Meelis kirjutab: sellest va koduloost natukene teise nurga alt

Oleme nüüd mitmes loos oma koduotsingutest kirjutanud. Lugejad ja kommentaatorid on meile jaganud palju ja vägagi eriilmelisi soovitusi. Mõned neist ma nüüd luubi alla võtangi.

Miks just Tallinn, mitte lähiümbrus?

Oleme ka Tallinnast väljapoole vaadanud, kuid kui nüüd aus olla, siis ega need hinnad linnas olevatega väga ei erine. Ehkki linnast välja kolimise vastu pole mul midagi. Tõenäoliselt on seal suurem šanss leida just aiaga kodu, sest olgem ausad, Tallinnas neid väga ei ole. Kuid siiski on oluline vaadata transporti linna või linnast ära. Ehkki jah, Taxify ja Uber on ilmselgelt suured abilised selles vallas. Samas näiteks Sauelt/Sakust/Muugalt taksoga linna sõita… Päris kulukas, kui oleme harjunud maks viieeuroste taksoarvetega.

Miks just Tallinn ja selle lähiümbrus, mitte Pärnu, Tartu, Rakvere?

Okei, olen taaskord nõus, et see unistuste kodu ei pea olema Tallinnas või selle lähiümbruses, vaid ka mujal. Kuid kuidas on lood tööga? Lihtne on öelda, et mis sa vahid, paki oma seitse asja kokku ja koli minema. Ma ei saa ju hakata Rakverest Tallinnas tööl käima. See ei ole just eriti tasuv. Juhul kui palk pole 2000€ kätte. Või käin, aga võtan linna veel lisaks üürikorteri – kus see loogika on? Huvi pärast siis vaatasin ka Pärnu, Rakvere, Tartu tööpakkumisi. Tartus on veel enamvähem aga Pärnu ja Rakvere on ikka väga nutuses seisus. Tegelikult on ju nii, et tööd vahetatakse kas parema palga või paremate tingimuste pärast. Saan aru, et kui kolin Rakverre ja saan oma maja, on see parem tingimus, aga töö?

Ma ei leidnud sealt ühtegi tööd, mis oleks üle 500 euro kätte palgaga. Ehitaja ma oma tüübilt ju pole. Sama lugu Pärnuga. Teeksin mingi oma asja, aga… teenuse või toote tarbijaid on vähe ning seega ei pruugi see ettevõtmine olla jätkusuutlik.

Kaugtööd on ka võimalik teha, kuid tegelikkuses ei ole selliseid firmasid just väga palju, kes seda töömudelit soosivad. Seega nagu selline nii ja naa olukord.

Kusjuures, hiljuti Pärnus käies leidsin ma ühe maja, mis on suht kehvas seisus ja seda nii seest kui väljast, kuid seda nähes hakkas mul fantaasia täiega lendama, et kui see korda teha, siis saaks sinna tehagi restorani ja ise samal ajal niiöelda teises majaosas elada. Kuid…. lagunenud maja Pärnu kesklinnas maksab 345 000€. Ja teine samapalju kulub selleks, et see korda teha. Ehkki potensiaali sellel majal on. Kuid mida teha sügisel, talvel, kevadel kui rahvast oluliselt vähem? Sellest teise linna kolimisest ja töö otsimisest ma võiks jäädagi kirjutama, parem lähen edasi.

Miks te nii uhke ja uue autoga sõidate – müüge maha!

Esiteks ei ole meie auto kindlasti mitte uhke, vaid täiesti tavaline pereauto (isegi pereautona vist ei kvalifitseeru).

Auto on meie peres hädavajalik. Seega mingisugune mahamüümine ei tule kõne allagi. Keegi soovitas, et vahetage kasutatud ja odavama vastu. See auto ongi juba ju nüüdseks kasutatud ja odavam, kui meie selle ostsime.

Kasutatud ja odavama auto puhul on miinuseks see, et see on kasutatud ja võib rikki minna. See aga tähendab, et mul on vaja seda remontida ja remont maksab raha. Kuidas see lause oligi: “Ma ei ole nii rikas, et osta odavat asja.”

Pigem siis investeerida (see on juba aastaid tagasi tehtud) ja sõita autoga, nii et ma ei pea kuhugi remondi alla seda raha matma. Kui mingi vahetus toimub, siis suurema vastu. Et noh kui kuhugi maale kolime, siis vaja suure lumega välja sõita või kevadel sula ja mudase ilmaga tahaks ka kodust välja saada. Maastur ehk ei jää nii kiirelt kinni kui väikeauto.

Miks te tahate kohe nii suurt elamist?

Sellel on väga lihtne selgitus. Kui juba, siis juba. Ma ei näe erilist pointi kolida 2toalisse, et sealt siis maks viie aasta pärast välja kolida ja kõike uuesti alustada. Kodu otsimine, remontimine ja sisustamine – see on meeletu aeg ju mis sellele kulub. Kui otsida oma kodu, siis juba sellist kus ma näen end ka 20 aasta pärast elamas.

Ma ei näe mõtet osta täna korter, see korda teha ja minema kolida ja jälle uus valida ja jälle korda teha ja.. Laenu pean ikka maksma. Kuidas on kindel, et ma saan esimese maha müüdud ja kohe uue, kus me vahepeal elame?

Loomulikult on igasugused soovitused alati teretulnud, sest juba praegu oleme saanud väga palju väärt nippe mida kasutada, kui oma kodu otsime.

Kuid siiski tuleks rõhutada, et kuigi teie soovitused on teretulnud kuulub lõplik otsus siiski meile, sest tegemist on meie pere koduga. Ma tahan, et mu laps saaks tulevikus öelda, et minu lapsepõlve kodu oli parim, mitte kurta, et “ahh, elasime kuskil 2toalises hurtsikus mingis paneelmajas“ või „lapsepõlves oli ainult üks kolimine”. See ei ole see elu, mida ma talle soovin.

Ma tahan, et meil oleks aed ja kass ja koer. Ma tahan muru niita ja et Leenul oleks oma maitsetaimede oaas. Ma tahan iga talv meile hoovi ehitada mäe, kust ka mina saaks kelguga alla lasta. Need võivad tunduda mõne jaoks täiesti ebaolulised asjad, kuid vähemalt minu jaoks see nii ei ole. Ma olen ise sellises kohas üles kasvanud ja ma tahan ka oma lapsele seda võimaldada. Loomulikult on oma majas alati midagi teha ja töö ei saa kunagi otsa, kuid see ongi kogu selle asja võlu.

Te võite minuga nõustuda või mitte – aga see on minu soov ja unistus. Kas see täitub või mitte, eks seda näitab aeg ja rahakott.