Meelis kirjutab: toidutalumatuse test (vol1)

Nagu ikka, uus aasta.. new year, new me. Vana hea, eks. Ei erine mina ka ühelgi aastal sellest. Ainuke vahe oli see, et sel aastal ei plaaninud ma hakata suure hooga trenni tegema (suva, et ma just aastase liitumise tegin ja kaks korda seal käinud olen), vaid otsustasin keskenduda hoopis toidule, sest teame ju kõik..

Tegelikult olin ma sellele juba ammu mõelnud, aga kätte võtsin end alles nüüd. Viimased kuud on kuidagi eriti uniselt ja väsinult möödunud, eks siin räägib kaasa ka vähene D-vitamiin ja vähe reisimist, aga taipasin, et ka mu seedimine läks kuidagi käest ära. No okei, saame selles süüdistada seda, et sööme liiga palju erinevaid asju korraga jne aga arvasin, et nüüd on aeg toidutalumatuse testi teha.

Olin sellest palju kuulnud, aga mitte iial süvenenud. Google kaudu võib mulje jääda, et maksad lihtsalt selle 300 midagi eurot, lähed Synlabi ja ongi tehtud. Aga ei ole nii. Toidutalumatuse testi tegemiseks peab sul olema saatekiri. Haigekassa seda liiki teste ei kompenseeri, seega perarsti poole ei ole mõtet pöörduda. Seega sukeldud sa taas internetti ning leiad endale ise sobiva toitumisnõustaja. Loomulikult on neid Eestis mitmeid ja igaühe enda asi on käia nende kodukal ja seejärel teha otsus.

Mina valisin oma nõustajaks Elis Nikolai (not sponsored). Kui te küsite, miks ma tema valisin, siis ma ei oska öelda – tundus pildil kena ja nimi kõlas tuttavalt. Temalt saingi saatekirja millega ma 4. jaanuaril reipalt Synlabi verd andma läksin.

Vereoprooviproovi puhul on kohati segane jutt, et kas tuleb olla söömata/joomata või mitte. Mina läksin igaks juhuks söömata/joomata. Pärast proovi võtmist anti mulle ka pakike pähklite ja rosinatega, mis tänasel päeval tundub muidugi irooniline, aga sinnani me veel jõuame. Kohapeal pidin maksma viieka analüüsi eest ja kõik.

Kokkuvõtvalt pead maksma muidugi veidi rohkem: Cytolisa® test koos 75 minutit kestva Elis Nikolai nõustamisega 176-le toiduainele maksab 239€.

Ja kui sa nüüd mõtled, et saaks odavamalt ja mul pole seda nõustamist vaja, siis ma ütlen omast kogemusest, et see nõustamine on veel kõige olulisem kogu selle asja juured. Jah, sa saad need tulemused ja sa näed neid, aga pigem on konsultatsioon sulle ka informatiivne ja selgitav. Mind aitas see kohe kindlasti, sest Elis näitab sulle konkreetselt toite ja pilte toodetest mida poes osta. Mina kindlasti soovita konsultatsioonil osaleda ja eriti tasub seal osaleda avatud meele ning kõrvadega. Tegelikult peaksid sa kogu seda testi tegema avatud meele ja olekuga. Miks? Sest see on sinu keha ja sinu enda teha on muutused. Sina ise pead ka muutusteks valmis olema. Miks? Kuna toidutalumatuse testist võib selguda nii mõnigi üllatav asi. No näiteks Leenu ei lähe seda tegema, sest ta ei taha teada, et äkki talle juust ei sobi.

Sinu tulemused saadetakse sinu toitumisnõustajale, kes need sulle edasi saadab. Ja oi, kui põnev neid avada on, sest üllatusi võib tulla. Aga need üllatused ei pruugi sulle meeldida, kuid nagu ma ennist mainisin, siis ole avatud meele ja suhtumisega, sest see kõik on sinu enda heaks.

Kes on juba seda testi teinud võib oma kogemusest rääkida. Mis oli üllatav ja mis mitte. Või kas seda testi üldse tasub usaldada? Jagage kogemusi, sest järgmises postituses jagan ma enda tulemusi ja mõtteid.

 

6 thoughts on “Meelis kirjutab: toidutalumatuse test (vol1)

  1. Ma vist olen tiim Leenu hetkel ja ei tahaks teada, et mulle juust ei sobi ja peaks iga jumala kord olema süümekas, kui seda söön ja oma keha piinan :D :D Esialgu olen püüdnud oma keha kuulata ja eks ta annab ikka veidi ka märku, kui miski ei sobi ja peale söömist ebamugavustunne on aga laias plaanis muresid pole ja seega ka pole pidanud vajalikuks veel neid teste teha. Aga ma usun et põnev on see tegemine küll – tundsin sarnast põnevust kui geeniteste tegin ja lasin end eri vähkkasvajate osas uurida, et milline on tõenäosus – põnevus koos hirmuseguga siis :D

  2. Mina tegin hiljuti lapsele kordustesti. Tal on atoopiline dermatiit.
    Testist tulid välja põhilisena piim( ehk siis ka kõik piimatooted), muna ( sellega seoses siis kanaliha, erinevad koogid jne, mis kõik muna sisaldavad), kõik tsitruselised. Paprika. Rafineeritud suhkur. Sidrunhape ning väga tugeva reaktsiooni andis naatriumglutamaat!!! Ja mingeid muid asju oli veel, ehk nimekiri oli üsna pikk.
    Ps! Enamus neist asjadest olid igapäeva toidulaual.
    Hetke seisuga võtsin lapse lasteaias toidu nimekirjast maha, sest neil reaalselt pole võimalik kõikide nende erisustega arvestada. Ning harjutame erinevaid vegan jogurteid( saaremaa cocodeli omad päris head) ning juuste jne. Õnneks piima ta nagunii on kogu aega kaera ja riisi oma joonud. Muna jaoks leidsin ka kaubandusest muna asendaja, et ala pannkooke jne teha. Aga üks suur peavalu on! Meil peres 3 last- ühel siis neist mured, teised võivad kõike süüa ja lapse seisukohast just ongi see kõige raskem, et miks teised võivad ja tema ei või.
    Poes käimine võtab ka meeletu aja, et kõikidelt siltidelt koostisosi välja lugeda.
    Jõudu igatahes, meil juba esimesed märgid peale toidulaua muudatust on positiivses suunas liikunud.
    Ps! Atoopiline lööve oli üle keha, et ei olnud mingeid väikseid kuivi laigukesi, vaid kogu keha lausa karjus, et midagi on valesti.

  3. Vahepeal mulle tundus, et piimatooted ei sobi. Kõhu lõi imelikuks ja sooled tööle. Samas mingi aeg hiljem pole jãlle midagi. Ma ei julgeks ka teha, sest äkki saan teada et ei tohikski midagi süüa kui geenidoonorluse vastuste jãrel kãisin siis seal öeldi ka et suur soodumus laktoositalumatus saada ja midagi oli veel ja soovitati vahemere dieeti

  4. Tegin ka lapsele ja kõik piimatooted olid täiesti punases, samuti ka nisu. Algul oli väga raske harjuda, kuna kõiki piimatooteid kasutasime väga palju, kuid üpris ruttu harjusime ära (head valikud on Prismas ja Stockmannis).

Comments are closed.