Peavalu lasteaia rühma kingitustega

Ma mäletan kui ma väike olin, siis minu kapp oli lasteaias alati see kuhu sokutati mingit raha, küll korjas mu ema kingiraha, siis jõulupakkide raha.. Alati oli tema orgunnida see kingimajandus.

Aastad möödusid ja sama kordus mu õega – alati oli tema oma suure südamega öelnud, et võtan vabalt enda peale ja ajas siis viimasel hetkel mööda poode komme, küpsiseid ja mandariine taga, et need pakid kokku vorpida. Alati kaasnes sellega see, et ta maksis ise peale, sest perfektsionistid nagu me alati olnud oleme – pakid pidid olema vinged, ilusti pakitud jne.

Ma lubasin endale toona, et kui ma saan kunagi lapse, siis mina seda pulli tegema ei hakka. Lastel on kama kaks ilusatest pakenditest ja sellest, mis seal sees tegelikult on, peaasi, et nad oma kingi pihku saavad. Aga mina nii ei taha ega oska – pakk peab olema ilus, personaalselt pakitud jne.

Ma olen elus mõned suuremad sünnakingid ja kogumised ja korjamised teinud ja no lõpptulemus on see, et ma maksan räigelt peale. Viimane kirss tordil oli üks tüdrukuteõhtu mida ma korraldasin ja kui ma lõpuks oma arved kokku lõin, sain aru, et selleks, et asi oleks selline nagu ta mu ettekujutustes oli – olin ma omast taskust lihtsalt 350 eurot hakkama pannud. Ei hakanud ma seda kelleltki juurde küsima, sest noh.. mina ju tahtsin suures plaanis, et oleks ikka maks level vinge.

Sama teema on aastaid olnud näiteks blogiauhindadega, et ma panen endale kuskil suve lõpul paika visiooni – tahan, et oleks nii, see sponsor seal, see konkreetne fotograaf, see konkreetne sisekujundaja ja ma tean nende hindu ja oma imelises maailmas ma suudan selle kõik katta, aga lõpptulemus on nagu ikka :D

Või näiteks eelmisel aastal – kuna igal aastal on see lasteaia kingituste teema õhus, siis arutasime just sõbrannaga, et võiks olla mingi asi, mis igale lapsele sobib.. No näiteks raamat, et iga vanem kingib raamatu, et siis ei ole seda, nanannaa ma sain Spidermani, nananna ma sain Elsa juttu, vaid ongi kõigil raamat.

Mina selle ettepaneku ka julgelt meie rühmas jutuks tegin, algul tundusid paljud päri sellega olevat, just selle avamismomendiga, et kõigil on raamat ja ma pakkusin et need võiks üldse jääda rühma kõigile kasutada ja no lõpuks sai sellest “igaüks paneb pakki midagi mittesöödavat”. Kellele ei sobinud raamatuidee, kellele ei sobinud, et see rühma jääks (siis pole ju nagu päris minu lapse kingitus), kellele ei sobinud üldse raamat (meil neid pole, milleks üldse vaja või meil neid niigi palju), ühesõnaga, sada häda.

Ma lõin käega ja ütlesin, et otsustage teie, ma teen mis rahvas otsustab, tehti poll ja lõpptulemus oli, et keegi ostab ühesugused kotid ja igaüks paneb sinna, mis mahub. Ma olin sunnitud näiteks uue kingi ostma, sest mu mõeldud kingitus ei mahtunud sinna mõõtmetelt.

Milline oleks ideaalne lahendus?

Lelunurgas (uue nimega Taibuteras) on sel aastal ideaalne variant lapsevanematele – soodsa kingituse lasteaia pakki saab osta koos taaskasutatava riidest koti ja sildiga. Hiljem saad sildi maha võtta, aga kotti panna kasvõi lapse trenniriided. Kusjuures meil oli sama taktika juba eelmisel aastal, et ostsime kõigile lastele ühesugused riidest kotid ja hiljem jäid need rühma trenniriiete kottideks, nimed juba kenasti peal.

Tutvu lähemalt siin – jõulupakendiga kingitused.

Mu meelest suht hea variant ja muret kordades vähem. Ma kavatsen kohe selle lingi meie lasteaiagruppi panna, et ehk valiks sel korral kingid siit. Igaüks saab valida endale sobiva asja, aga kotid ja sildid on hiljem samasugused.

Üks asi veel. Need lasteaia kingitused on hinnatud neil võimalikult soodsaks, aga täishinnaga toodetele saab koodiga marimell 10% soodukat, kui registreerute kasutajaks, saate lisaks viis ehk 15% allahindlust (jõulukingituste ostmiseks). Ma ise plaanin nagu eelmisel aastal, valida kõik vajalikud kingitused meie pereringi lastele sealt. Kas näitan teile ka, mis valisime ja kellele mida? Kas tahaksite video- või pildipostitust?

Ma eelmisel aastal valitud laadungiga lahkumas:

#KOOSTÖÖ