Kuus aastat tagasi veebruaris astusin ma esimest korda Phuketi lennujaamast otse sellesse niiskesse kliimasse ja.. ei armunud. Järgmisel päeval kraapisin liivale südameid ja Meelis tegi video, kus ma ütlen, et siia mu süda jääb. Ma avastasin enda jaoks koha, kus mu hing tunneb end kodus.
Just seepärast tulemegi me siia ikka ja alati tagasi. Just seepärast tulime me siia “elama”, kui Eestist kopp ette sai. Just seepärast unistame me siia tulekust ka järgmisel aastal. Just seepärast tahaksin ma oma pensionipõlve siin palmi all veeta. Just seepärast tahan ma, et kui ma suren, siis mu tuhk leiaks tee siia…
Võimalik, et mõnes oma eelmises elus elasin ma siin. Ma ei tea, aga iga kord lennukist maha astudes on tunne, nagu oleks koduuksest sisse astunud. Sama tunne ei valda mind Bangkokis, Pattayal vms, vaid just siin – Phuketil.
Ma armastan seda natuke rõvedat niiskust, mis kehale kohe tekib kui lennujaamast välja tulla. Ma armastan neid massaažisalonge, kus merekohina asemel massöörid sosistavad. Seda kuumust söögituru grillide vahel, mis siis, et kahe meetri läbides higi lihtsalt voolab. Ma armastan neid kanavardaid, papaiasalatit, Tom Yumi ja mojitoämbreid.
Armastan neid geiklubisid ja showsid millest kahe päevaga kopp ette saab. Ma armastan rolleriga sõitu, kuidas sa tunned massaažisalongi aroome, grilli lõhna, prügi- ja kanalisatsiooni haisu.. sa lihtsat tuhised läbi elu ja see on nii mõnus. Ma lihtsalt armastan Phuketit nagu kodu.
See on mul juba kolmas kord oma sünnipäeva siin veeta. Kuigi sel aastal pisut teisiti, sest hulk sõpru on ka siia reisinud… ja kuigi mul olid plaanid, kuidas ja mida teha, siis täna õhtul tulin uuele ideele ja keeran algse plaani pea peale. Aga sellest juba järgmises postituses :)
Kasuta reisimiseks Bonusway keskkonda ja kogu selle pealt boonuseid,
mida saad välja võtta reaalses rahas :)
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…
Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…