“Mida teevad ööklubides inimesed, kellel on kodus pere ja lapsed?”

Lugesin just Delfist sellise pealkirjaga arvamusartiklit ja pean kohe vastu vaidlema. Preili Piret on 25aaatane lastetu ja vallaline naine, kes tunnistab, et käib ööklubis tantsimas ja lõbutsemas, ootab, et mehed ta eest maksaksid ja see lõppeb üheöö suhtega. Paremal juhul kahe- või enama ööga. Tema meelest ongi ööklubi lihalett, kuhu mehed tulevad kiimlema ja naised lähevad eesmärgiga – et keegi välja teeks ja õhtu lõpuks keppi saaks.

Ta on enam kui hämmingus, miks üldse käivad abielus ja/või pereinimesed ööklubis?

Mõistan, et abielu, paarisuhe ja laps ei tähenda seda, et peaksid elu lõpuni kodus nelja seina vahel istuma. Muidugi tahavad inimesed lõbutseda ja tantsida. Aga ööklubisse minnakse ikkagi teadmisega, et seal toimub peale tantsimise veel väga palju muud, mis ei ole pereinimestele kohane.

Aga mul tekib küsimus, et kuhu siis pereinimene tantsima, kokteilitama ja lõbutsema läheb? Sossi klubisse? Mis vanusest alates? Kohe kui lapse saad või elukaaslase leiad on klubidel kriips peal?

Kas tõsiselt lähevad kõik selle mõttega klubisse – saada keppi? Mehed mõttega leida naised kelle eest maksta ja nende seeliku alla pugeda ja naised mõttega, et jumala eest oma raha ei kuluks ja vastutasuks paari kokteili eest peab ikkagi keppi andma?

Kui nüüd ausalt rääkida, siis pole mina viimase 10 aasta jooksul, mis ma Meelisega koos olen olnud (neist üle kolme abielus olles), kunagi käinud klubis eesmärgiga, et keegi mu eest maksaks või saaks end kellegi vastu hõõruda ja enne hommikut veel suraka keppi ka.

Ehk siis ma arvan, et inimesed on erinevad, ja lähevad ka klubisse erinevate eesmärkidega. Lisaks tasuks ka klubi kuhu minna, valida! Pealegi pole mina veel klubis näinud, et mulle mingid täisjoonud tondid läheneks, hullult välja tahaks teha või tantsule kutsuks. Tavaliselt oleme oma seltskonnaga, jõuame oma joogid ise kinni maksta ja tantsitud saame ka omavahel. Ja kui keegi tahab nüüd kommenteetida, et ma polegi mingi ilus naine, kelle eest maksta või keda tantsule kutsuda, siis vaidlen jälle vastu! Maitsed on erinevad. Lähenemiskatseid on tehtud, aga kui öelda ei, siis siiani on sellest ka aru saadud. Ja nagu ma ütlesin, selleks et end hästi tunda, tuleks klubi valida..

Kogu selle arvamusloo puhul panigi imestama, et kuhu siis abielusinimene üldse minna võib? Kas alati peab abikaasaga väljas käima? Meil näiteks on üldjuhul lahendatud väljaskäimised justnimelt vahetustega – kas olen mina lapsega kodus või siis Meelis. Aastas paar korda anname tõesti lapse ööseks lapsehoidjale, et koos välja minna.

Kus teie väljas käite ja kellega?