuke ühel päeval, siis teisel päeval, siis kui mingi idee tuli kirjutasin jälle juurde. Kokku oli esialgne kõne mingi kuus A4. Lugesin selle läbi ning mõõtsin aega ja sain aru, et seda on liiga palju ja järgmisena hakkasin ma kõnet kärpima.

Viimaks jäi alles selline kolm pool A4 jagu teksti. Ka minu taimer ütles, et see on okei. Nimelt soovis pruut, et see ei oleks väga pikk, sest keegi ei viitsi seda muidu kuulata. Olgem ausad, et ega isegi ei viitsi kuulata. Lisaks tuli arvesse võtta, et ilmselgelt paistab päike kõikidele lagipähe ja see palavus ei tee ka just suurt kasu.

Päev enne lendu lugesin kõne veel läbi, tegin viimased parandused ning printisin selle välja. Kas ma näitasin Leenule? EI! See oli mu kindel otsus, et ka tema kuuleks/näeks seda alles pulmas. Ma ei tea miks ma sellise otsuse tegin, sest tegelikult ma alati jagan oma asju temaga ja ootan tagasisidet, aga sellel korral oli kuidagi teisiti.

Tenerifel olles käisin läbi kontoritarvete poest ja ostsin tugevama paberi ja liimi, et siis kõne kenasti paberile “hakkida”.

Aga no pulmapäev oli kuidagi eriti hull. Vähemalt minu jaoks. Ja mida lähemale tiksus kell, seda rohkem närvi ma läksin. Ja siis see närv kruttis veel närve ja lõpuks olin ma paaripaneku ajal nii närvis, et ma pole vist kunagi nii närvis olnud. Pigem oleks vist õigem öelda pinges. See pinge oli see mis närvi ajas. Pinge, et kas pruutpaarile meeldib, kas nende sõpradele meeldib, kas nende vanematele ja sugulastele meeldib? Mida Leenu arvab. Ja see pinge lihtsalt näris ja näris ja näris. Ma ausalt imestan, et ma seal tseremoonia ajal kokku ei kukkunud ja imestan, et kuidas ma suutsin ennast nii üles kütta. Ja miks ma ennast üldse üles kruttisin? Tegelikult ei olnud see ju üldse nii hull. Sellele arusaamale jõudsin ma muidugi mitu tundi hiljem.

Aga selgus, et pruutpaar jäi rahule, ka nende sõbrad jäid rahule, ainult vanemate käest ei saanud ma tagasisidet, et kas oli okei või pigem mitte okei. Kas mina jäin rahule? Nii ja naa… Kui ma täna seda kõnet loen, siis ma juba muudaks siit-sealt midagi, kuigi ülesehituse jätaks ma samaks. Kas ma teeksin seda uuesti? Kindlasti mitte. Nagu ma juba korduvalt mainisin, siis ma olin nii närvi ja ma ei tea ise ka miks .Ja tegelikult selle pinge ja närvi pärast ma ei teeks seda uuesti. Ma ei taha seda uuesti läbi elada.

Leenuga rääkisin pärast ja jõudsime arusaamale, et ilmselt oligi ikkagi asi selles, et tegemist oli sõpradega ja nendepoolse usaldusega minu suhtes, mis mul närvid nii pingule tõmbasid. Kui need oleks olnud Mari ja Jüri Tartust, siis ilmselgelt ei oleks ma nii närvis olnud. Aga no õppetund ja kogemus ikkagi endale olemas.

Vaata videot:

Kui sul peaks olema vaja kunagi, siis..

Kuna ma ise ei leidnud ühtegi eestikeelset tseremoonia/laulatuse kõnet, siis otsustasin, et panen enda oma üles. Ehk läheb kellelgi seda kunagi vaja ja siis on hea ju sellist põhja kasutada. Teksti võib kasutada ainult eraotstarbeliselt ja oma sõprade paari panekuks, kuna see ei ole traditsiooniline ja võibolla juriidiliselt õiges järjekorras koostatud tekst.

Armastus suudleb sind suule,
armastus lennutab tuulde..
Armastus ei küsi vanust,
armastus see niidab jalust

Just nende kahe noore ja ilusa inimese teineteise leidmine ning armastus on see põhjus, miks me täna kõik siin oleme.

George Sand on öelnud- suurim õnn siin ilmas on armastada ja olla armastatud.
Ilmselt ei olnud ta selle tsitaadi ajal kuulnud midagi Eurojackpoti 106miljonilisest peavõidust, aga see selleks.

Õnneks on need kaks noort ja armast inimest minu ees juba oma jackpoti saanud ja seda teineteise näol.
Armastusest on kirjutatud laule, luuletusi ning armastuse pärast on alustatud sõdu. Kuid mis on armastus tegelikult? Kas seda saab üldse sõnadesse panna?

On see justkui oma telefonist kõikide teiste äppide kustutamine jättes alles selle ühe? Milleks ei ole loomulikult Tinder.

