Vaktsineerida või mitte? Nagu mu keskmine blogilugeja peaks teadma, olen üldiselt arsti- ja rohuusku. Pigem ikka valge tablett keele alla kui mingi kokku keedetud tee ja määre… Pigem arstivisiit kui ravitseja. Pigem kirurg kui Vigala Sass jne. Seega, kavatsen lasta teha kõik ettenähtud vaktsiinid oma lapsele.
Alles hiljaaegu oli mul vestlus ühe värske emaga, kes enda lapsele vaktsiine teha ei lasknud.. kui ma tahtsin minna last vaatama, küsis ta, kas olen vaktsineeritud.
Mina: Ei, kooliajal vast.
Tema: Nooo issand, peaksid ikka, mõtle kui beebi jääb haigeks?
Mina: Kui sinu laps pole vaktsineeritud, siis miks mina peaksin?
Nagu päriselt? Sina kardad, et su laps jääb haigeks, aga sa ei tee midagi selleks, et seda ei juhtuks? Nõuad seda aga teistelt?
Seepärast ongi Hedon näiteks vaktsineeritud, et ta haigeks ei jääks ja tuleb tõdeda, et kuni kolmanda eluaastani oli ta terve kui purikas.
Paar päeva tagasi jäi silma pealkiri, et 45 inimest on grippi surnud. Kuna Hedon vaevles parasjagu palavikus, siis lugesin.. ja veel mõne loo soovitustes ja ma ei saa aru, kus ma elanud olen, et ma midagi gripivaktsiinist kuulnud pole.
Arvan sama, mis varem:
Aga tuleme nüüd tagasi vaktsineerimise juurde. Mul on kaks sõbrannat – üks on totaalselt vaktsineerimise vastu (kes räägib mulle õudusvärinaid tekitavatest dokumentaalidest, kus vaktsineeriutud lapsed on halvatud, pimedad ja sandid) ja mul on sõbranna, kes ütleb, et mitte midagi ei ole tegelikult meditsiiniliselt tõestust leidnud ja vastased on segased ja riskivad oma lapse eluga.
Etteruttavalt olgu öeldud, et ma ei vali nüüd sõbrannat, et vot, olen tema pool. Mu valik vaktsineerimise osas oli tehtud juba ammu enne kui ma rasedaks jäin ja praegused vähesed “uurimustööd” ja arutelud, mis ma olen pidanud, on vaid nö kinnitanud mu eelnevat valikut.
Jah, võibolla on see naiivne, et ma olen suhtumisega “minu ajal toimis, miks täna ei peaks toimima” ehk et kui mina kasvasin üles Vene ajal kui kõik oli kordades robustsem kui praegu ja olen elus, on tulevikus ka minu laps elus, kui ma teda üle ei poputa.
Mul on kahjuks tunne, et tänapäeval kasvatatakse lapsi veits “vati sees” – juba eos räägitakse, et ei vaktsineeri, et kasutame ainult puuvillaseid riideid-mähkmeid, et peseme lapse riideid enda riietest eraldi, eraldi pesupulbriga – milleks? Palun tehke mulle selgeks, miks ma ei või pesta oma lapse riideid enda särgiga koos – ühtmoodi piimased mõlemad ja miks ma ei tohi lapse särki pestes kasutada Arieli ja pean kasutama Miniriski, või vapsee mingit mahedat pesupulbrit, mis nagunii kuraditki puhtaks ei tee. (PS. ma tean, mida ma räägin – tilk Fairyt peseb paremini kui pool pudelit mahenõudepesuvahendit. Enne saab kokakoolaga rasvase panni puhtaks!)
Miks ma pean juba eos hakkama kartma, et lapsel tekib allergia või et tal tulevad sellest täpid, lööve, allergia… Kui tuleb, vahetan vahendi välja. Aga miks ma juba eos pean teda poputama hakkama?
Täpselt nagu mu sõbranna ütles: “Laps peab saama pisikute ja bakteritega kokku puutuda, ainult nii saab areneda tugev immuunsussüsteem. Parem söögu maha kukkunud õuna või möllaku porilombis, kui kogu aeg käia järgi ja steriliseerida. Talupojamõistus ja loogiline mõtlemine on elus ja lapsekasvatamisel suureks abiks.”
See on nagu see nali: Kui esimene laps sööb mulda, kutsuvad vanemad kiirabi. Kui teine laps sööb mulda, pühivad vanemad tal suu puhtaks. Kui kolmas laps sööb mulda, mõtlevad vanemad, kas ta sai kõhu täis või soovib veel ka lõunat süüa?
Ma ise olen saanud oma elus ilmselt kõik vaktsiinid, viimase sain paar aastat tagasi teetanuse vastu, kui ma räigelt endale näppu lõikasin ja seda õmblema läksin. Minult lihtsalt küsisti, kas ma olen vaktsineeritud, ütlesin, et kui, siis lapsena. Suts õlga ja valmis. Mis seal ikka. Parem karta kui kahetseda.
Ma ei teagi, kas ma tahan siia lõppu küsida, mida teie arvate, pärast lähete kaklema veel. Aga jah, te küsisite, mis mina arvan, ma vastasin :)