Või saab armastust piltlikult kujutada, kus mees on telliskivid ning naine tsemendisegu ja koos laotakse ühte tugevat müüri, mille ühele poolele jäävad sõbrad ning sugulased ja teisele poole armunute kooselu, lapsed ja pere? Kas on armastus protsess, kus seda tugevat müüri hakatakse kivi kivi haaval laduma, et see oleks tugev ning peaks vastu ka kõige tugevamatele tormidele. Isegi kui müüri tekivad mõningad mõrad, siis silutakse neid ikkagi koos ning ollakse jällegi kogenumad kuid ennekõike tugevamad, sest müür seisab püsti just tänu neile kahele komponendile.

Või on armastus see imeline tunne ning teadmine, et sa oled endale leidnud selle ühe ja õige, keda terve oma ülejäänud elu tüüdata?

Tegelikult julgen ma öelda, et armastus on hoopis pisut segane meelte seisund mida saab ravida abielludes. Ning just täna me seda siin teemegi – alustame ravikuuriga.

Seega armsad XXX ja XXX

On aeg teha seda, miks nii teie kui meie siia tulime.
Ei, me ei hakka võidu shotte jooma.

Enne veel, kui jätkame tseremooniaga on mul oluline küsimus külalistele.
Kui kellelgi siin olijatest on midagi selle liidu vastu, siis astugu ta samm ette ning rääkigu nüüd… või elagu ennast messengeris sõbrale/sõbrannale välja. Aga pigem las ütleb kohe.

No õnneks osadele sai vale kuupäev ka öeldud, nii et sellega läks tõesti nii nagu planeeritud.

Kas Sina XXX võtad enda ees seisva imelise neiu ning tänasel päeval ka veel noore ema oma seaduslikuks kaasaks, et teda armastada ja lohutada, olla koos nii heas kui halvas, veeta temaga nii reeded, kui kolmapäevad ning saada kõiki kaasnevaid maksusoodustusi seni, kuni te mõlemad elate? Kui see on nii, siis ütle selgel ja kõlaval häälel JAH!

Kas sina XXX võtad enda ees seisva keskmisest kenama välimusega Eesti mehe ehk XXX oma seaduslikuks kaasaks, et teda armastada ja lohutada, olla koos nii heas kui halvas, rikkuses kui vaesuses, jagades temaga nii rõõme kui kommunaalide arveid seni kuni te mõlemad elate? Kui see on nii, siis ütle selgel ja kõlaval häälel JAH!

Ma paluksin sõrmuseid.
XXX, korda palun minu järel!
Mina, XXX, annan sulle selle sõrmuse ja luban, et ma armastan sind, austan sind, pean sind kallimast kallimaks ja et ma aeg-ajalt annan ka sulle telekapuldi ning püüan enda järelt rohkem koristada. Sa oled valgus mu elus ja tukse minu südames. Ma luban, et toetan sind, kui oled nõrk ning annan tuge ka kõige keerulisematel hetkel. Ma luban, et ulatan sulle käe, kui olen eksinud. Luban sulle päevast-päeva näidata, et oled minu kõik. Tänasel päeval selle sõrmusega annan sulle oma südame.

Kuna meheks olemine on juba eos äärmiselt raske ning pingutust nõudev, siis on iseenesest mõistetav, et just naist peetakse siiski abielus tugevaks talaks, mis hoiab koos kogu peret. Sellevõrra on naistel aga kindlasti rohkem ka kohustusi.

XXX, palun selgel ja valjul häälel ette kanda lubadused, mille on koostanud sulle sinu sõbrannad.
Kuna pruudil jäi tüdrukuteõhtul vanne lugemata, siis luges ta selle ette kohapeal.

Olgu need sõrmused teile meeldetuletuseks tänasest päevast ning äsja antud lubadustest. Kuna hetkel kõike salvestatakse, siis ei saa te õnneks ka hiljem väita, et mina ei ole midagi sellist öelnud. Sellega läks selles mõttes kehvasti, aga kes on öelnud, et elu on aus.

Universumi ning armastuse jõudude poolt mulle antud väega teie perede ja teie sõprade ees kuulutan teid nüüd abikaasadeks. Palun kinnitage oma abielu suudlusega.

Tihtipeale on pikalt koosoldud paaridelt küsitud, et mis on teie abielu saladus. Kui aus olla siis ühtset vastust ei saagi siin olla, sest nii palju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid arvamusi ja maitseid. Ja retsepti oma tulevasele pikale kooselule panete te kirja koos. Loomulikult võite te kuulata soovitusi teistelt, kuid pidage meeles, et seda suppi sööte te ikkagi koos.

Et veelkord tõestada oma liitu ja kiindumust teineteise vastu paluksin ma teil aplausi saatel taaskord ühe armsa suudluse teha ning seejärel suunduda peopaika.

Seljas on mul muide enda pulmaülikonna püksid ja lips. Kaabu on peigmehe oma, kes selle Tenerife tänavalt kolme euroga ostis. Ma pärast andsin tagasi selle.

3 thoughts on “Meelis kirjutab: minu esimene ja viimane paaripanek

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga